rõõm – Page 154 – Tikri blogi

Laupäevased toimetused

24/10/2015 / edevuse laat, kodumajandus, kööginurk, rõõm / Leave a Comment

Kõigepealt märkasin lõpuks üles pildistada oma uhked kummikud, mis ma paar nädalat tagasi NS kingast ostsin. Maksid kuradi palju, ligi €40. Ja oleks ma teadnud, et oktoober nii kuiv tuleb, poleks ma neid ehk ostnudki. Aga noh, ega vihm taeva jää 😛 Voodrit neil küll pole, aga sisetald on mõnusalt paks ja pehme, mis teeb olemise tavalise kummikuga võrreldes ikka hoopis teiseks.

Abikaasa oli lastega terve päeva ära – käisid Pärnu lähedal tuttaval pere külas õunamahla tegemas. See tähendab, lapsed ilmselt mängisid, täiskasvanud tegid mahla. Ma pidin ka minema, aga üldse ei viitsinud. Lõpuks anti luba koju jääda. Ja hea oli – sain terve päeva üksinda rahus koristada, puhas õndsus.

Kui Abikaasa oli just lahkunud, panin õues pesu kuivama ja mõtlesin, et äkki oleks ikka pidanud kaasa minema – ilm oli ilus ja päikeseline, nagu loodud väljas olemiseks. Aga siis torkas pähe, et mul on nüüd suurepärane võimalus teha korda see panipaik, mida ma koristasin põhjalikult viimati eelmise aasta juunis. Ajaga kipub teatavasti igasugu kraami kuhjuma, seega oli seis paar nädalat tagasi selline:

Ehk kogu põrand oli valimatult igasugu kraami täis kuhjatud. Riiulid olid kusjuures enam-vähem korras, ainult üks oli sassis.

Ja kujutage ette, ma põhimõtteliselt terve päeva koristasin seda ühte pisikest ruumi. No ok, alustasin ühe paiku ja lõpetasin äkki seitsmest, nii et kuus tundi… Oli lihtsalt vaja sortida ja ära visata ja koristada ja…

Nüüd on jälle korras 🙂

Kuna panipaik on eeskojas ja välisuks oli kogu aja lahti, siis sain nii veidikene ilusast ilmast osa. Samuti käisin mitu korda pakendiprügi ära viimas. Ühesõnaga õues toimetamist jagus ka.

Panipaiga koristamise käigus jõudsin möödaminnes koristada ära ka külmkapi pealse, kuhu oli kogunenud igasugu suvalist kraami ja rohkelt tolmu… Ühtlasi oli põhjust köögikappidest kõik pudelid kokku otsida ja sorteerida, need läksid ka panipaika. Nüüd on rohkem ruumi söögi jaoks 😛

Ja mingil põhjusel otsustasin veel ära koristada kõik magamistoa kapipealsed… See tähendab, kõrgelt riidekappide pealt tolmu ära pühkida ja ühe kapi otsas olevad kilekotid ära sorteerida.

Abikaasa naases õhtul 45 liitri õunamahlaga. 10 andis õele, ülejäänud 35 kuumutasime ja panime pudelitesse. Küll on hea, et ma olin just panipaiga korda teinud, nii et põrand oli tühi – mahtus sinna tooli panema, millele ronides ülemiselt riiulilt mahlapudeleid kätte saada. Õige mitu aastat pole need kasutust leidnud, nüüd siis lõpuks jälle.

Me saime koos koduga memmekeselt päranduseks hiigelsuure poti… Ma ei teagi, miski 35-40 liitrit ilmselt. Ainus põhjus seda potti kasutada ongi siiani olnud õunamahlategu 🙂

Otsustasin, et katsun nüüd jälle pöörata rohkem tähelepanu säilitatud korra HOIDMISELE. Ehk valvan kullipilguga, et kaks nädala tagasi korda saanud eeskoda ning täna kraamitud panipaik sellised ka püsiksid. Ei luba enam kellelgi suvalist kraami vedelema jätta 🙂

Kui keegi otsib uut nutikat…

23/10/2015 / mobiil, rõõm, tehnika / Leave a Comment

Lisaks minevikumälestustele leian vahel FB-st lihtsalt väga huvitavat infot. Kopeerin siia ka lingi jagaja kommentaari, sest minu puhul on seis täpselt sama:

Kui kunagi peaks otsad andma mu Samsung, mis on toodetud kohutavate töötingimustega tehases, kus olematu palgaga inimesed seda komponeerivad osalt detailidest, mille koostises on mineraalid, mida kaevandavad lapsorjad ning mille ostmisega rahastatakse sõjardeid Kongos, on mu järgmine valik see.

Ühesõnaga Fairphone 🙂 Väga äge oleks, kui ka muu tehnika puhul oleks selline valik. Läbipaistvus, ausus ja kestvus. Kõik see, mis on nii oluline, aga mida on tänapäeva tarbimiskeskses ühiskonnas nii raske leida.

