rõõm

Üks võrratu päev (ja ülevaade kohalikest toiduhindadest)

17/02/2013 / igapäevaelu, norra, öko, puhas toit, rõõm, toitumine / 16 Comments

Mõni päev kohe on selline… Hea.

No juba algus oli suurepärane, eks. Üllatuskiri 🙂

Suurepärane jätk oli see, et Abikaasale oli palk üle kantud. Meil on raha viimane nädal täiesti otsas olnud – ootasime lisaotsa rahasid, mis on kõik üle aja läinud (ülemus on paras udu), aga tuli hoopis põhipalk. Kui poleks tulnud, oleks nädala toidu ostmine edasi lükkunud, mis oleks olnud üpris tülikas.

Kõigepealt nautisin ma hoopis täiega võimalust arveid maksta. Meil on viimased kuud tänu autojamadele väga keerulised olnud ja igasugu arveid jäi õigeaegselt maksmata, nüüd sai päris mitmed neist ära klaarida. Väiksemad asjad peaksime kuu aja pärast täitsa korda saama, suuremate võlgadega läheb ilmselt suveni. Aga aasta lõpuks oleme plussis küll, see on kindel 🙂

Kui eile oli lastega palju tülisid, siis täna sujus kõik kuidagi hästi. Arvutikasutusega on meil Abikaasaga vahel erimeelsused, täna polnud sedagi, kõik oli väga rahumeelne. Kui lapsed magasid, tegin mina poelisti ja Abikaasa tegi mulle süüa. Mulle nii meeldib, kui ta mulle süüa teeb – ta sätib kõik nii ilusasti taldrikusse ja paneb alati igasugu värsket kraami ja… Lihtsalt võrratu tunne, kui sinu eest hoolitsetakse. Mulle on söögitegemine ilmselt nii oluline just sellepärast, et ma ise seda väga ei naudi (ehkki ma üritan ennast muuta ja enamik ajast kokkame koos) – mina naudin hoopis rohkem koristamist ja muid majapidamistöid, nii hoolitsen mina rohkem tema eest.

Ei väsi kordamast, kui võrratu on see, et Külli pere meile nüüd nii lähedal elab. Jällegi viisime lapsed pärast lõunaund nende poole ja saime ise rahus toitu osta. Lastega poleks me kohe kindlasti viies poes käinud 😀 Üle kolme tunni läks ja kui lõpuks tagasi Külli juurde jõudsime, leidsime eest kaks väga rahulolevat last – Poiss ei tahtnud kojugi tulla 😀 Nii mõnus on, et lapsed on kõik nii hästi omaks võtnud – nii meie lapsed nende pere kui nende lapsed meie pere. Kõik on omad – mingit probleemi pole, kui vaja teise pere lapsi hoida. Eriti teretulnud on see võimalus praegu, kus mõlemal perel on viiekohalised autod katki – meil on hetkel kasutada kaheistmeline rendiauto, Külli perel kaheistmeline tööauto ja kolmeistmeline buss.

See on väga mõnus, et kui me juba nädala toitu ostma läheme, siis keskuses on kõik erinevad toidupoed üksteisele nii lähedal, et pole mingi probleem neis kõigis käia – ei pea tervet linna läbi sõitma ega bensiini raiskama. Täna käisime kõigepealt Kiwis (esimest korda), siis Naturkostis (mahepood), seejärel Rema 1000, kiire vahelepõige ICA-sse ning lõpetuseks meie põhipood Coop. Kodupood Eurospar on vaid selleks, et nädala sees värske kraami varusid täiendada.

Kuna mitmed lugejad on korduvalt huvitunud Norra toidu hindadest, siis katsun kõik täna ostetud kraami kirja panna. Kui tegu on mahekraamiga, siis tavaline on enamasti odavam, aga mitte alati – ja neid odavaid ma siia ei pane, sest ma ei tea neid 😀 Mittemaheda kraami puhul on tegu kõige odavamate variantidega, mis me kuskilt välja peilinud oleme. Mingit aimu ehk saate. Ja pidage meeles, et toidu hinnad on küll kallid, aga palgad on ka tunduvalt kõrgemad 😉

Kiwisse poleks me ilmselt kunagi sattunud, kui poleks olnud reklaami, millel oli terve lehekülg mahetooteid. Kusjuures ma siiani ei saa aru, olid need soodushinnad või mitte – mulle nimelt tundub, et ongi kohe päriselt nii head hinnad.

