poiss

Üks päev

Mõtlesin Poissi magama jalutades, et meil on märkamatult üsna kindel rutiin välja kujunenud.

Hommikul ärkab Poiss kuue paiku, viimasel ajal isegi pigem veidi enne kui pärast – see on ainus osa rutiinist, millega ma rahul pole 😛 Enamasti tegeleb temaga Abikaasa, mina saan tema tööle minekuni magada. Plika ärkab ka tavaliselt millalgi selle aja sees üles, nii nad seal siis omaette tegutsevad. Praegu on laste lemmikhommikusöögiks kama – Poiss sööb üsna kohe pärast ärkamist, Plikale annab vahel Abikaasa, vahel mina.

Üheksa paiku (+-30 min) läheb Poiss kärusse magama, uni kestab 2-3h. Siis söön mina hommikust (kohv ja võileivad arvuti taga), teen vajadusel Plikale ka – kui ta on näiteks Abikaasaga juba kama söönud, siis nõuab enamasti minu käest ühe pasteedi- või juustusaibi (mhm, me ainult Saibi sööme, meie pere lemmik).

Siis on mul hommikune koristustund – kõik, mis korda vaja teha, saab tehtud, pesu pestud jne. Plika kas mängib oma toas, istub arvutis, jookseb õue vahet või tüütab mind 😛

Kui Poiss ärkab, annan talle süüa, siis mängivad lapsed tavaliselt vahelduva eduga koos (mis muidugi tähendab seda, et pidevalt pean ka mina käima rahu loomas, kui üks või teine kisab), kuni ma kahe-poole kolme paiku Plikale süüa annan ja ta lõunaunne panen – jääb enamasti õnneks jälle protestita. Kui Plika voodis, söödan Poisile veel midagi sisse (näiteks Plikast järele jäänud kama :D) ja kolme paiku läheb tema kärru tuttu.

Nüüd on siis see mõnus hetk, kus mõlemad lapsed magavad ja mina saan segamatult omi asju teha. Poiss ärkab ilmselt nelja-viie vahel, Plika pigem viie-kuue vahel. Abikaasa peaks ka viie paiku koju jõudma, siis teeme ilmselt süüa, vahel käib Abikaasa õhtupoolikult lastega mänguväljakul, mis annab mulle võimaluse segamatult kodus asjatada (kohutavalt palju on vaja toimetada ja koristada, kõige tavalisemaid ja igapäevasemaid asju, remondiga seotud sättimiseni ei jõua sageli enne, kui lapsed juba magavad).

Seitsme-kaheksa vahel sööb Poiss õhtust (putru vms), kaheksast on öötiss ja siis jääb ise rahulikult tuttu. Plika üritame üldiselt kümneks voodisse saada, vahel venib ka kauemaks. Abikaasa on tihti õhtuks nii väsinud, et läheb varem magama, mina jään pigem veel midagi sättima või õmblema – ainus tõeliselt rahulik aeg, ei raatsi seda magamisele kulutada.

No kui remont ja sisustamine ükskord valmis saab, siis läheb kõigil kergemaks. Ega ma tegelikult ei kurda – kiire ju on ja une arvelt näpistab aeg-ajalt lisa, aga palju saab tehtud ka, see tekitab suurt rahulolu.

Ootan juba seda aega, mil saaks natuke vabamalt võtta.

Viimastest päevadest

Viimati saigi eluolust vist laupäeval kirjutatud… katsun vahepealsest kiire kokkuvõtte teha.

Pühapäeval ei teinud remondi mõttes mitte midagi asjalikku – oli vaja puhata, üle mitme päeva kodus olles koristada ja pesu pesta ja… Abikaasa käis hommikupoolikul oma vanematega mustikaid korjamas ja ostmas. Oli mingi koht ca 40 minuti autosõidu kaugusel Pärnust, kus kasvatati kultuurmustikaid – korjata sai väikseid, €1 kilo, osta sai suuri, €3.20. Abikaasa korjas 6 ja ostis 10. Mõlemad lapsed on mustikate järele täiesti hullud.

CIMG4488

CIMG4489

Eilse suhtes on täielik mälukas. Täpsemalt selle suhtes, kas me päeval ka midagi asjalikku tegime 😀 Küllap midagi ikka, näiteks ma võtsin laualt vana värvi maha. Peamine aktiivne tegevus toimus aga õhtul, kui lapsed juba magasid – sai koridori riiul ja nagi üles pandud, magamistuppa ja koridori pildid seinale, elutoa sektsioonilt eest ära tulnud ukse katkine hing ära vahetatud ja uks ette tagasi pandud…

Täna hommikul kell seitse panime lastetuppa ruloo üles.

