reisimine

Puhkus on alanud

Riia lennujaama lehelt üle kontrollides avastasin, et taksosõit lennujaama maksab keskmiselt hoopis 8-10 LVL, nii et minu €13 jäi täitsa nende numbrite piiresse 🙂

Lend möödus viperusteta, magada küll eriti ei saanud, sest nii kitsas oli. Tukastasin lihtsalt. Kohale jõudmise aeg oli graafiku järgi 12.35. Luxi bussid läksid 12.20 ja 13.20, viimasele oli mul pilet ostetud. Lend jõudis aga varem, kuna ma istusin tagant kolmandas reas, sain suht kohe uksest välja, kannatamatult kihutasin kõigist mööda, kohvrit ootama ka ei pidanud, Frankfurt Hahni lennujaam on imepisike ja eelmisest korrast tuttav, nii et tõepoolest jõudsingi täpselt tund varasema bussi peale, kus oli veel parajasti paar vaba kohta. No nii hea meel oli selle üle, et ei pidanud tund aega niisama passima.

Ülejäänud päeva oli muidugi üsna väsinud olemine. Imetlesin Marise ilusat kodu, sõin kõhu tema tehtud maitsvat chilli con carnet täis ja keerasin siis diivanile tukastama 😛 Maris värvis mune, õhtul käisime korra tema kodukohvikus, kuhu minnes oli külm ja sada häda, aga kaks klaasi vahuveini hiljem oli hea soe, uni läinud ja elu ilus, nii et kodutee oli juba tunduvalt mõnusam.

Nüüd on kohaliku aja järgi kesköö, Eestis juba kell üks öösel. Väsimus hiilib mõnusalt ligi – ometi on võimalus rahulikult VOODIS välja magada. Nojah, okei, diivanil, aga siiski pehmel pinnal ja horisontaalis – kõik see, millest ma möödunud ööl unistasin.

Eks näis, mis homme teeme. Vaatame õunte pealt 🙂

Oh jah

Ei mingit Luksemburgi veel, uued uudised hoopis Riia lennujaamast 😛

Abikaasa arvas, et ma peaks ikka kindlalt kohe bussijaamast lennujaama minema, mitte kuskile passima jääma. Ühtki teist lennujaama minejat ei paistnud olevat. Taksojuhiga purssisin vene keelt – tema väitel need taksod, mis €8-10 eest lennujaama viivad, öösel ei sõida. Kuna väljas oli külm ja ma tõesti ei viitsinud hakata kuskilt kohvikut otsima, siis kauplesin lõpuks hinnaks €15 asemel €13. Mul oli nimelt rahakotis täpselt €20 ja Ryanairiga lennates peab RIXis maksma security fee €7.

Siin ma siis nüüd olen, €7 rahakotis. Keset ööd on seda pagana asja võimalik maksta ainult iseteeninduskioskis ja kaardiga. Mul on kaardi peal täpselt €10 vaba raha ja see on mõeldud transpordiks Riia-Pärnu 😛 Niisiis on mul nüüd valik, kas kulutada see raha ära, et saaks turvakontrollist läbi või oodata hommikuni, kuni avatakse Ryanairi kontor (ma isegi ei tea, kus see on, vaatasin küll nats ringi) või miskine lett kuskil saabumiste poolel. Küsisin nõu turvakontrolli inimestelt ehk ainsatelt elavatelt hingedelt, kelle ma peale koristaja ja üksikute ootajate lennujaamast leidsin, nood ütlesid, et alles kaks tundi enne lendu saab maksta. No ma ei tea, sildid on igal pool väljas, mis ütlevad, et kahes kohas saab sulas maksta, ma mõtlen, et ehk need kohad tehakse ikka varem lahti kui 9.15. Kasvõi näiteks kell 9. “Welcome to Riga” lett võiks ju äkki isegi varem avatud olla. Aga võib-olla ka mitte.

