Viimastel nädalatel on mind ka lõpuks siis natuke rohkem tavalised rasedahädad tabanud ehk maakeeli ma lihtsalt väsin kohutavalt kiiresti. Muidu polekski lugu, aga täitsa hirmus, kuidas ma ei taha pikki maid käia! Selg hakkab kohe valutama ja nii ma siis longin hirmus aeglaselt. Mina, kes ma alati ülehelikiirusel kõndinud olen!
Täna käisime autoga taaskasutuskeskuses ning selg väsis juba paaris mööblipoes uidates ära. Kui ema meid pärast E-kaubamaja juures maha pani ning ise Pärnusse sõitis, oli täitsa surm sealt koju jalutada.
Sihuke idioodi tunne on, noh – kolisin suure hurraaga Tartusse, et saaks igale poole jala käia ja nüüd kooserdan ja vingun paarisajameetriste vahemaade pärast 🙂
Aga olgu, ma eeldan, et pärast sünnitust läheb asi paremaks ning ma saan oma kärme sammu ja käimistahte tagasi.
Üleüldiselt on tänane päev olnud mitte eriti viljakas – ei leidnud ühtki sobivat mööblitükki, sest meil olid suuremas osas suht spetsiifilised soovid (kindla laiusega riiul, kindla kõrgusega kummut jne) ja riiulite valik oli üldse niru. Aga ühte kohta pidi varsti juurde tulema, nad lubasid meile helistada.
Ostsin hoopis kaks kohvitassi – sutsu väiksemad, kui need, mis kodus olemas, aga siiski piisavalt laiad pealt (maksid ainult 15.- koos alustassiga) ja kolm rohelisest klaasist kaussi (igaüks 10.-). Kasutatud asjade võlu 😛 Ahjaa, jabura nagi saime ka köögirätikute riputamiseks.
Tänase päeva parim saavutus on ilmselt see, et käisime raamimiskojas ära – tellisime uue klaasi pildiraamile, mis Londonist tulnud kastis kildudeks oli läinud ning lasime ühe papüüruse ära raamida, mis mul maist saati torus seisab, sest nii ebastandardset raami poest ei leidnud. Järgmisel teisipäeval peaks kätte saama.
Aga pärast seda kõike olin ma ka omadega nii kutu, et Zeppelini jalutada enam ei jõudnud, Mees pidi üksi piima ostma minema. Siiamaani olen hirmus väsinud ja laisk, ei taha koristamise peale mitte mõeldagi. Ehkki peaks…
Oh jah. Eks me näe, kas täna õhtul saab veel miskit asjalikku tehtud või mitte. VÕIKS ju. Kõik raamatud-DVD-d näiteks kohvritesse ja kottidesse pakkida ning voodi alla peita, kuniks riiulid saame, et mingigi kord majas oleks… Siis saaks oma kaosenurgakese peaaegu et likvideeritud.
