raamatud

Tegelik lugu

/ elufilosoofia, igapäevaelu, raamatud, rõõm / 2 Comments

Tegelikult on nii, et sa oled piirideta olend. Tegelikult on nii, et maailm ja universum on piiramatud. On olemas maailmad ja võimalused, mida sa ei näe, aga kõik need eksisteerivad. Sa pead hakkama rääkima teistsugust lugu! Sa pead hakkama rääkima lugu oma suurepärasest elust, sest mistahes lugu sa räägid, head või halba, külgetõmbeseadus kindlustab, et saad selle, ja sellest saab sinu elulugu.

Kujutle ja tunne, mida iganes sa saada tahad, ja need pildid saad oma ellu tagasi. Anna armastust nii palju kui suudad ja tunne end võimalikult hästi, ning armastuse jõud ümbritseb sind inimeste, asjaolude ja sündmustega, mida armastad. Sa võid olla, kes iganes tahad. Sa võid teha, mida iganes tahad. Sa võid omada, mida iganes tahad.

Mida sa armastad? Mida sa tahad?

Lase minna sellel kõigel, mida sa oma elus ei armasta, ja hoia seda, mida armastad. Kui klammerdud oma mineviku negatiivsete seikade külge, siis seostad neid pidevalt oma looga iga kord, kui neid meenutad, ja nad imbuvad sinu elupiltidesse uuesti – just praegu!

Lase minna kõigel, mis sulle su lapsepõlvest ei meeldi, ja hoia alles kõik, mis meeldis. Lase minna kõigel, mis sulle su noorusest ja täiskasvanueast ei meeldi, ja hoia alles kõik head asjad. Lihtsalt hoia kogu elu alles kõike, mida armastad. Kõik negatiivsed minevikuasjad on tehtud, lõpetatud; praegu ei ole sa seesama inimene, kes olid siis, ning milleks panna neid oma uue loo sisse, kui need tekitavad halba tunnet? Sul pole vaja oma minevikust halbu asju välja kaevata. Ära lihtsalt pane neid enam oma uue loo sisse.

Kui jätkad jutustamist endast kui ohvrist, siis need pildid korduvad sinu elus ikka ja jälle. Kui jätkad jutustamist, et sa pole nii tark, nii võluv, nii andekas kui kõik teised, siis sul on õigus, sest sellest saavad sinu elupildid.

Kui täidad oma elu armastusega, siis leiad, et süütunne, meelepaha ja teised negatiivsed tunded jätavad sind maha. Siis hakkad rääkima kõige võrratumat lugu, mis kunagi räägitud, ja armastuse jõud valgustab sinu elu suurepäraste piltidega tõelisest elu loost.

Rhonda Byrne “Vägi”

Raamatuid kellelegi?

/ raamatud, rõõm / 2 Comments

Mõtlesin, et pakun veel korra mõnel pool, enne kui uuskasutusse viin… Panin raamatuvahetusse üles, viskan pildi korra siia ka. No ÄKKI leiab keegi midagi, mis tundub põnev?

Pilt avaneb suuremalt kah. Aga vot lisainfo linke ma siia tõesti panna ei viitsi – kui kaas tundub huvitav, googeldage ise 🙂

Jee, ja “Life Stripped Bare” telliti raamatuvahetuse kaudu juba ära! Nii et see läheb homme posti. Ja Morme broneeris karjäärinõustamise tekstid. Ja kolm lastekasvatuse teemalist raamatut on ka ära lubatud… Need viis veel alles:

raamatud2

Head asjad #8 – raamatud

/ head asjad, positiivsusprojekt, raamatud, rõõm / Leave a Comment

Ma olen alati armastanud lugeda.

Ema väidab, et jätsin muusikakooli algklassides pooleli, kuna mul ei jagunud klaveri harjutamise kõrvalt piisavalt aega lugemiseks. Prioriteedid olid paigas, eks 😀

Mäletan lapsena raamatukogus käimist. Siis, kui Mai haruraamatukogu ei asunud veel Mai keskuses, vaid kuskil seal lähedal asuva viiekordse maja esimese korruse korteris. Siis, kui lugejapiletid olid veel kokku volditud papitükid, millele kirjutati iga kord uus tähtaeg 🙂

Just sellest raamatukogust leidsin ja laenutasin ma esimest korda elus Burnetti “Salaaia”, mida olen praeguseks lugenud julgelt üle kümne korra ja mis on mu lemmik siiani. “Väike printsess” oli mul kodus ning kui ma minu aastat hiljem avastasin, et samuti kogu aeg kodus riiulis olnud pealtnäha eriti igav raamat “Väike lord Fauntleroy” on sama kirjaniku sama kütkestav raamat… Oh seda rõõmu.

Mäletan täpselt, kus asusid selles raamatukogus lasteraamatud – uksest sisse tulles kohe vasakule. Ja osad raamatud – äkki koomiksid? – olid raamatukoguhoidja lauast vasakul asuvas riiulis.

Ma mäletan täpselt selle raamatukogu töötajaid – üks neist on nüüdseks vist pensionil, aga teisega kohtusin Mai raamatukogus veel mõned aastad tagasi, kui käisin seal juba oma lastega 🙂

Millegipärast on mul nii täpselt meeles üks praegu võttes täiesti rändom raamat – vaatan, et Läti kirjaniku oma – “Meie õue lapsed”. Mäletan, kuidas ma selle täitsa juhuslikult riiulist leidsin ja laenutasin ja kuidas see mulle üliväga meeldis 🙂

Ja siis tuli põhikool ja gümnaasium, seiklusjutud, musketärid ja krimkad… Dumas ja Doyle, Christie, Stout, Gardner… D’artagnan ja teised, Pantrikuru vangid, 20 000 ljööd vee all, Holmes, Poirot, Nero Wolfe ja Perry Mason… Ja kohustuslik kirjandus, millest ma suuremat ei pidanud, välja arvatud vabalt valitud noored Eesti kirjanikud, ma jumaldasin Kertu Rakke raamatuid 🙂

Ja siis tuli ülikooliaeg. New York Timesi bestsellerid.