Kuna ma ei oska arvata, kui väga palju parem mul turvakontrollist läbi saades oleks, siis mõtlesin, et võin ju paar tunnikest siinsamas ka hängida. Kõige suurem väsimus läks üle, leidsin koha, kus läpakale juhtme taha panna (hoian igaks juhuks akut, kes teab, millal seda vaja läheb), eks ma siis tuksun siin nüüd. Üks näiteks magab ka siinsamas pinkide peal. Tal võib küll väga ebamugav olla, sest magatavad pingid on ainult kahekaupa, st jalad on üle ääre 🙂

Tegelikult on jube naljakas. Ma pole juba ammu NII vaene olnud. Seda silmas pidades tundub praegune reis ka täiesti lubamatu 😀 Ja ma ise ka ei saa aru, kuidas raha nii kähku otsa sai, sest tuli ju teist niigi ootamatult sisse. Aga noh – raha tuleb, raha läheb. Maris lubas mind Luxis toita 🙂 Kui ma saan ühe tööotsa lõpetatud, tuleb väike summa lisaks, mille eest palgapäevani süüa osta. Maikuuga peab veel ühele poole saama, juunist alates peaks sissetulekud juba väljaminekutega võrdsustuma.

Ja see reis on mu ainus puhkus sel aastal, ülejäänud aja olen rakkes. Nii et ma katsun nüüd üle olla tundest, et ma olen paha naine, kes jätab oma mehe tema sünnipäevanädalal üksi lastega koju ja läheb ise reisima, kui raha nagunii üldse pole… Sest mees ise ei paistnud asjast kuigivõrd häiritud olevat ja tema suhtumine rahasse on alati olnud… Flegmaatilisem 🙂 Ja see on siiski mu sünnipäevareis. Ja auga välja teenitud puhkus. Nii et ma siis nüüd naudin. Naudin seda rahatut ootamist öises lennujaamas 😛 Vähemalt olen pikaks reisiks hästi valmistunud, kott on täis õunu ja erinevaid snäkke, nii et nälga ei jää ja kallile lennujaamatoidule ka kulutama ei pea. Puhas win!

Reis algab nüüd

Poole tunni pärast viib Abikaasa mu bussijaama. 00.20 läheb buss Riiga. Riia bussijaama jõuan peale kolme. Esimene buss lennujaama läheb 5.45. Kust, ei tea 🙂 Eks küsin, keegi vast juhatab peatuse kätte. Bussijaamas ei saavat öösel olla. Bussijaama lähedal olevat öö läbi avatud kohvik wifiga 🙂 Ideaalis tulevad selle bussiga ka mõned muud lennujaama minevad inimesed, kellega saaks taksot jagada ja kohe lennujaama sõita, aga üksi ma €10 kohe kindlasti ei maksa. Eks näis.

11.15 läheb lend. 13.20 kohaliku aja järgi läheb buss. 15.15 on bussi ametlik saabumise aeg Luxi. Mis tähendab, et mu reisi kogupikkus on 15 tundi ja öösel magada saan halvemal juhul vaid kolm.

Mul on viimased päevad enesetunne kehv olnud – ilmselt vähese une ja söömise tõttu. Pidin enne reisi teatud tööasjad korda ajama – lisaks senisele tööle nüüd ka teised kohustused. Eilse õhtu ja tänase jooksul sain täiesti uue ja põneva kogemuse, millest tahaks kangesti rääkida, aga ei ole kindel, kas teen seda 😛 Eks ma veel mõtlen.

Asju hakkasin pakkima õhtul kell pool kümme. Juhe on täiesti koos ja pole kindel, kas kõik vajalik on kaasas. Eks homme selgub.

Uued uudised Luksemburgist!

Puhas rõõm

Jaanuaris jagus reiside kõrvalt täpselt nii palju aega, et tööpäevad tasa teha. Nii et nädal reisil, nädal tööl, nädal reisil, nädal tööl, niisama molutamine unusta heaga ära.