Mul endal seda küll tõenäoliselt niipea vaja ei lähe, aga noh, tuleviku tarbeks hea teada.

Vahva kokkusattumus

23/10/2015 / igapäevaelu, rõõm / 2 Comments

FB näitab aeg-ajalt fotosid, mis on üles pandud mingi arv aastaid tagasi – tihti on väga äge vanu aegu meenutada. Nüüd avastasin aga tänu FB-le hoopis ühe huvitava kokkusattumuse.

Eile tuletati meelde üheksa aasta tagune foto sellest ajast, kui ma endale värske harja lõikasin. See oli 22. oktoober 2006.

Täna viis aastat tagasi panin FB-sse üles meie uue kodu pildi. Otsisin blogist ja leidsin, et notar oli toimunud FB-sse pildi panemisest päev varem – ehk samuti 22. oktoobril, sedapuhku aga 2010.

Kui keegi oleks mulle tollel harja lõikamise päeval öelnud, et täpselt nelja aasta pärast olen ma oma ABIKAASA ja KAHE LAPSEGA notaris OMA KODU ostu lepingut allkirjastamas… Ma arvan, et ma oleks selle peale suure häälega naernud.

Kunagi ei tea, kui kiirelt võib elu muutuda 🙂

Datlid on imemaitsvad – kes oleks osanud arvata?

22/10/2015 / kööginurk, rõõm / 8 Comments

Ma polnud enne tänast mitte kunagi värskeid datleid proovinud. Kuivatatud datlid on minu jaoks magusad erilise maitseta plönnid, mis on suurepäraks suhkruasendajaks küpsetistes, aga paljalt süüa pole ma neid kunagi tahtnud. Pole seega tulnud pähegi värskeid datleid osta, ega neid eriti ei müüda ka.

Aga täna sattusin Rimisse, kus puuviljaosakonnas olid välja pandud degusteerimiseks värsked datlid. Ma muidugi proovisin. Ja maitses nii imeliselt hästi, et haarasin kohe karbi koju kaasa.

Mm… Suus sulavad, mõnusalt magusad. Mingi väga tuttava ja imehea maitsega, aga MIS maitsega täpselt, seda ei suuda ära tabada. Igatahes minu jaoks on need tõesti hea kommi ja šokolaadiga võrdväärse maitsega.

Igasugu puuviljad on mõnusad, aga enamasti sellised… Vesised. Datlid on seevastu mõnusalt tummised. Kohe teistmoodi.

600g karp maksis €3.69, mis teeb kilo hinnaks €6.15. Kommide ja šokolaadi kilohind on sageli ligi €10. Tervislikkuse aspektist ärme üldse räägigi.

Kuivatatud puuviljad on kogu aeg meie peres kommi asemel olnud, aga ausalt öeldes peale ploomide mulle miski muu väga ei maitse. Datlid, viigimarjad, rosinad, aprikoosid – kõik on liiga magusad. Eksootilisemad “supermarjad” nagu goji või inka on küll mõnusad, aga noh, hind 🙂

Värsked datlid on maitsvamad kui kuivatatud ploomid. Ma olen absoluutses vaimustuses. Selles karbis on ca 50 datlit, mis teeb ühe datli hinnaks €0.072. Täitsa okei hind ühe tervisliku kommi eest või mis.

Muidugi on need pärit Iraanist. Ei ole väga keskkonnasäästlik transpordikilomeetrite poolest (ei ole ka mahedad). Aga noh, see on meie kliimas paratamatus.

Minge ostke datleid. Hämmastav, kui hea üks asi võib olla. Oma peaga ei oleks ma neid ilmselt mitte kunagi ostnud. Küll on hea, et degusteerimisi tehakse. Pärnus neid minu teada müüaksegi ainult Rimis – kuidas mujal, ei tea.

Muide, Maximas on praegu soodushinnaga imehead viinamarjad. Viinamarjahooaeg on juba ammu, oleme neid üksjagu ostnud, aga mind on need seni pigem külmaks jätnud. Tundusid alati kuidagi liiga magusad ja samas maitsetud. Imestasin, mis mul viga on – Abikaasa ja Poiss pistsid mõnuga, kilode kaupa. Aga need nüüdsed, neil on kohe selline õige MAITSE. See viinamarjamaitse, mida ma mäletan juba lapsepõlvest. Neid ma võiks süüa lõputult.

