Tissivõõrutuse algusest on möödas veidi üle kahe nädala. Viimane nädal on olnud rahulik, kord-kaks on tulnud öö jooksul kätt hoida, ei enamat.
Täna öösel magas Plika esimest korda kätt hoidmata hommikul poole seitsmeni (ja pärast tissi jutis üheksani). Paratamatult pean nentima, et öiste söömiste probleem on täielikult lahenenud, seega oleks aeg võtta ette uued halvad harjumused ja üritada neid paremateks vormida.
Nüüd olen ma aga veidi hädas. Öiste söömistega oli kuidagi lihtsam – kui ta kord juba magas, tuli läbi une virisevat last lihtsalt rahustada, kuni jälle magama jäi. Kuidas teda aga päris ilma tissi ja käruta magama saada, tundub olevat keerulisem ettevõtmine.
Need kaks nädalat on ta lõunaunne jäänud alati kärus, ööunne alati tissi otsas. Ilmselt oleks mõttekam üritada kõigepealt ühe unega ja kui sellega edukalt ühel pool, siis sama meetodit teise une puhul kasutada.
Aga kuidas saada ilma abivahenditeta magama täiesti ärkvel last, olgugi et ta selleks hetkeks väsinud on… No kuidas siis? Lõpetasin just “The Baby Whisperer” esimese osa lugemise (ei viitsi seletada, kes teab, see teab), sealt ei saanud ja eriti targemaks. Teoreetiliselt peaksin hoolega tähele panema, millal laps ära väsib (no haigutab ja nii), ta siis voodisse viima ja nii kaua passima, kuni magama jääb – kui nutab, siis korra sülle võtma ja rahustama, aga niipea, kui vait jääb, kohe jälle tagasi voodisse panema. Lutti Plika enam ei võta, seda rahustuseks pakkuda ei saa.
Aargh. Kõlab keeruliselt.
Okei, üks asi, mis ma välja mõtlesin – lõunaunne jäämiseks peaks magamistuba pime olema. Seni on ta ju tissi otsas või kärus magama jäänud, kummalgi puhul polnud pimedus vajalik, nüüd aga ilmselt küll. Kardan, et magamistoa kardinad pole nii paksud, ei taha praegu katsetama ka minna – uks kriuksub ja Plika magab sealsamas. Kui saaks toa pimedaks ja ainult öölamp põleks (mida meil ka pole, oleme öösiti ilma hakkama saanud – aknast paistev tänavavalgustus ajab asja ära)… Siis ehk soodustaks see magama jäämist. Või äkki piisakski sellest, kui kardinad ette tõmmata – tuba oleks hämar, aga mitte täiesti pime ja polekski lampi vaja.
Siis on teoreetiliselt veel mingi uinakule eelnev rutiin. Enne õhtul magamaminekut on see täiesti olemas – kõigepealt vann, siis hämaras elutoas kuivatamine ja ööriiete selga panemine, siis unelaul, siis teise tuppa voodisse ja tiss suhu.
Ma ei suuda otsustada, kas oleks targem üritada enne õhtune magamajäämine ilma tissita harjutada või siis päevane ilma käruta… Magamaminekueelsest tissist ei taha kindlasti loobuda, kas oleks targem anda see siis üldse enne vanni? Või pärast vanni hämaras elutoas? Kui ta on mul süles, siis ehk ei jää magama…
Mõnes mõttes tundub õhtune muutmine kergem olevat, siis on nagunii rituaalid olemas. Päeval ju vanni tegema ei hakka, unelaulu kuulamine, kui väljas on valge, tundub ka kuidagi kohatu. See tuleb YouTube’ist 😛 Mina ei taha veel magama jääda, teate küll, klassika – seega elutoas, mida pole kuidagi võimalik päevasel ajal piisavalt hämaraks teha. Vbla peaksin üldse kõigepealt unelaulu kombed ümber harjutama, sõnad on nagunii peas, võin ju ise ka laulda (ehkki eelistan kaasa laulmist) – ehk peaks kõik une-eelse rutiiniga seotu üldse magamistuppa kolima… Miks me seda juba teinud pole – sest seal pole öölampi, lapse kuivatamiseks-riietamiseks on ilma nats liiga pime, arvuti lauluga on ka teises toas + elutoas on tuli, mida saab nupust täpselt nii hämaraks keerata, kui vaja on.
Palju küsimusi, vähe vastuseid. Palju teooriaid, vähe konkreetseid teadmisi. Ega’s muud kui jällegi – targemad, jagage kogemusi.
Ahjaa, seda ka veel, et Plikal pole ju päris voodit – ta magab põrandal suurte diivanipatjade peal. Seega pole ta võre taga kinni, vaevalt oleks nõus õhtuti ennast üksi poolteist tundi magama lalisema, nagu Kessu plikal kombeks on – isegi kui me ta nii kaugele saaks, et ta üksi olles kohe karjuma ei hakka, siis tõenäoliselt roomaks ta lihtsalt voodist välja ja tuleks ikka teise tuppa meie juurde. Keeruline 😛 Võib-olla peaks talle alustuseks hoopis korraliku voodi muretsema… Aga sel juhul vist pigem suurema lapse voodi, kui võreka… Kust ta saaks ka maha ronida. Ja üleüldse meeldiks mulle kõige rohkem, kui diivanipatjade variant jääks, kõige vähem jamamist.
