Ja nii ta tuli
6. november 2008 kell 19.57
3320 g & 50 cm
apgar 9/10
Kõik on kõige paremas korras. Pikemalt paari päeva pärast, kui kodus tagasi oleme 🙂
rasedus
Kaua võib?
Hingata ma võin, vabalt. Valuhoogude ajal ka. Sügavalt.
Aga kuidas krt ma peaks lõdvestuma, kui kogu kõht valust krampis on, ah? Vähemalt tunne on küll selline.
Mõned kindlasti suudavad lõdvestuda ka. Need, kes on enne harjutanud või üleüldiselt mingi jooga või vabastava hingamise või muu taolisega tegelenud. kes oskavad… Oma keha kuskilt ülevalt eemaloleva pilguga jälgida.
Mina nii peent kunsti ei valda. Üritan küll võimalikult lõdvalt olla, aga ikka on tunne, et kõht on krampis ja no… Valutab ju, krt!
Tüütu.
Eriti armas on istuda kodus, valutada ja oodata, et asi hullemaks läheks – tavaliselt oodatakse ikka vastupidist.
Rasedate rõõmud, tõepoolest.
Grr
EI OLE MÕTET MINULT MSNIS KÜSIDA, EGA MA VEEL SÜNNITAMA LÄINUD POLE!
Kui ma ükskord lähen, siis panen arvuti kinni, olge mureta. Ei ole nii, et järsku lähevad valud nii koledaks, et pole aega läpaka kaant kinni lüüa. Olge mureta, see seisab meeles. nii et – kuni ma MSNis olen, seni ma veel ei sünnita. Kui ma kohe ei vasta, siis on võimalik, et Mees on hetkel arvutis ja ei viitsi minu sõpradega rääkida või ma asjatan lihtsalt kuskil kõrvaltoas ega näe, et keegi räägib. Ei kuule ka, sest ma võtsin MSNil juba ammu kõik hääled maha, tüütud olid.
Aga üleüldiselt on valud. Mis on ilmselgelt üks põhjusi, miks ma nii torssis olen. Te kujutage ise ette, kui keegi teid pidevalt sama küsimusega ahistaks, ehkki on öeldud, et seda pole üldse mõtet küsida (miks? loe eelmist lõiku), kui teil samal ajal miski vastikult valutab 😛
Eile hilisõhtul hakkasid sellised korralikumad. Nagu päevade valud ikka… Lugesin üheni raamatut ja läksin siis magama, ärkasin öösel ka veel kaks korda üles. Ennast voodis keerata või sealt üles saada on ikka eriti raske, kui kõht samal ajal valutab.
Piisavalt ebaregulaarsed on, seega pole muud teha, kui oodata – kas läheb üle (alati on ju võimalus, et liba) või läheb hullemaks. Vahel on selline tunne, et valutab kogu aeg, vahel on pea pool tundi vaikust. Igatahes on hood reeglina veidi pikemad ja tugevamad kui päevade ajal.
Ühesõnaga – minuga võib vabalt MSNis rääkida, kuni ma sisse logitud olen, aga palun mitte küsimust “Kas sa juba sünnitad”. Oleme kokku leppinud, eks 😉
Tasapisi…
Kui nüüd veel voodipesu ära kuivaks, siis saaks Maasika voodi päriselt ära teha, mitte paljast madratsit lambanaha ja mähkimislauaga varjata 😉
Ülejäänud elamine on ikka veel paras kaos, samas sai täna päris palju ära tehtud. Olemasolev mööbel on lõplikult paigas ja ülejäänu vajaliku suhtes on konsensus saavutatud, vaja see lihtsalt ära osta… Soovitavalt homme. Probleem on transpordis – täna aitas Kats, aga homseid asju on rohkem ja suuremas mõõdus. Oeh.
Igasuguseid väiksemaid vajalikke jubinaid sai täna hulgi ostetud: hügieenilisest huulepulgast, hambaharjadest ja pesulõksudest kaanega ämbri, haamri ja riidekapi käepidemeteni.
Tervisliku poole pealt nii palju, et terve päeva on selg valutanud, kõht hommiku- ja õhtupoole vahelduva eduga ja õrnalt. Ei oska miskit järeldada – vaatame, mis homne päev toob.
Aga üldiselt võiks Maasikas ikka veel paar päevakest oodata.
Ametlikult tartlased
Oleme sisse kirjutatud, Maasikas saab pärast nime panemist automaatselt sama aadressi. Tasuta Tartu logoga helkurid saime ka ja panime kohe sealsamas jope külge 🙂
Elioni tehnik käis ära. Wifi töötab probleemideta. Tsiteerin:
Internetiühenduse kiirus on tõenäoliselt vahemikus 10.0 kuni 12.0 Mbps.
Õnnis tunne on!
Päike on üle mitme päeva väljas ja tuju sellevõrra helgem.
Ema helistas ja ütles, et vanavanemate komitee otsustas Maasikale uue voodi osta. Kats lubas autojuhiks tulla, läheme varsti uude Tartu mööblimajja ja loodame, et Pesapuu on eduliselt kolitud ning seda head odavat voodit on koha peal olemas ka. Telefoni ei tahtnud neil keegi vastu võtta, äkki pole number veel uude kohta kolitud vms. No loodame parimat.
Mees ostis mulle kapsalille:
Seda pilti arvutisse tõmmates avastasin fotokast paar pilti, mis Maiden minu seebikaga pärast Nadja suure uhke kaamera aku tühjaks saamist klõpsis. Üks pilt mulle isegi meeldis. Suurema huviga ootan muidugi neid pilte, mis SUURE kaameraga tehtud said 😛
Helistasin arstile ja sain kinnitust selle kohta, mida juba teadsin: istu ilusti kodus ja oota valusid. No mingi õhkõrn kõhuvalu aeg-ajalt nagu oleks. Põnev, põnev…
Unustasin oma hommikuses elevuses USA presidendivalimised täiesti ära, ehkki eile õhtul olin küll põnevil. Alles MrsB blogi lugedes tuli meelde. Eks kõik ju ennustasid seda ette, aga tulemuse teada saamine oli siiski kergendus. Tunne on umbes selline, nagu Oop kirjeldab.
Lähen naudin nüüd veel mõnusat pikka rahulikku dušši ja proovin oma uut Milk&Honey sätendavat dušigeeli. Kes teab, millal jälle saab 😉