No näiteks mahe hapukoor (300 g), mis Coopis maksab 14.20 (tavaline on 14.60, irw), oli Kiwis 13.50/€1.83. Mahepiima oleme muudes poodides näinud vaid eriti lahjat, mis on põhimõtteliselt vesi… Tavapiima liiter on igal pool ligi 16/€2.16, aga Kiwis oli mahepiim (küll mitte rasvane, vaid see vahepealne, mis on siinmaal kõige levinum) kõigest 12.20/€1.66 liiter. Mahe hapupiim on meie kodupoes 16.90, Kiwis oli 15.40/€2.09. Mahekaerahelbed, mida Abikaasa ostis Coopist esimene kord 11.60 eest (700 g pakk), maksid seal nädala pärast juba 17.90/€2.43. Kiwis olid aga täna 11.10/€1.51 – mis te arvate, kas me soetasime varusid või mis 😀 Putru söövad lapsed igal hommikul, isegi sööme, kaerahelvestest meeldib mulle küpsetada ka – tunduvalt tervislikum magus, kui nisust tehtud koogid. Kui järgmisel nädalal veel sama odav hind on, siis vist varume veel – säilivad aasta lõpuni. Mul on nimelt kahtlus, et tootja tõstis ise hinda ja uus partii tuleb ka Kiwis kallim.

Ma olen viimastel päevadel mõelnud pingsalt, kuidas Abikaasa menüüd tervislikumaks muuta. Liiga vähe valku ja liiga palju süsivesikuid, millest omakorda liiga suur kaal suhkrul ja nisul 😛 Niisiis – proteiinirikkama toidu otsinguile. Kiwist leidsime täiesti normaalse hinnaga maheube – sellised väikestes pakkides, soolvee sees. Kuulge, kas kidney beans on aedoad või? No need punased… Neid igatahes (19.11/€2.59 kg) ja siis valgeid ube ka (17.18/€2.33 kg). Lisaks kikerherneid (26.28/€3.57 kg) ja punaseid läätsi (22.66/€3.07 kg). Kõik mahedad ja äärmiselt kiirelt valmistatavad. Ideaalsed Abikaasa hommikusöögiks – töölt tulles on ta ju näljane. Oad hakklihaga on üks tema lemmiktoite 😛

Mahemoos oli ka Kiwis tunduvalt soodsama hinnaga kui mujal – 52-55/€7.06-7.46 kg, ostsime kohe kaks 450 g purki varuks. Ideaal on muidugi mahepoe ilma suhkruta moos, aga selle kilo on alates 123/€16.69, nii et sobib ökosuhkruga supermarketi oma ka. See on nagunii peamiselt minule pudru ja pannkoogi peale panemiseks, lapsed söövad rohkem mett. Igatsen Eesti suurt sügavkülma, mida suvel maasika toormoosiga täita…

Mahedad seesamiseemned jäid näppu, ostsin ära – 350 g 16.43/€2.23. Lisaks mahedad päevalilleseemned – 300 g 14.70/€1.99. Viimaseid mul küll praegu kodus on, aga neid kulub ka leiva sisse ja salatisse, seega ostsin peamiselt sellepärast, et hind oleks mul ostudes olemas ja teinekord hea võrrelda, kus soodsam on. Muidu ma kirjutan lihtsalt hindasid üles ka, aga kõike ei jõua – ära ostes on kindlam, et see talletub 😀

KRUUBID leidsime lõpuks ometi üles. Otsisime eelmine nädal ühe tootja omi (foorumisse pandi pilt), aga ei leidnud. Täna leidsin juhuslikult teise tootja omad. Muidugi olime vahepeal juba suures mulgi pudru isus vene poest ostnud, seal oli ikka täielik kirvehind – 33.75/€4.58. Need, mis täna leidsime, olid 17.80/€2.42 kg 😛 Kusjuures nägime neid veel ühes teises poes ka. Ühesõnaga väga hea on ühel eestlasel Norras elada – kruubid ja rukkijahu on täitsa vabalt saadaval 🙂

Puuviljadega on meil reegel, et üle 15 kr kilost ei maksa. Kui on 10 kr kilo, siis on juba soodne ja tasub varuda. No ja okei, maheda puhul teeme tiba järeleandmisi ehk maheapelsini kilo on Coopis 15.90/€2.16 ja see on ka okei. Kiwis olid õunad 11.91/€1.62 kg – ostsime 9 kg. Eelmisel laupäeval ostsime õunu 14,5 kg – siis oli ühes poes soodushind 14.90/€2.02 kg. Õun ja porgand on meil põhilised näksid siin, seega neid ikka kulub. Maheõuna paraku osta ei jõua. Igatseme oma õunaaia järele, aga mis teha – hetkel tuleb olemasolevatest variantidest parim võtta.

