kööginurk

Siiri imeline tomatisupp

/ kööginurk / 5 Comments

See oli vist maikuus, kui ma Tallinnas käisin ja Siiri juurde ööbima sattusin, ta tegi õhtusöögiks tomatisuppi. Minu senine arvamus tomatisuppidest ei olnud just eriti kõrge – võisin neid kõiki vabalt süüa, aga mingit maitseelamust polnud senini saanud, ise teha poleks ammugi viitsinud. Niisiis olin täiesti hämmastuses, sest Siiri tehtud supp oli lihtsalt imemaitsev. Otse loomulikult küsisin retsepti ka ja oleme seda nüüd kodus usinasti teinud. Mõtlesin, et on tagumine aeg seda teiega jagada 😛

1-1,5 kg tomateid või tomatikonservi
2 puljongikuubikut või isetehtud puljongit
4-5 sibulat
üks terve küüslauk
võid
suhkrut
soola
maitserohelist (mis iganes meeldib)
mozzarella juustu (näiteks 250 g. või vähem. või rohkem :P)

Haki sibul (mis iganes suuruses tükid meeldivad, mina olen Siiri eeskujul üsna suureks jätnud), prae või sees. Pressi/haki sisse küüslauk, prae tasasel tulel, kuni sibul on klaasjas. tükelda tomatid, pane potti. Kalla peale puljong või nii palju vett, et tomatid ära kataks (konservi puhul pole vett vaja, läheb liiga vedelaks). Lase keema, kui kasutad puljongikuubikud, lisa need nüüd. Lase veidi keeda, maitsesta, keeda nõrgal tulel aeg-ajalt segades, kuni supp on mõnusalt paks.

Tükelda mozzarella endale meeldiva suurusega tükkideks, tõsta supp kaussidesse ja juustutükid sinna peale. Kui soovid lihaga suppi, võib lisada praetud hakkliha vmt.

Head isu!

Ma ise olen hästi laisk kokk, pole viitsinud üldse maitsestada, puljongikuubikutest piisas (kusjuures ükskord, kui ökokuubikud olid ootamatult otsa saanud ja supitegu juba pooleli, lasin endale tavalisi tuua ja kaks tavalist maitsestas mu meelest räigelt üle – naatriumglutamaat?). Abikaasa on ikka alati muud maitsekraami ka pannud. Viimased korrad pole isegi juustu olnud, sest supi idee on tulnud viimasel hetkel juba kodus olles, aga see supp maitseb ka ilma hästi. Juustuga on muidugi veel parem.

Pasteedist, leivast, mähkmetest ja prügist

/ kööginurk, plika, riidemähkmed, roheline lastekasvatus / 7 Comments

Kõige tähtsam: kes on ise pasteeti teinud? Jagage retsepte ja nippe! Netis on igasuguseid retsepte, aga ma eelistaks proovida mõnd sellist, mida keegi juba kiidab.

Selveri pasteet maitseb imehea, aga koostisainete puhtuse suhtes mul mingeid illusioone pole, just sai ka lõplikult kõrini sellest plastkarpide hunnikust. Nii et tuleb pasteeditegu ise ette võtta, ammu on plaanis.

Leivateo teooria tuletasin ka jälle meelde, juuretis ootab juba mõnda aega kapis – ööseks panen hapnema, et homme küpsetada saaks. See on ju ka ammu plaanis, aga olen siiani laisk olnud, nüüd hakkas prügi teema lihtsalt koledat moodi närvidele käima – lisaks pasteedikarpidele ka leiva kilekotid.

Üritan ühesõnaga aktiivselt pakendiprügi hulka vähendada. See on juba suur asi, et enamik piimatooteid teen ise ja piima klaaspurgid käivad iga nädal uuel ringil. Ma pean mõtlema, kuidas Nelega kaubale saaks, et ta mulle võid ka millegi muu sisse teeks, kui need väiksed ühekordsed plastkarbid 😛 Mingit sama suurt kindlalt suletavat keraamilist või klaasist anumat oleks vaja.

Nojaa, ja kui juba prügi vähendamise teemal jätkata, siis teatan uhkusega, et meie pere on alates oktoobri lõpust täielikult ühekordsete mähkmete vaba. Viimane pakk sai otsa ja juurde enam ei ostnud.

Poisiga läksin juba veidi varem 100% riidekate peale üle – kõik sujub ideaalselt. Öösel Motherease’i froteest fitted mähkmed, Airflow kate ja booster. Päevase une ajal ja väljas käies AIO-d. Muul ajal kodus olles tavalised marlid. Mähkmeid jagub, mingeid lekkeid pole, pesu pesen 2-3 päeva tagant. Super!

