plika

Viimastest päevadest

Eile ja üleeile ei teinud ma kohe MITTE midagi asjalikku, nii et lihtsalt ei viitsinud blogi kirjutada. Hirmus laiskus on peal, seega pole pärast pühapäeva suurt miskit sättinud, lihtsalt üritanud elamise enam-vähem korras hoida ja süüa teha. Sattusin kuidagimoodi Gossip Girli otsast peale vaatama, nii et pigem vahtisingi telekat, selle asemel, et blogisse mõttetusi kirjutada.

Aga mõned pildid noist päevist ikkagi on.

Esmaspäeval oli äärmiselt mõnus ja päikeseline ilm, käisime jälle lastega mänguväljakul. Pildistasin sealt avanevat vaadet:

Esmaspäeviti on Abikaasal päevane ots ka, nii et magada sai ta vahepeal väga vähe ja terve eilse päeva magas selle eest maha, 12 tundi järjest. Täna saime jälle natuke toimetada ka – Abikaasa pidi kuskile paar postkasti üles panema, me läksime lastega kaasa, mind pani ta tee peal Ikeas maha. Nojaa, kastid jäidki teatud põhjustel üles panemata, homme teisele katsele 😀 Küll aga sain ma Ikeast hulga vajalikku kraami, peamiselt siis tekke-patju ja voodipesu – seni olid meil kõik Külli perelt laenatud asjad.

Arve läks ligi 500 NOK (€68). Tekid-padjad ja enda voodipesu valisime kõige odavamad – kui rahaline seis kunagi parem, eks siis vaatab midagi kvaliteetsemat/ilusamat. Meie tekk maksis 49 (€6.63), laste tekid 2×19 (€5.14), neli patja 4×9 (€4.87). Meie voodipesu maksis 65 (€8.80), lastele ostsime tibake kallima – kõige odavam oleks olnud osta sama mustriga, hind oli 35, aga võtsime mõlemale 98 NOK (kokku €26.52) komplektid (enamik olid 149 või 198, nii et valisime ikkagi odavamast otsast, tahtsime lihtsalt lastele rõõmsamaid värve). Poisile võtsin autodega, Plikale valisin algul sellise, aga kui nad ise ka tulid, siis lasin tal endal valida ja ta võttis hoopis südametega, mis mulle küll ei meeldi, aga noh, tema voodi ju… Plika lina maksis 49 (€6.63 – tal väike voodi ja väikseid linu hirmsoodsalt polnud), Poiss magab hetkel madratsil ja temale saime odava lina 15 (€2.03) eest. Lisaks veel komplekt karpe toidu säilitamiseks 19 NOK (€2.57) ja nii see raha läinud oligi – nagu niuhti.

Ahjaa, väga äge oli avastus, et tekid on Eestis tehtud (Wendre äkki või tehakse mujal ka?) ja padjad Leedus 😀 Kas Eestis ka tekke nii odavalt saab? Need on muidugi ka õhukesed, aga meil on siin väga soe – kuna Küllilt laenasime samad ja teadsime, et külm ei hakka, julgesime endale ka osta.

Seoses uue voodipesuga sain lõpuks tubadest paar pilti tehtud. Lastetoast küll ainult ühest poolest – riiul oli sassis ja riidekapid unustasin ära, eks siis mõni teine kord.

Meie magamistuba on pisike – peale voodi ja riidekapi sinna midagi ei mahugi. Praegu on meil voodiks 2×90 cm sohvataolise moodustise alumised pooled, millele peaks tegelikult veel madrats peale käima, aga kuna seda kaasa ei antud ja see alumine osa on ka pehme, siis ajab asja ära. Hoian tasuta kraamil ikka silma peal ja loodan kas madratsi või ehk täitsa uue voodi saada. Sestap ma ka meile lina ei ostnud, sest ma pole päris kindel, kas meil jääb 180 cm lai voodi või tuleb ehk ikkagi 160 cm nagu Eestiski oli. Siis mahuks vähemalt üks öökapp kõrvale… Ehkki aknalaud ajab asja ära 😛 No näis. Igatahes pole meil kunagi varem nii suurt tekki olnud – siinses Ikeas on tekkidel ja tekikottidel täpselt kaks standardsuurust, 150×200 ja 220×240, nii et ei pidanud üldse mõtlemagi. Eestis oli meil tekk vist 200×200 ja kui mõlemad lapsed kaisus olid, siis jäi kitsaks küll 😀