500 g lõhefileed ostsime ka, oli teine 85/€11.53 kg – meie jaoks kallis, tavalisest tunduvalt odavam. Vahel harva ju võib 😛

Ökopoest lahkusime ka rohkemate ostudega, kui oleks arvanud. Esiteks kolm kilo riisi (29.50/€4 kg) – lapsed söövad hommikuti riisiputru vaheldumisi kaerahelbepudruga ja korra-kaks nädalas teeme suure hunniku riisi liha ja juurikatega õhtusöögiks, nii et seda ikka kulub. Siis kartulitärklis (250 g 38/€5.15 – jeebus, eurodesse ümber arvestades täiesti kirvehind, nokkides tundus täiesti okei 😀 kuna kasutame nagunii vähe) – Abikaasa tahtis kisselli teha. Must ja valge terapipar – mõlemad 100 g 18.50/€2.51. Saflooriõli majoneesi jaoks (500 ml 59/€8). Maapähklivõi, mida Alice just soovitas, jäi soodushinnaga silma – 435 g 35/€4.75. Ja lõpetuseks MrsB blogist inspireerituna kanepi- (250 g 45/€6.11) ja chia seemned (500 g 139/€18.86) – hirmus kallis jah, aga hirmus tervislik kah ja neid kulub vähe, nii et jagub kauaks.

Rema 1000 sai plaani võetud vaid sellepärast, et jäi nagunii tee peale ja seal oli soodushinnaga hakkliha – 49.90/€6.77 kg on siin päris hea hind, tavaliselt on miinimum 60, tavapärane üldse 80-120/€10.85-16.28 kg. Ostsime 2,3 kg – Abikaasale ubadega hommikusöögiks ja õhtusöögi sisse vahel ka. Lisaks avastasime, et täistera rukkijahu oli seal tibake odavam kui Coopis (12.80/€1.74 vs 13.20), nii et sedagi sai 5 kg ostetud. Lõpetuseks leidsime veel soodsa hinnaga tuunikalakonservi, miski veidi üle 20/€2.71 kg, nii et sai ka seda neli karpi varutud – jällegi Abikaasa lemmik ja hea proteiinisisaldusega, potentsiaalse elavhõbedasisalduse üle ma muidugi nii rõõmus pole 😛

ICA-st tahtsime osta vaid kuivatatud puuvilju – taas Abikaasa kisselli jaoks. Vaatasime neid mahepoes, kuna supermarketi omad on aga alati soodsamad ja Eesti Rimides oli nii hea ICA mahesarja kuivatatud puuviljade valik, siis olin kindel, et saame siit. POLNUD MITTE MIDAGI!!! Otsisime ise ja küsisime töötajatelt, ei miskit.

Coopist ostsime tavapärast kraami – 7,5 kg maheapelsine (15.90/€2.16 kg), 4,9 kg maheporgandit (praegu oli soodushind, 16.86/€2.29 kg), mahesidrunit (kahesed pakid 4.20 – ca 14 kr/€1.90 kg, tavaline sidrun on 19.90/€2.70 kg!!), mahesibulat (17.75/€2.41 kg) kurki (12.90/€1.75 tk – kaal 360-400g, mahekurk on sama hinnaga, aga kahjuks enamasti otsas), kartulit (kuna jõudsime nii õhtul, olid mahekartulid otsas, ostsime siis tavalisi… hind on muidu suht sama, 11.90/€1.61 kg), lisaks seekord ka greipi (17.90/€2.43 kg), kaalikat (14.90/€2.02 kg) ja maguskartulit (19.90/€2.70 kg) – või kutsutakse seda eesti keeles pigem bataadiks? Pole seda varem proovinud, Alice soovitas, vaatame siis 😛 Kirsstomateid kah ühe karbi – see on minu nõrkus, kallid on, 500 g 26.90/€3.65 – aga kuradi head ja magusad 😛