Plikal on enamik öid ikka õnnetusi juhtunud – algul kaks korda, hiljem üks, ükskord pidin suisa kolm korda voodipesu vahetama, aga kolm ööd on ka täitsa kuivad olnud. Tema puhul pole vähemalt seni paraku toiminud, et harjub ära ja hakkab ärkama. Toimib läbi une potitamine – esimest korda õhtul enne meie magama minekut, 23-24 paiku (1 on juba hilja, selleks ajaks on voodi tavaliselt märg), teist korda hommikul 5-6 paiku – siis ärkab Poiss, toon ta lastetoast magamistuppa tissi otsa ja nügin Abikaasat, kes siis Plika potile paneb. Ma ise seda teha ei saa, sest kui Poiss juba ärkab, on ta häälekas ja halvemal juhul oleks mõlemad lapsed lõpuks hoopis üleval.

Niisiis kasutame hetkel läbi une potitamist, ehk mingil hetkel hakkab ikka ise käima. Igatahes olen äärmiselt rahul – meie väike köögi prügikast saab nüüd NII aeglaselt täis! Rõõm, puhas rõõm.

Piimatoodete rindelt

/ kööginurk, puhas toit, rõõm / 5 Comments

Jogurt ja toorjuust on maailma lihtsaimad.

Hapukoore koha pealt sain tänu Nelele nii palju targemaks, et starterina ei tohiks kasutada mitte jogurtit, vaid peaks olema hapukoor või pett. Ja ehkki mulle tundus, et jogurtiga tuli ka välja, siis tavalist poest ostetud petti kasutades tuli tõesti kohe täitsa-täitsa õige hapukoor. Edasi olen juba omatehtud hapukoort starterina kasutanud.

Kohupiima olen paar korda teinud, aga kuna ei viitsinud piima hapendamisega vaeva näha (õigemini vaeva pole ju mingisugust, lihtsalt oodata ei viitsinud, KOHE oli vaja), siis rõõsast piimast, Kessu õpetuse järgi. Esimene kord tuli pehmem, teine kord jälle teralisem. Tegin kooki, polnud vahet 🙂 Tahaks nüüd Nele õpetuse järgi ka teha ja vaadata, kuidas siis tuleb.

Või tegemise mõtte matsin maha – selleks on jube palju jube rammusat koort vaja, ma oma piimalt nii palju ei saa, lahjem ei lähe ju vahtu. Las jääda mõni asi ainult Nele teha 😛

Kondenspiima tegin täna, teist korda elus. Sarnaselt esimesele korrale läks tükiliseks pudruks, mis viitab üle keetmisele, aga no ma muudkui ootasin, et läheks ometi paksemaks, kuni oligi juba tükkis. Maitse on hea, puderjas koostis ei häiri üldse. Järgmine kord teen puupliidil, siis ehk tuleb täitsa õige.

Jäätis on plaanis (eks sellepärast ka kondenspiim tehtud sai) – koorisin täna piima nii, et esimesed kulbitäied eraldi vahukoore jaoks ja edasi lahjem teise pudelisse. Eks näis, kui tegema hakkan – kas koor läheb vahtu või ei. Ma pole sugugi kindel, kui ettevaatlikult ja kui palju ma piima pealt koort võtma peaks, et see veel vahustamiseks piisavalt rasvane oleks. Kas mu seitsme või üheksa (või üheteistkümne :P) liitri piima pealt on üldse lootust piisavalt vahustamiskõlbulikku koort saada? Eks näis.

Kuna tegin viimati hapukoore jogurtiga täpselt ühesugusesse ämbrisse, siis suutsin nende asukohad kapis ära unustada, isegi lõhna järgi ei saanud aru, pidin maitsma. Nii ma siis võtsin mõlemast lusikatäie ja rõõmustasin, sest maitsesid täpselt nii, nagu peab. Nagu päris. Haide degusteeris ka – jogurtit, toorjuustu ja hapukoort.

Abikaasa kümneaastane õetütar käib meil ikka vahel külas, talle ei maitse maapiim. Aga Nele piima jõi ja kiitis, et täitsa nagu poepiim. Ise tehtud hapukoore peale ka kahtles, et äkki talle ei maitse, aga proovis lusika otsa pealt ja leidis, et täitsa tavaline. Tavaliselt kiidetakse mahetoitu just sellepärast, et see maitseb tavalisest paremini, aga mis puutub sellistesse piimatoodetesse, siis poe omadega harjunud lapse suust oli see suurim kompliment 😀

Nii mõnus on ise teha.

Hapukoor? Tehtud!

/ kööginurk, puhas toit, rõõm / 7 Comments

Esimesed kaks korda tegin hapukoort nagu jogurtit – jahutasin koore 45 kraadini ja lasin siis 20 tundi seista (nojah, jogurt saab mul küll nelja tunniga valmis). Ei tulnud nagu päris õige. Aga netis ju kirjutas ka tööstusliku tootmise kohta, et nemad jahutavad 20 kraadini ja kui ma Nelelt nippe küsisin, siis tema soovitas sama.

