rõõm

Mul oli eile tegelikult plaanis teine postitus veel kirjutada, aga kui ma seda teha tahtsin, siis ei tulnud mu blogileht enam lahti, brauser ütles time out vms. No ok, universum ei soovi, et ma täna rohkem blogiks, mõtlesin ma pärast paari tagajärjetut lehe värskendamist – ja lugesin raamatut 😀

Aga mis ma eile kirjutada tahtsin – mul oli esimene sügav rahulolutunne hammockis, sest ma sain OMETI midagi selgeks. Enamik asju, mis me seal teeme, on vähe pikemad… Ma ei tea, kuidas neid nimetada, kava või rutiin tundub nagu liiga uhke… Aga lihtsalt tuleb saada teatud asenditesse… Ja seal on nii, et kui ma mingile maale jõuan, siis edasi mitte… Või ei jõua üldse kuskile… Mõne asjaga saan enam-vähem hakkama ka. Sügav rahulolu kaasnes sellega, et ma sain kätte nõksu, kuidas tagurpidi kukerpallist kõhuli lina peale saada… Mis ei ütle kellelegi midagi 😀 See on hästi lihtne asi, lihtsalt üks hüpe ja kõik. Ma olen kõiksugu samalaadseid asju teinud ka neli eelmist aastat kiigujoogas, nii et täitsa totter oli, et hakkama ei saanud. Keha tasakaal oli vale vms. Lõpuks neljandas trennis sai keha aru, mida teha tuleb ja see enne võimatuna tundunud pisike liigutus muutus lihtsaks. Sellest asendist me läheme seal mitmesse järgmisesse, nüüd on kõik lihtsam. Ühesõnaga – rõõm.

Samuti jutustasin ühe teise trennikaaslasega, kes ütles, et käib ka postitantsus, on erinevad treenerid läbi proovinud ja see trenn, kus ma käin (algajate oma) on tema meelest kõige raskem. Nojah, aga see on mulle kõige sobivam aeg 😀 Oh, ma kohe ei teagi, mis teha. Ikka vist käin edasi sealsamas, kus siiani.

Nii, aga liigume edasi tänaste sündmuste juurde. Olen juba mitu aastat mõelnud, et peaks laskma nahaarstil oma sünnimärgid üle vaadata – adult thing to do, mul on emalt päritud neid ohtralt, eriti seljal. Olete proovinud nahaarstile tasuta aega saada? Digiregistratuur? Unusta ära. Haigla registratuuri helistamine? Unusta ära. Tegelikult ma ei tea, äkki neid arste on mitmeid ja ma lihtsalt tahtsin seda kõige paremat, keda kõik soovitavad? Tiina Toomson. Igatahes sain teada, et ainus võimalus tema juurde tasuta aega saada on ohverdada täiskuuööl teeristis kolm tilka musta kuke verd minna sel hommikul, kui uued ajad süsteemi tulevad, kella üheksaks haigla registratuuri järjekorda. See hommik ongi siis äkki alati kuu esimene reede? Pead ei anna, lihtsalt pakun.

No mis seal ikka, sõitsin kohale. Jõudsin 8.48. Küsisin registratuuri töötajalt üle, et enne üheksat ei saa, jah? Ei, ei saa – ja vaata, see vanaproua seal järjekorranumbri masina juures juba ootab. No ma siis võtsin ennast tema kõrvale järjekorda 😀 Vanaproua rääkis, et ta eelmine kord oli esimene, kes ajast ilma jäi – no see arst võtab haiglas vastu ainult ühel päeval nädalas ja tavaline olevat see, et ühte kuusse avanebki ainult 3-4 vaba aega, sest ülejäänud on korduvpatsiendid. Või midagi sellist. Seega ta tuli nüüd varem ootele.

Meile öeldi, et päris täpselt kell üheksa need ajad ei pruugi tulla ja oodaku me järjekorranumbri võtmisega nii kaua, kuni meile öeldakse, et NÜÜD. No me siis ootasime. Kell 9:02 saime loa nuppu vajutada. Minu arust meid ainult kolm oli ja aja me eeldatavasti kõik saime. Aga no selline seiklus ja närvipinge 😀

Lisaks sain ma enne kella 11 veel korra autoga koju sõita, sest Plika, kes haigena koolis näidendiproovis käis ja pärast seda poole päeva pealt koju tuli, oli VÕTME maha unustanud. Vähe ma ei olnud tige 😀

Waldorfkoolis on kaheksandas klassis kõige olulisem teema draamaepohh, kus nad terve aja harjutavad näidendiks, lõpuks on siis etendus – soengud, grimm, täisvärk. Etendus on nädala pärast Nooruse majas, proovides on ülioluline kogu aeg osaleda, Plikal on ka üsna kaalukas roll, üks suurimaid etenduses. Ta on kuningas 😀

Kolmapäeva hommikul oli tal palavik, jäi koju, neljapäeval ja reedel olid aga nii olulised proovid, et ta käis nendes ikkagi. Ülejäänud päeva oli kodus – magas, jõi teed ja manustas ohtralt vitamiine. Palavik kusjuures pole tal õnneks kõrge olnud – max 37.4, põhiline on tuumanohu ja sellega kaasnev köha, kohatine peavalu ja üleüldine s*tt enesetunne. Täna hommikul kusjuures palavikku polnud, ta tundis ennast eelmiste päevadega võrreldes palju paremini ja oli kindel, et jääb terveks päevaks kooli – lühike päev ja mates uus teema, milles ei taha maha jääda. Aga jah… Proov võttis nii läbi, et enesetunne läks jälle kehvaks ja otsustas siiski koju tulla. No õnneks on ta mates üks klassi helgemaid päid ja kodus on vajadusel abiks cum laude magistrikraadiga TTÜ vilistlane, küll saab hakkama.

Lisaks on nädalavahetusel koolitantsu Pärnu finaal, kus Plika nüüd osaleda ei saa… Aga haigeks jäi ta nii viimasel minutil, et osavõtutasu maksma pean ikka. Noh, jah – mis seal ikka. Peaasi, et ta nüüd nädalavahetusega ennast terveks magaks.

Lõpetuseks kohustuslik kassipildidoos.

Nii juhtub, kui pesema minnes riided põrandale vedelema jätta ja kassid on samal ajal vannitoas. Loodus ei salli tühja kohta 😛