CIMG4498

Siis käisin Maximas ja leidsin kiige – täitsa tavalise puidust, aga soodushinnaga ja puha.

Kui tagasi koju jõudsin, tõstsime natuke elutoas mööblit ümber, et vaadata, kas mõni teine variant oleks parem. Otse loomulikult leidsime lõpuks, et jäägu ikka nii, nagu algse plaani järgi paika pandud sai. Esimese hooga see paigutus mulle üldse ei meeldinud, aga paari päevaga harjusin täitsa ära. Umbes nii:

CIMG4503

CIMG4504

Diivanilaua võtan suure tõenäosusega üldse ära – ta ei ole mu meelest seal ilus ja otsest funktsiooni ka pole, tassikesi saab ka kõrval olevate kappide äärele toetada. Nii saab rohkem vaba põrandapinda ka juurde, on avaram. Arvutilaud jääb samale kohale, kus ta varemgi oli – ma praegu pilti ei teinud, sest uus laud pole veel paigas, seni kasutame vana.

Toaga sotid selged (oli vaja ju teada, kas jätan vanad diivanitükid sisse või mitte), sain rahus linna minna. Esiteks Pilterisse lastetoa raamidesse tellitud fotod järele, siis natukeseks Gildi Tagega lobisema ja seejärel Abakhani, kust ma kõik vajaliku kraami leidsingi, õnnistet pood.

Algne plaan oli küll Merlise soovitusel tumedam roheline kardin ja punane diivanikate (valides värvid nii, et sobiks selle foto toonidega, mis meil suurelt lõuendina seinale tuleb), aga noh, tuleb ikka sellest lähtuda, mis saada on.

Varem kardinaid otsides tundus organza mulle liialt läbipaistvana, nii et toona tuhlasin vuaalkanga kastis – lastetuppa, magamistuppa ja kööki leidsin, aga teadsin, et elutoa jaoks piisavalt suurt ja värvilist riiet seal pole. Täna sattusin aga sellise mustriga organza peale, mis üldse nii läbipaistev polnud, seega tuulasin põhjalikumalt ja leidsin suisa kaks mõnusalt suurt ning sobiva välimusega tükki.

Minu valik kaldus ühe kasuks, aga kuna ma polnud endas päris kindel, kutsusin Tage kohale – ta kiitis mu valiku heaks ja leidis kohe ideaalselt kokku sobiva padjakatte ning padja sinna sisse. Sama värvi diivanikatte leidis ka – selle puhul ma tükk aega kahtlesin, kas kogu krempel äkki liiga heledaks ei jää, äkki peaks diivanikatte ikka tumedama rohelise leidma. Ühtki tumedat õiges toonis polnud, mõtlesin heleda ära osta, Tage arvas, et ma võiks ikka südamerahustuseks teised kangapoed ka läbi käia. Hakkasin minema, aga olin väsinud ja üldse ei viitsinud… Helistasin tee peal Merlisele ja konsulteerisin temaga, läksin Abakhani tagasi ja ostsin heleda katte ära 😀

CIMG4527

Minu meelest sai päris mõnus kombo, kardinast olen ma muidugi erilises vaimustuses. Tuleb välja, et ikkagi oli võimalik leida kõigile mu utoopilistele nõudmistele vastav kardin – aknast sisse ei näe, sest muster on piisavalt kirju, samas valgus tuleb heledast osast ilusti läbi… Ja värvi on ka piisavalt. Oo, ja see on neli meetrit lai, saan mõnuga lainetama panna (kardinapuu on vist umbes kolm meetrit). Pikkust on ka üleliia, vist umbes kolm meetrit. Ma plaanisin alguses aknalauani teha, 1.65. Nüüd mõtlen, et kui juba nii palju kangast on, peaks ehk ikka maani tegema – võin ju need diivanitükid seinast nii palju eemale tõmmata, et sinna taha mahuks ja küll need lapsed leiavad ikka tee aknani. Või kui ei leia, ehk polegi vaja 😛

CIMG4538Oo, ja fotod! See lillega pikk raam, mis on ühtlasi ka mõõdulint, on Merlise katsikukink Plikale, ootas siiani kannatlikult oma aega – et oleks lastetuba, kuhu seda paigutada. Nüüd lõpuks on!