Ja ma ei teagi millal, täiesti juhuslikult, ilmselt jälle raamatukogust suvaliselt kaasa haaratud, üks mu lemmik krimikirjanik praeguseni – Mary Higgins Clark.

Ja viimasse aja lemmik – Minu-sari.

Ja kes teab, kui palju raamatuid veel kõigi nende mainitute vahele.

Noil päevil eelistan pigem laenutamist ostmisele ning üsnagi tihti mugavuse mõttes e-lugerit paberkandjale. Aga Kõige Õigem Tunne on muidugi ikka raamatuid täis tuubitud riiulit vaadates 🙂

lugemine

Meelelahutus puhkuse ajal

/ igapäevaelu, pusled, raamatud, rõõm / Leave a Comment

Tuttav postitas FB-sse foto puslekarpidest kommentaariga, et vihmasteks päevadeks tegevust jagub. Üks pusledest oli Tallinna pildiga, mis ka mul kapis oma aega ootab – sain aastaid tagasi Swedi preemiapunktide eest, aga kokku pannud pole siiani. Kuidagi luitunud värvid ja udune värk, ei ole üldse nii äge kui võiks. Aga kokku ma ta seekord panen! Ja järgmiseks on juba poole suurem pähkel plaanis:

IMG_3854

Neljapäeva õhtul raamatukogust toodud viiest raamatust on neli läbi ja viies pooleli. Noh, ok, üsna alguses 🙂 Homme lähen jälle, neli uut on ootamas.

IMG_3858

Peab rohkem lugema!

/ raamatud, rõõm / 4 Comments

roosi ja liisu seiklusedÜkskord sügisel kirjutas Jaanika Ketlin Priilinna raamatust “Roosi ja Liisu seiklused” – et nii hea ja kaasaegne, ise on vaimustuses ja lastele meeldib ka. Mina võtsin kohe plaani raamatukogust koju tuua, aga mingiks ajaks ununes, kuni millalgi detsembris lõpuks jälle raamatukokku sattusime. Võtsin selle ja samalt autorilt ühe teise ka.

Siis lugesin seda lastele, ühe peatüki igal õhtul. Umbes pool raamatut sai nii läbi, seejärel tuli paus. Päris iga päev ei lugenud, siis tuli jõulupuhkus ja hilised ülevalolekud, mil õhtujuttu ei lugenudki… No ühesõnaga päris pikk paus. Täna sai lapsed üle hiiglama pika aja normaalsel ajal voodisse ja mina sain jälle lugeda – no ma olin ju ka põnevil, et mis edasi saab.

Olin kohe nii põnevil, et lastetoast lahkusin alles tund aega ja kuus peatükki hiljem. Oleks vist lõpuni lugenud, aga kurk hakkas valutama ja pidin lõpetama. Kaks peatükki jäi, võtsin raamatu kaasa ja lugesin ise lõpuni 😀 Eks lastele loen homme.

Aga tõepoolest, väga vahva raamat on. Huvitav, eluline, realistlik ja samas positiivne. Ma üleüldse armastan kaasaegset eesti kirjandust, kui see pole just liiga sünge, kunstiline või keeruline. Mulle meeldivad just selliseid reaalsed juhtumised tänapäeva laste, noorte või täiskasvanute eludest.

Kui keskkooli ajal oli kohustusliku kirjanduse listis kaasaegne eesti kirjandus omal valikul, lugesin Kertu Rakke raamatuid ja Hirami “Mõru maiku” – kõik meeldisid väga, ehkki ma enam midagi ei mäleta. Ei tea, kas nüüd, 15 aastat hiljem, ikka veel meeldiks? “Mõru maik” peaks mul kusjuures isegi raamaturiiulis olemas olema, võin kasvõi kohe pihta hakata. Iseasi, et mul on öökapil praegu üks teine raamat pooleli, mida pole ka juba tükk aega kätte võtnud… Samas ega see ju kuskile ei kao 😀

Paar aastat tagasi lugesin Kaja Sepa “Hetk enne homset” – ka meeldis väga. Aga Kratile ei meeldinud see-eest üldse 😀

No ühesõnaga… Peaks lugema jälle sellist kraami. Ketlin Priilinn on igasugusele vanusele kirjutanud, vean vast veel miskit tema repertuaarist koju – vaatame, kuidas sobib.

Lastele on mul raamatukogust võetud veel tema “Väike kuninganna”. Vaatame, kas meeldib sama palju kui “Roosi ja Liisu seiklused”. Mulle endale meeldivad üldiselt küll pigem lood reaalsest elust kui fantaasiamaailmast, seega usun, et minu lemmikuks jääb viimatimainitu… Aga kindlasti on ka teine hea ja meeldib meile kõigile.

EDIT: Hehe, kui vahva kokkusattumus – läksin pärast selle postituse kirjutamist blogisid lugema ja Feedly viiest postitusest olid kolm just raamatuarvustused – Ingridilt, Kessult ja Kratilt. Kui raamatute lainel, siis ikka täiega! Lähen pesen nüüd hambad ära, otsin raamaturiiulist Hirami üles ja loen ennast magama 🙂

Scroll to Top