Ja jällegi, ärme parem räägime sellest, mitu korda neid viinamarju pritsitud on. Ideaalis ma sööks ainult mahedat värsket kraami, aga rahakott ei võimalda. Seega on meie eelistus lihtsalt värske kraam. Nii kaua, kuni me mürkide kartmise asemel seda värsket kraami armastusega sööme, on see meile väga kasulik, arvan ma 🙂

EDIT: kommentaarides öeldi, et need on ikkagi ka kuivatatud datlid. Vastasin, et see seletab, miks need nii kaua säilivad. Siis tuli meelde, et ma ei olnud ära visanud seda karbi alumist poolt, kus oli peal eestikeelne kleeps. No ja seal ütleb: värske 🙂 Aga säilivusaeg oli tõsiselt JUBE pikk. Kui pikk, vat seda ma ei mäleta, sest see oli kirjas läikivast papist kaanel, mida pliidi all põletada ei tahtnud ja seega just täna paberikonteinerisse viisin…

Järjekordne vaimustav Norwexi vidin

21/10/2015 / kodumajandus, rõõm / 8 Comments

Ma olin kuulnud küll sellest Norwexi “kustukast”, juba aastaid tagasi – pidavat seintelt igasugu jama kustutama. Aga oma silmaga ma seda näinud polnud.

Pühapäeval vahtisin lastetoa täiskritseldatud seinu, mida ma lihtsalt lapi ja sooja seebiveega või tavalise kustukaga pole puhtaks saanud ning mõtlesin, et prooviks äkki ära. Ja õnnestuski endale juba eile üks mikrokäsn saada (nüüd ma siis tean ametlikku nimetust ka).

Ja no tõesti, geniaalne leiutis. Teed niiskeks, pigistad õrnalt suurema vee välja, hõõrud ükskõik mis jama, mis sul parasjagu seinal on. Ja tuleb maha! Ja käsn muudkui kulub, kuni ongi otsas. Kustukas, noh!

Te peate mulle nüüd andeks andma, ma tegelesin selle käsna “likvideerimisega” eile hilisõhtul, kus valgusolud olid kehvad, ma ise kärsitu… Ühesõnaga mõned enne ja nüüd pildid ma teile panna saan, aga kõigist kohtadest pole. Ja olemasolevad pole ka väga hea kvaliteediga. Mingit aimu ikka saate.

Lastetoa seinast tegin miskipärast pilti ainult väikesest osast ja ühtlasi sellest kõige koledamast, kus lisaks kriipseldustele on liimilärakad ja laste liimiga seinale kleebitud piltide “jäänused”. Ja noh, seina sisse täksitud auke see käsn ka ei eemalda 🙂 Täis soditud seina oli 3-4x rohkem, ülejäänu oli ilma liimilärakate ja aukudeta, oleks palju mõjusama võrdluse saanud. Aga see oli kõige esimene sein, mida Plikaga puhastasime, ise mõlemad nii vaimustuses, no polnud ju aega igast küljest pildistada 😀

Sellel seinal olid üsna väikesed kahjustused:

See õudne lärakas elutoa uksepiidal oli mul pinnuks silmas. Ma ei tea, millega see tehtud oli… Vildikaga ilmselt. Ja tuli maha! Nüüd on muidugi ka kollane laik alles, siiski kordi parem kui lilla 🙂 Ja meil on kogu elamine juba mitu aastat üsna kehvas remondieelses seisus, see uksepiit ootab nagunii värvimist või välja vahetamist.

Ja siis on meil veel üks uks, millest me ei käi, selle peale ma kirjutan laste mõõtusid. Mina kirjutan harilikuga, aga lapsed olid ukse muude kirjutusvahenditega täis sodinud:

Muid kohti oli veel, aga neid ma kas ei pildistanud või jäi seal töö pooleli, sest käsn sai otsa. See ongi käsna ainus häda – kulub kiirelt 🙂 Aga arvestades, KUI lihtsalt sellega jama maha saab ilma igasugu keemiat kasutamata, ma ütleks, et asi on seda igati väärt. Täishind on €3.99, soodukaga saab odavamalt. Kui ma õigesti mäletan, siis on neid vahel jagatud ka kingiks võõrustajatele, kes enda kodus Norwexi esitluse teevad.

Kasutusjuhendis öeldakse, et tuleb käsn veega märjaks teha ja üleliigne vesi välja pigistada, aga mitte väänata. Plekke hõõrudes hakkas mul käsnast vett välja nirisema, hoidsin teises käes lappi, et see jooksvalt ära pühkida. Mida edasi, seda mustemaks läks käsn ja sealt välja nirisev vesi, aga kui kohe lapiga ära kuivatasin, siis mingeid plekke ei jäänud. Vahepeal käisin kraani all loputamas ka.

Tapeedil seda kahjuks kasutada ei anna (praegu mõtlen, et äkki oleks pidanud “kuivalt” proovima, aga ei usu, et see nii töötab ja märjaks tapeeti teha ei saa), aga kõvade pindade pealt raskete plekkide eemaldamiseks on see tõesti ideaalne. Mul on kindlalt vähemalt ühte käsnakomplekti veel vaja (tolles pakis on neid kaks), aga ootan, kuni jälle soodukas tuleb vms. Ja siis ostan ilmselt kohe mitu. Sest noh, lapsed 🙂