No ma päris 20-ni ei jõudnud oodata, oli vast pigem 25, lihtsalt ei viitsinud eile kauem üleval olla. Kui täna õhtul 20 tundi täis sai, siis vaatasin korra sisse ja lasin kaks tundi veel seista. Siis arvasin, et enam pole mõtet, segasin läbi ja proovisin… Täitsa hapukoore maitsega! Abikaasa arvas, et see on pigem lahjemat sorti, aga ega mul polegi rasvasemat vaja, ma olen täitsa rahul.

Huvitav, kaua kodune hapukoor säilib… See koor oli ka reedese piima pealt – no avastasin eile, et nii palju on alles, tuleb ära teha. Nutikam oleks olnud muidugi kohe reedel 😛

Äge igatahes. Nüüd saab siis koorest hapukoort ja jäätist teha.

Praegu mul veel võid on, aga kui otsa hakkab saama, proovin ise teha – lugesin netist õpetusi, polegi muud, kui vahukoor “üle” vahustada, kuni vedelik eraldub ja siis tuleb võid külma veega pesta, kuni vesi selgeks jääb. Põnev 😀

Retseptid

/ kööginurk / 2 Comments

Päris kõigele ma retsepti külge linkida ei saa, mõned asjad on sellised, mida vastavalt olemasolevale kraamile suvaliselt kokku keerame. Enamik toite olid pigem siiski vanad, lihtsad ja järeleproovitud, sekka mõned uued retseptid – ei midagi ülearu huvitavat.

Üks meie praegustest lemmikutest on kartuli-tangu puder ehk mulgi puder. Seda tegime eelmise kuu jooksul kolm korda ja õige suured potitäied, jagus mitmeks päevaks. Lihtne, üsna tervislik ja maitsev. Võiks muidugi ka ilma pekita teha, aga meie meelest on pekiga ikka kõige parem.

Teine lemmik läbi aegade on ahjuvormiroog käepärastest vahenditest. Alati on seal sees kartul, porgand ja muna, ülejäänud koostisainete hulgas on olnud näiteks hakkliha ja seened… Kindlasti muid asju ka. Eelmisel kuul tegime kaks korda, liha ega seeni ei pannud, lisaks tegin ühe korra mustrõikasalatit. Vormiroog muidu ise siis põhimõttel, et kõik tükkideks ja läbisegi ahjuvormi, lahtiklopitud muna peale kallata ja ahju. Hiljem riivitud juustu ka peale.

Kaks korda tegime lihtsalt ahjus kartuleid, porgandit ja liha – panime kõik küpsetuskotti kokku, et mahlasem jääks.

Tavalisematest asjadest veel seljanka (ma ei tea, millist retsepti Abikaasa kasutas, otsinguga tuleb neid palju), praetud räimed aurutatud kartulitega, makaronid hakkliha, ubade ja sibulaga (ehk jällegi nende lisanditega, mis kapis olemas olid) ning hiina nuudlid (praetud lihatükid, hernes ja porgand, peened munanuudlid ja see kõik wokipannil segamini, umbes nii).

Uutest retseptidest proovisime Santsi pajarooga (teinekordki!), läätsesuppi (samuti teinekordki), tatravormi (tegime pool kogust ja seda sai ikka terve suur ahjuvormitäis – oli okei, aga mitte midagi nii erilist, et viitsiks uuesti teha) ning idamaist vokirooga kapsa ja hakklihaga (meil olid mõned üksikud asjad, millest süüa teha, otsisin siis Toidutarest koostisosade järgi, samuti okei, aga ei miskit erilist, kordamisele ei lähe).

Sobivate toitude kõrvale sai alati parasjagu olemas olevat värsket kraami söödud – lehtsalatit, hiina kapsast, murulauku jne jne jne.

Küpsetistest tegin kaerahelbepätse (igivana äraproovitud headuses retsept, olen neid palju teinud ja teen ka edaspidi), vahvleid (jällegi – traditsiooniline, sellesama retsepti järgi olen neid teinud põhikoolist saati), mingeid muffineid, mille retsepti ei mäleta, kaks korda mustikamuffineid (imehead, sestap teine laar tehtud saigi), key lime pied (njämm, järgmine kord paneks ehk ainult kolme laimi mahla), tatraküpsiseid (väga mõnusad, teen kindlasti veel), õunakooki (nii hea oli, et kohe kaks korda järjest), õuna-pisarakooki (retseptis küll rabarberitega, mina panin munavalgeid seitse (jäid jäätise tegemisest üle), aga suhkrukogust ei suurendanud, lihtsalt jumalik sai), suvemarjakooki (mustikatega, onu sünnipäevaks, kõik sõid ja kiitsid) ning kohupiima-vaarikakooki (retseptis olid vaarikate asemel aprikoosid – ei olnud midagi erilist, rohkem ei tee).

Kõigis küpsetistes oli kaks kolmandikku kuni kolmveerand kogust pruuni jämedamalt jahvatatud speltajahu ja ülejäänu tavaline valge nisujahu, et ikka kerkiks. Suhkrut panin alati retseptis antust veerandi kuni poole võrra vähem (tunde järgi) ja kui ei pannud, siis raudselt kahetsesin 😛

Scroll to Top