Esiteks on Edelaraudtee kodulehel uus ja parem kujundus. Teiseks avastasin, et reedeti ja pühapäeviti sõidab kaks lisarongi – Tartust 14.20 ja 19.50, Tallinnast 13.55 ja 20.09.
Kas see on juba ammu nii? Miks mina sellest midagi ei teadnud? Mõistlik igatahes, väga mõistlik 😛
Ma olen alati Ryanairi vihanud. Just sellesama düsfunktsionaalse kodulehe ja iga liigutuse eest lisatasu küsimise pärast.
Maris otsib kahte inimest 11-18. aprillil toimuvale kõrbesafarile – jajah, sellelesamale, kuhu mina niiiii väga minna tahaks. Kuhu ma ükskord lähengi (lubadus on ammu antud).
Aga meie praegu veel ei saa, seega aitan Marisel inimesi otsida. Kuna tegu on viimase minutiga (esialgsed minejad ütlesid ära), saab soodsamalt ka – kui palju täpselt, seda peate juba Marise endaga arutama 😉
Oh, kui me vaid ise minna saaks… Ühel päeval!
Kontakt: maris12002(ät)yahoo.com
Aprillis tahtsin ma tema blogi lugemise peale kangesti Egiptuse kõrbetesse minna. Nüüd käis ta, oh õudust, Mehhikos. Õudne on eelkõige selle lõbu hind – 45 000.
Aga kunagi ma olen ju rikas nagu kröösus, eks siis lähengi 😉 Selle sissekande põhjal tundub küll, et tahaks sinna vähemalt aastaks elama jääda…
Oeh. On siis vaja selliseid arutuid igatsusi tekitada või?
Plaanime minna jaanuari alguses Rootsi õekese ülikooli õpetamisele. Vaidleme selle üle, kas Rootsis oleks mõttekam liigelda auto või bussiga.
Kui ma julgesin plaanida jõulude ajal bussiga Pärnusse sõitu, sain kurjustada, et nii väikest last ei tohi küll keset talve ühistransporti lasta, sest kõik kaasreisijad on potentsiaalsed viirusekandjad. Loogiline, eks.
Aga kaks ja pool nädalat hiljem on Rootsis 2x120km ühistranspordis juba ohutum sõita, sest kes teab, mis ilm siis on, kiilasjää võib olla, auto võib lumme kinni jääda, ei tea, kas liisinguautoga üldse välismaale minna tohibki, Mehe nimele sõiduloa tegemine maksab… Ja üleüldse autoga ja nii väikese lapsega võõral maal on ohtlik.
Mina optimistina ei näe põhjust arvamiseks, et siis just nii kole ilm olema peaks kui täna, minu jaoks ei oma mingit loogikat see, et liisinguautoga ei tohi sõita välismaal (et kuniks liisingut maksad, oled Eestis lõksus? Raske uskuda, aga ma neid seadusi ei tea ka) ja ma ei usu, et kellegi teise nimele sõiduloa tegemine eriti palju maksab. Mehel sõidukogemust on ja ma täiesti usaldan teda.
Noh, mis te arvate? Kas me peaks bussiga minema või autoga? Viimasel juhul tuleb auto omanik ehk minu ema ära veenda 😉
Või peaks äkki üldse minemata jätma, sest ettevõtmine on liiga riskantne?
Nojah, lapsele oleks kindlasti ohutum, kui teda üldse kogu aeg kodus hoida. Ma olen vist lihtsalt süüdimatu 😛