Homme läheme vist uuesti sinna kasutatud kraami poodi – see on neljapäeviti kauem lahti, nelja asemel seitsmeni, nii et Abikaasa saab hommikul nats magada ja lapsed jõuavad ka oma lõunaune ära magada. Seni oleme oma asju hommikupoolikuti ajanud, aga need käigud jooksevad alati laste uneaega sisse, mis pole üldse tore.

Niih, sain nüüd päevasündmused kirja, võin Gossip Girli edasi vaadata 😀 Kööki koristada täna küll ei viitsi – aga nad ju räägivad, et hommik olevat õhtust targem 😛

Kolmas päev

Midagi põrutavat rääkida pole. Sai ometigi terve päeva kodus olla, nii et asusin kohe hommikul tegudele ja panin kõik riided kappidesse ära. Küll kiiruga ja umbkaudselt, st süsteemide täiustamine toimub hiljem… Vähemalt on nüüd veidigi kergemalt leitavad, kohver vs kapp, eks.

Hommikune hetk:

Käisime mänguväljakuid avastamas. Kaks neid olema pidi, ühte nägime korra varem ka. Majaomanik rääkis Abikaasale, et lähedal on väiksem ja veidi kaugemal, paar-kolmsada meetrit, suurem. See suurem on ka tõesti päris lähedal, seda me nägime täna teist korda. Seal on kahte sorti kiiged ja üks ronimise koht, kust Plika veel üles ei saa, Poisist rääkimata. Ahjaa, liivakast kah. Aga Norra “liiv” on imelik.

Teise mänguväljaku kohta küsisime inimestelt, kellest juhtusime mööda minema. Nad täpselt ei teadnud, aga arvasid, et see on meie kodutänavas. Kuna mul tuli meelde, et kaardi pealt vaadates oli meil selline imelik tänav, mis hargnes, siis läksime oma kodu juurest veidi mäkke ja leidsimegi. Oli tõesti pisike – kiiged ja liumägi, kõik 😛

Laste uneajal lebotasime meie ka, õhtupoolikul tegin süüa, siis läks Abikaasa magama, mina panin lapsed magama ja koristasin köögikapid ära. Süsteem on jällegi esialgne, aga vähemalt olen nüüd kõik asjad oma käe järgi ära paigutanud ja leian ehk ka edaspidi kiirelt üles.

Nimekirju tegin ka lõpuks – igasugu kraamist, mis vaja osta.

Lähen nüüd vaatan modellide uued osad ära – SUUREST telekast, mis meile garaažist anti 😀 Selline täitsa uus ja õhuke, 32 tolli – üks kõlar vist ragisevat vms, sellepärast viskasid majaomanikud oma magamistoast välja ja ostavad uue. Vaatab, kas saab selle kõlari korda teha või ostame välised, aga arvuti saab kenasti külge ühendada, nii et pilt on mul nüüd peaaegu kolm korda suurem ja arvuti heli on täiesti rahuldav. Äge!

Oli see alles reis

Tallinn-Riia ots oli nohu, ausõna. Veidi peale üheksat jõudsime kohale, see on ju igati norm aeg. Aga jah, see kaks tundi ooteaega, mis jooksis sajaga sisse laste uneaega ja sealt edasi… Oehh.