Nüüd sai reis plaanitud kuu viimasesse töönädalasse ning algne plaan oli teha kolm ära oldud tööpäeva ette tasa ja targu – töötada esimesed kolm nädalat neljapäeviti ka.

No aga siis oli vaja Suureks Ürituseks viimaseid ettevalmistusi teha, nii et olin ka reedel tööl. Ja Suure Ürituse päev pidi alguses olema kuulu järgi selline “vabatahtlik, aga kõik on kohal” päev.

Täna selgus, et selle päeva saab siiski tavalisest töönädalast “tagasi võtta”. Seega teenisin oma puhkusenädala täitsa kogemata välja juba kuu esimesel nädalal. Ees on kaks tavapäraselt kolmepäevast töönädalat ja siis nädalaks Luxi. Piletid on ostetud ja Maris ootab 😛

Poole kohaga töötamise võlud, mida loodetavasti ei ole enam kauaks. Naudin, kuni saan!

Ainult see ei meeldi kohe üldse, et ainus võimalus 11.15 lennuki peale jõudmiseks on veeta öö bussis (umbes keskööst kella kolmeni) ning lennujaamas (kaheksa!!! tundi). Sest järgmine buss jõuab lennujaama umbes-täpselt sel hetkel, kui mu lennuk õhku tõuseb. Minge kanni noh! Kas keegi ei tea kedagi, kes läheks 18. aprilli varahommikul autoga Riiga? Või kedagi, kes 25. aprilli lõuna paiku Riiast tagasi sõidaks?

Tahan Luksemburgi!

2012. aasta mais käisin esimest korda Marisel külas, toona läksid piletid maksma kokku ca €100. Algselt arvasin, et saan €70-ga hakkama, aga lõpuks jäi Frankfurt-Lux bussipiletite ostmine nii viimasele minutile, et mõlemad otsad maksid €5 asemel €20.

Vahepealse ajaga on Maris ennast Luxis kenasti sisse seadnud ning kuna tal on nüüd kõige vaimustavam elamine, leppisime kokku, et sel kevadel pean kindlasti uuesti külla tulema. Isegi töö juures sai aasta alguses mainitud, et lisaks jaanuari reisidele on üks plaanis ka kevadel.

Siis aga muutus meie pere elu-, töö- ja rahaline korraldus, mistõttu igasugused reisid ei tule lähiajal kohe sugugi kõne alla. Ma täitsa leppisin sellega… Kuni nüüd jälle Marisega rääkima hakkasin. Sest ma nii kohutavalt tahaks ikkagi minna ja Marisel on lihavõtete ajal veidi pikemalt vaba ja lennupiletid pole muidugi nii odavad, kui olid kaks aastat tagasi, aga mitte ka üle mõistuse kallid. Lisaks selgus veel hiljuti, et kui ma sel aastal üldse reisida tahan, peab see juhtuma enne maikuud, hiljem enam suure tõenäosusega pikemalt Pärnust ära ei saa.

Ehk et põhimõtteliselt oleks see selle aasta ainus võimalus puhkuseks. Nädal kevadises Luxis koos Marisega. Maksma läheks see lõbu mulle umbes €150. Nüüd on ainult küsimus, kust ma selle raha leian.

Mul on kuue päeva pärast 30. juubel, mis oleks ideaalne variant paluda kingituseks panust reisifondi. Noh, seda eeldusel, et ma teeks mingi suurema peo. Aga ma ei tee 🙂 Väga vähesed on tulemas ja nendega on kingisotid juba selged, raha küsida ei saa kelleltki.

Igal juhul ma otsustasin, et ma lähen Marisele lihavõteteks külla – et ma leian selleks vajalikud vahendid. Ja kuna ma olen oma soovi universumi poole teele saatnud, siis ma loodan, et see ka täitub. Ükskõik, mil viisil. Lotopilet on igatahes kolmapäevaks ostetud 😀

Scroll to Top