Ja see oli ka Merlise suurepärane soovitus, et ma oma kodus leidunud kolm A4 raami (algselt valged ja puiduvärvi) mööbliga üht värvi kollaseks värviks, et tuppa ühtsust tuua. Ma juba kujutan ette, kui hästi need seinale sobivad, piltidega sobivad ka oivaliselt.

Kuna lõpetasin fotodega tegelemise liiga hilja, siis tuppa panna ei saanud, eks homme sätin.

Loodan, et saan homme elutoa kardina valmis õmmeldud, ma ei jõua ära oodata, et seda akna ees näha, kindlasti on väga kihvt. Ja siis tahaks tugitoolikatteid nikerdama hakata. Ja asjad tuleks elutoa kappidesse tagasi panna. Ja fotod seinale välja valida. Ja lõuend ära tellida.

Ah jah, see lõuend, ma kohe jälle ei tea. Hakkasin mõtlema, et kuna lapsed kasvavad nii kiiresti, siis tahaks ju ilmselt umbes iga aasta uue perepildi teha. No et äkki peaks ikka laskma lihtsalt suure foto teha raami, see on odavam ja seda raatsiks vahetada, samas kui lõuend on igavene. Ja see oleks nii suur ja mul ei saa kunagi nii palju seinu olema, et iga aasta üks suur lõuend juurde teha. Selles mõttes oleks lõuend kohasem pigem pulmapiltidele, pulm oli üks kord elus ja need pildid on igavene ilus mälestus. Aga vot praegu nii palju seina pole ja diivani kohale peab tulema perepilt, see on kindel, pulmapildid tulevad esialgu A4 või A3 suuruses teisele seinale, ilmselt raamita mati klaasi alla.

Äkki ikka ei peaks praegu lõuendile kulutama, vaid fotoga leppima… Ma veel natuke mõtlen.

Argh, õige jah, resolutsioon jääb hiiglasliku foto puhul ju nadiks. Pean Kristale kirjutama ja küsima, kas tal on äkki need failid veel suuremalt ka olemas.

Muus osas hakkavad ka prioriteedid paika loksuma – kõige tähtsamad on elutuba, lastetuba ja õue mängunurga korda saamine, magamistuba ja köök võivad pigem veidi edasi lükkuda. No ja tubades on ka kõige olulisem üldine sättimine, mööblikatete õmblemine, elutoa kardin ja fotod, muu tiluliluga kannatab kah kauem.

Ah, radikad kah veel – me siin kahtleme, kas värvida üle või võtta vana värv maha. Esimene oleks lihtsam ja kiirem, aga haisvam ja kallim. Teine oleks soodsam, aga tolmusem 😀 Mõtleme, kaalume.

Ja homme saab loodetavasti pliidi ka korda!CIMG4522

Valge põrand

Oma silmaga pole veel näinud, aga andsin Abikaasale täna kaasa fotoka ja karmi käsu, et ta ikka kindlasti pilti teeks.

CIMG4442

CIMG4443

CIMG4444

Laupäeva hommikul kolime koju tagasi ja mööbli elutuppa ja… Siis läheb jälle lõbusaks 😛

Poisil on endiselt palavik – kõigub 38-39 vahel, allapoole ei saanud ei veega hõõrumise ega öise küünlaga. Nüüd õhtul kuue paiku andsin siirupit ja läks jahedamaks küll, kraadida enam ei viitsinud. Kui eile ta vähemalt magas pikalt, nagu haigele lapsele kohane, siis täna praktiliselt üldse mitte… Õhtul ühe pikema une ikka tegi. Vahepeal oli juba peaaegu terve lapse nägu, enamik päevast on aga jorisenud ja sülekas olnud.

Ema muretses hingeldamise pärast, kutsusime perearsti koju. Juhtumisi oli registratuur meie aadressi muutmata jätnud, nii et oli endiselt ema oma… Ja juhuslikult tegi koduvisiite täna ema perearst 😀 No igatahes kopsud olid suht puhtad… Samas mingi AB ta kirjutas välja… Ja me ei ostnud seda välja, sest kohe pärast arsti ära minekut muutus Poiss lõbusaks ja oli tõesti tunne, et ei peaks. Hiljem lõi küll palaviku jälle kõrgemaks, aga sellest saame vast ikka hõõrumiste ja siirupiga jagu – need paar köhatust, mida tänase jooksul kuulsime, on ilmselt sellest lakkamatust ilavoolust. Tuleks see kaheksas hammas ükskord välja, mis juba ammu punnitab, siis võiks seda süüdistada 😛

Homme tuleb Merlis külla, nii et ma jätan Abikaasa lastevalvesse ja lähen ise natukeseks koju. Olen kolm päeva hommikust õhtuni siin passinud, hädasti on tuulutamist vaja – homme on just selline päev, kus seda endale lubada saan, sest Abikaasa ei pea remonti tegema, oleme värvi kuivamise ooterežiimil.