Riia lennujaamas istusid lapsed alguses kenasti paigal, aga muidugi mitte kauaks. Siis hakkasid ringi jooksma. Teate, ma ei viitsinud neid eriti taga ka ajada. Meie lähedal istus üks neiu, kes nendega natuke mängis, temast oli palju abi. Me istusime kohviku ühes otsas ja teises otsas oli lett – seal töötasid üks neiu ja noormees, kes õnneks ka pahaks ei pannud, kui lapsed kogu aeg edasi-tagasi jooksid ja leti taha minna üritasid. Kulutasime kõik oma latid ära – ostsime ühe caesari salati ja miskise ökomärgisega virsikujoogi. Salat oli hea, aga jook liiga läila. Kui lõpuks lennukisse minna sai, jooksis Poiss samal ajal leti juurde tagasi, kui mina üritasin kohvritega väravasse jõuda ja kohvikutöötaja tõi ta mulle sinna süles ära 😀

Lennukis ei saanud ju ka kohe magama jääda, oli vaja mängida. Lõpuks nad ikka vajusid minu kaisus ära. Ja otse loomulikult süttis õige pea pärast laste magama jäämist turvavöö kinnitamise tuli, nii et olin sunnitud mõlemad oma istmetele tõstma. Plikal sain vöö kenasti ära kinnitada, ta ei ärganudki. Aga Poiss kisas üpris hüsteeriliselt päris pikka aega – pole ka ime, kell üks öösel just magama jäänud laps üles äratada, sülest ära tõsta ja rihmastada… Lõpuks jäi uuesti magama. No ja siis lennuk kohe maandus ka. Kuna ilm oli üpris tuuline, siis maandumisel kõik plaksutasid, selle peale Poiss ärkas ja hakkas automaatselt kaasa plaksutama 😀

Aga seda rõõmu polnud kauaks. Olid lihtsalt kaks hiiglama väsinud ja märga last – Poisi mähe oli tagant kuidagi läbi lasknud ja Plikal läbi une väike õnnetus juhtunud (jumal tänatud, et selle lennuki istmed olid kunstnahast, mitte riidest!). Nii ma siis üritasin oma nelja koti ja kahe viriseva lapsega lennukist välja saada. Üks töötaja tuli appi, aitas mul kohvrid-kotid otse bussi tõsta.

Kui ma lastega pagasilindi juurde jõudsin, olid meie kohvrid juba peal ja sain need kohe kätte. Siis avastasin, et käru saab kätte vaid mündiga. Raha mul ju polnud (täna kusjuures ütles Abikaasa, et ei pea kohalik raha olema, eurod-dollarid-naelad sobivat kah – tõesti ei hakanud üldse uurimagi, sest olin nii kindel, et vaid Norra kroonide eest saab). Lend oli pooltühi ja kõik inimesed juba minema kiirustanud, nii ma siis olin seal oma kuue kohvri-koti ja kahe nutva lapsega ning mõtlesin, mida kuradit teha. Üritasin lihtsalt kahte kotti jalaga enda ees lükata, käsipagas oli nagunii, kaks suuremat kohvrit jäid esialgu maha. Mõtlesin, et lükkan kuidagi kotid ukseni, mis ette saali viib, siis lähen ülejäänud kohvritele järele. Õnneks üks töötaja tuli ja aitas mul need kohvrid ka õigesse kohta veeretada. Nuttev Poiss oli selle ajaga ees ära läinud ja uksed olid õnneks iseavanevad, nii jooksis ta issi käte vahele.

Siis läks kõik juba kiirelt. Abikaasa tõi käru, saime asjad lõikava tuule käes autoni lükatud, pakkisime kotid-lapsed autosse ja sõitsime kodu poole. Sõit oli ca 35 km ja kohati üsna maagiline. Tunnelid olid lahedad ja kõige ägedamad olid kahtlemata need hirmkõrged mäed, mille küljed olid maju täis, pimedas paistsid vaid tuled. NII ilus!

