rasedus

Kas 27+5 on 28. nädal?

/ rasedus, reisimine / 3 Comments

Ma olen ikka see totu, kellele kõik asjad alles viimasel minutil meelde tulevad. Lendan teisipäeval Rootsi, rasedust selleks ajaks 26+6. Tagasi järgmisel esmaspäeval, rasedust 27+5.

Ryanairi kodukas ütleb nii:

Once an uncomplicated single pregnancy enters its 28th week, you are required to carry with you a ‘fit to fly’ letter. /—/ Ryanair reserves the right to refuse travel if a passenger over 28 weeks pregnant does not present to carry with you a “fit to fly” letter from their midwife/doctor.

Põhimõtteliselt see number 28 lööb ette alles kaks päeva hiljem. Aga TEGELIKULT on 28. nädal ju 27+1 kuni 28+0…  Vist.

Helistasin perearstile, sealt öeldi, et võiksin kirja saada, aga see maksab, hind olevat vist £11.50. 2008 sügisel sain ma haiglast küll tasuta kirja, ei tea, kas saaks nüüd ka või on igal pool tasuliseks tehtud, enivei mul pole enam aega haiglasse minna ja maksta pole kohe üldse mingit tahtmist.

Nii et ma siis otsustasin, et riskin. Rootsi lennates pole veel mingi nipiga 28 nädalat täis. Tagasi lennates… No ma võin üritada Rootsist tasuta selle paberi saada, mul ju inglise keeles rasedaraamat kaasas, sealt näha, et probleeme pole. Või kui ei saa, siis panna miski avaram jakk selga ja loota, et midagi ei küsita. Või kui küsitakse, siis laiutada käsi ja öelda, et mul on ju alles 27+5, teil kodulehel selge sõnaga kirjas number 28.

Küsiks neilt järele, aga klienditeeninduselt pole võimalik e-maili teel midagi küsida ja helistamine maksab – krt teab, kaua kõigepealt ootejärjekorras istuma peaks, ei taha oma viimast krediiti ära kulutada.

Mh, Plikat oodates lendasin 35+6 ja keegi ei küsinud paberit näha. Küllap saan ka seekord hakkama. Aga vastutustundetu olen muidugi küll 😛

Ei jõua ära oodata

/ igapäevaelu, rasedus / 3 Comments

Sain just kutse ühe kinnise blogi lugemiseks, mille autor kolis Inglismaale minust kaks aastat varem. Ma siis nüüd loen algusest peale, jõudsin just tema sünnituslooni ja lapse esimese elunädalani… No sihuke titeisu tuli peale!

Plikaga on ka väga lahe, see minu teadlikult mitte närvi minemise ja Plikale kõige rahulikult seletamise plaan on siiani edukalt toiminud – mina ei vihasta, Plika on parem laps, ma iga päev sõna otseses mõttes viiskümmend korda vaatan teda ja imestan, kuidas me ikka nii laheda lapse saime. Aga Plika pole enam titt, Plika on juba täitsa inimene 🙂

Ja titeisu on. Selle imepisikese tite isu, kes ainult tissib ja magab… Ja on niiiii pisike ja niiiii nunnu. Oeh.

Kolm kuud ja kümme päeva. 102 päeva. Tähtajani siis. Millal ta tegelikult tulla otsustab, eks seda näitab vaid aeg.

Tänaseks lubas palju vihma, terve päeva oli ilus ilm, tibutama hakkas alles õhtul peale kuute, kui bussipeatusest koju kõndisime. Nüüd lõpuks ladistab täiega. Oi, kui mõnus on seda kuulata, ma jumaldan vihma häält.

Maris peaks juba maandunud olema (sõnum läks igatahes kohale), kõigi eelduste kohaselt hakkab 23 bussiga Stanstedist Victoria poole sõitma. Kuna talle sai lubatud, et keegi läheb vastu ja kaardid-juhised iseseisvalt meie juurde jõudmiseks jäid nagunii saatmata, siis tuleb minna 😀 Abikaasa jäi Plikat rahustades ise ka magama, varsti ajan ta üles, ei taha ise küll välja minna. No rase naine võib nõuda, et mees tema asemel vihmases öös tema sõbrannale vastu läheks, eks. Sellepärast ma tal praegu magada ja puhata lasengi 😛

Nii sürr ja mõnus on olla. vihmaladin ja pilguheit kellegi teise ellu… Mulle meeldib niiviisi blogisid lugeda, nagu raamatut.

POISS!

/ rasedus, rõõm / 15 Comments

Me saame ju alati seda, mis tahame 😛 Nüüd on järgmistega mureta, pole vahet, mis soost tulevad.

Jalgade ristis hoidmisest polnud juttugi, näitas uhkelt oma varanduse ära 😀 Parim sünnipäevakink Abikaasale.

Kõik muud näitajad olid kah korras – nüüd pole enam muud teha kui kõhtu kasvatada. Oh, sügav rahulolu!

Söögistreik ja kaneelirullid

/ rasedus / 1 Comment

Ei mina tea, on see siis nüüd rasedus või midagi muud, aga ühtki mõistlikku ja tervislikku toitu ma hetkel näha ei taha. Puuviljad veel kuidagi lähevad, aga igasugune soe toit – öäkk. Meil oli täna kodus tatraputru ja ühepajatoitu, õhtusöögiks ahjukala riisi ja aedviljadega… Kõik sellised asjad, mis tavaliselt väga maitsevad. Täna ajasin endale natuke vägisi sisse, palju ei suutnud.

Selle eest isutas terve päeva võileibade, šokolaadikreemi- või moosisaia ja igasugu magusate saiakeste järele. Sai oli otsas, leiva peale polnud midagi panna. Kaneelirullide isu ei kadunud kuskile, need sai õhtul ka ära tehtud. Ükski söögikord sai täna selline, mida tõesti isuga sõin.

Ma ei hakka teid fotoga üldse ärritamagi 😛

Scroll to Top