11-kuune Poiss

Sai ühte teise kinnisesse kohta üks jutuke kirjutatud, panen õige siia ka.

Unest: ärkab 6-7, magab päeva jooksul kaks und, mõlemad 1,5-2h, esimesse läheb 9-10, teise 14-15, õhtul magama 20-21, magab 99% ajast öö läbi. Mõtlesin ükspäev, et Plika magas sel ajal juba ainult ühe une, aga tema ärkas 8-9 paiku ja läks voodisse 21, siis oli lõunauni 13-15. Oeh, kas Poiss ka kunagi nii normaalsel ajal ärkama hakkab?

Söögist: sööb kõike ja hästi. Saab läbisegi purgitoite ja meie toite – kui on selline, mis talle sobib, siis saab, kui ei, siis purgist. Aga magusaid purgikaid enam ei osta, need talle väga peale ei lähe (mäletatavasti alguses ainult need sobisidki), aiast ja mujalt sööb kõiki marju suure isuga – maasikaid, vaarikaid, tikreid, sõstraid, mustikaid, mureleid… Allergiat pole õnneks millegi peale tulnud. Haarab ise lusika järele ja üritab seda suhu panna, aga ma olen jube mugav ja ei viitsi plödistada, annan ikka ise. Joob nokaga tassist, millel on tihend ära võetud – tihendiga nagu natuke jõi, siis aga jälle mitte, kuumal suvel ei taha liiga vähese joomisega riskida. Ilma tihendita tassi aga tema kätte anda ei taha, sest ta keeraks selle kohe tagurpidi ja kõik oleks märg. Peab ikka uuesti tihendi tagasi panema, harjugu ära 😛

Tissist: saab alati enne ööund, enamasti varahommikul pärast ärkamist ja vahel enne päevaunesid. Sööb alati isuga, mina veel lõpetada ei plaani, piisab täiesti hommik-õhtu variandist, päevased saab vajadusel vabalt ära jätta ja tegelikult saaks isegi hommikuse. Ja noh, kui tõesti vajadus peaks tekkima, eks saaks ka õhtuseta hakkama, aga kuna see on osa une-eelsest rutiinist, siis oleks kindlasti keerulisem magama panna. Siiani pole mul olnud vajadust tema uneajal ära olla. Plaanin jätkata tissitamist, kuni viitsin. Päevased korrad jätan ilmselt mingi hetk täitsa ära, aga veel ei tunne, et peaks.

Oskustest: istub juba mõnda aega ise. Oskab madalamate asjade peale ronida, kui aknast välja vaatab, tahaks kogu aeg sealt välja ronida. Oskab asju sisse panna, no näiteks klotse ämbrisse (mitte veel aukudest muidugi, ikka niisama). Oskab auguga kettaid pulga otsa võtta. Käputab kiirelt ringi, ajab ennast kogu aeg püsti ja käib mööda ääri, paar korda on lühidalt ka iseseisvalt seisnud, aga pikemalt mitte ja iseseisvatest sammudest pole veel haisugi.

Õega mängivad järjest rohkem koos, see on hästi lahe. Ikka nii, et Plika jookseb eest ära, Poiss käputab järele ja mõlemad naeravad kõva häälega. Või Plika ronib mängumajja, Poiss talle järele, siis müravad seal. Ega ma täpselt ei teagi, mis nad kõik veel koos ära teevad, ma kasutan täiega seda ära, et ma saan oma asju teha… Ükspäev näiteks sain pesu välja kuivama panna ja ei kuulnud selle aja sees kordagi toast kisa, sellist asja pole varem juhtunud 😀

Hambaid on endiselt seitse. Numbreid ei oska öelda, sest pole 9. kuu läbivaatusest saati kordagi kaalunud ega mõõtnud.

Rohkem ei oskagi miskit öelda. Maailmaarmsaim põnn on, mis muud 🙂

Scroll to Top