Seejärel kiirustas Abikaasa tööle ja mina võtsin lapsed esimeseks ööks kaissu, sest ei viitsinud neile lastetoas voodeid tegema hakata. Magama saime pool neli, kohaliku aja järgi pool kolm.

Puhkehetk lennujaamas

Veetsin esimese poole päevast kohvreid pakkides. Nagu tavaliselt, jäi VÄGA palju asju üle, st maha 😀 Viimase käsipagasikoti sain ema keldrist.

Sadu kohvrite kaalumisi hiljem oli mul tunne, et vist võib ikkagi siin-seal mõni ülekilo olla, aga lootsin, et kui probleeme tekib, rõhun sellele, et mul on kaks last, kes sõidavad täishinnaga piletitega, aga ei kaalu suurt midagi, nii et see üks kilo pole ju mingi probleem.

Tallinna sõit möödus probleemideta ja check inis oli võidurõõm suur, kui üks kohver oli täpselt 20 ja teised 20,1 kg. Aga kuulge, kas käsipagasile on kogu aeg kleepse pandud? Ma üldse ei mäleta, et oleks, nüüd igatahes kaaluti needki sealsamas ära ja pandi külge AirBalticu kleepsud hand luggage approved, 8 kg. Kaks käsipagasit olid 7,5 ja kolmas 9 kg, nii et kokku tuli õige summa. Hiljem jõudis kohale, et õlakott oli ju õlal… Aga tädi midagi ei öelnud 🙂

Turvakontrollis katsuti pealaest jalatallani läbi, nii põhjalikult pole seda kunagi tehtud 😀

Poiss on praegu üsna vastikus tujus, kus IGA asi, mis ei meeldi, kutsub esile kohese jonnihoo… Ja mitu korda jooksid lapsed mul kaugele eest ära ka 😀 Mina oma kotihunnikuga ju kiiresti järgi ei jõua. Õnneks jäi ette mängunurk ja siin me siis nüüd istume. Lapsed sõid vanaema kaasa pandud vahvleid ja nüüd mängivad, mina saan ka tibake hinge tõmmata.

Poole tunni pärast lastakse lennukisse. Ennist sain sõnumi, et Riia-Bergeni lend lükkub 21:40 pealt ca 23 peale. Muidu poleks häda, aga Abikaasa töötab ju öösel, temal läheb VÄGA kiireks. No loodame, et ehk ikka päris üheteistkümneni ei lähe ja saab kiiremini või ehk lendame lihtsalt kiiremini, nii et lõppvahe ei kujune väga pikaks.

Kuulmiseni! Järgmised uudised juba Norrast. Ütlesin Abikaasale, et wifi parool olgu meie koju jõudmise ajaks olemas 😛 Mis sellest, et meil külmkappi pole, peaasi, et INTERNET oleks, eks 😀

Magavad

Ma AUSÕNA tahtsin ise ka varem magama minna, aga jäin siis blogi kirjutama ja homseks nimekirju koostama ja pärast keskööd sain hakata jälle ülekandeid tegema ja… Noh, nii see läks. Nüüd on homsed plaanid küll üksipulgi kirjas ja mitu vajalikku asja tuli veel meelde, hetke rahalise seisuga ka sotid selged. Rõõmustasin, et Abikaasa kandis mulle ca €100 rohkem, kui küsisin, aga eks ta esitas omapoolseid tellimusi ka, lisaks tuli veel meelde asju, mis vaja kaasa osta, nii et ma olen peaaegu et jälle miinuses, nii see lähebki 😀 No õnneks see miinus on minimaalne, paarkümmend eurot. KUI mul nüüd veel mingeid ettearvamatuid kulusid meelde ei tule. Aga kui palju neid kahe päeva sisse ikka mahub, ah?

Ma nüüd lähen pesen hambad ära, kasutan niiti ka ja puha. Ja siis lõpuks saan magama. Äkki vanaisa homme halastab ja võtab lapsed hommikul enda hooleks… Täna ta ei viitsinud 😛

Scroll to Top