Ostmata jäi tavapärane brokoli ja lillkapsas (neid oli veel kodus), porru ja seller (õhtuseks ajaks olid ainult koledad alles, peab mujalt vaatama) ning rohelised lehed – kogemus näitab, et nädalavahetusel me seda salatit kunagi teha ei jõua ja esmaspäevaks on lehed juba ligased, nii et ostame neid edaspidi kodupoest vahetult enne tegemist – õnneks neil suurt hinnavahet pole. Samuti ostame millalgi nädala jooksul 2 kg paki külmutatud kanatiibu (49.90/€6.77) – kuna meil sügavkülma ja pole lähema paari päeva jooksul plaanis neist kokata, siis jätsime täna veel poodi.

Nii, mis veel… Mahedad täisteraspagetid (500 g 17.30/€2.35), mahemunad majoneesi jaoks (6 tk 20.90/€2.84), maherosinad (66.60/€9.04 kg). Sealihalõigud (42 kr/€5.07 kg – tavaline värske liha hind on jällegi alates 80 kr ja lõppeb tugevasti üle 100), või (500g 26.90/€3,65), juust (61.80/€8.39 kg), kuivatatud ploomid (250g 16.50/€2.24), kuivatatud aprikoosid (250 g 18.80/€2.55).

Esimesel pildil on tavaline, teisel mahekraam.

Ja oligi 1900 krooni läinud nagu niuhti. No esialgne plaan oli meil saada hakkama 4000 krooniga kuus. Pärast paari nädalat teadlikku tervislikku toitu mõtlesime, et no okei, 5000 kr. Nüüd mõtlen, et suva, olgu või 6000 kr – mulle on olulisem, et toit oleks tõesti tervislik. Eks näis, mis kuu lõpuks kokku tuleb… See nädal sai küll ostetud palju asju, mida jagub tunduvalt kauem kui nädalaks. Kaerahelbed, kruubid, seemned, moos, riis, oad, tärklis, õli, tuunikala, maapähklivõi…

Nüüd on nii palju varusid, et tuleb köögikappe muudest asjadest tühjendama hakata, muidu ei mahuta seda kraami kuskile ära. Õnneks saan oma ravimiriiuli vannituppa ümber kolida – Abikaasa juhtis mu tähelepanu sellele, et seal on seinal esmaabikapp. Seinal on tõesti päris mitu kappi, kus enamjaolt on mingi tehnika värk, elektri ja boileri jne… Aga üks kapp, tuleb välja, on mõeldud just ravimikapiks – mõnusalt kõrgel, nii et lapsed ei pääse sellele mingi nipiga ligi. Väga kena 😀

Oeh, selle postituse kirjutamine oli täitsa väsitav. Aga päev oli ikkagi super. Nii palju häid avastusi mahetoidu vallas – mul on alati suur rahulolu, kui jälle kuskilt midagi soodsamalt leian 🙂

Sõbrapäevaüllatus

16/02/2013 / rõõm / 2 Comments

Viimased kaheksa aastat pole ma valentinipäeva kuidagi tähistanud, see on minu jaoks lihtsalt täiesti tähtsusetu. Selle aasta sõbrapäev möödus suisa nii hästi, et ükski sõber tüütama ei tulnud, ainus märk oli see, et FB feedist polnud mitte midagi asjalikku lugeda.

Aga kui Abikaasa mulle täna hommikul postkastist kirja tõi, siis oli küll rõõm suur. Suva sest sõbrapäevast, iga päev on hea meel, kui keegi saadab nunnu Navitrolla kaardi, maitsvat Eesti šokolaadi ja lastele õhupalle.

Aitäh, Kratt! See oli super üllatus!

Esimene õige Norras küpsetatud leib

15/02/2013 / rõõm, toitumine / 8 Comments

Veidi üle nädala tagasi panin oma juuretise käima. Selle nädala jooksul olen kolm korda küpsetanud koorikleivakesi, sest alguses tainas ei kerkinud. Needki maitsesid hästi, said lihtsalt jube kiirelt otsa. Kuna hapnemine toimus ka alguses aeglasemalt (ja seda aeglasemalt, mida suuremat kogust tainast korraga teha üritasin), siis ei jõudnud lihtsalt nii palju küpsetada, kui oleks süüa tahtnud.

Eile õhtul panin jälle kahe leiva jagu tainast hapnema, ca 14 tunni pärast sai lisatud ülejäänud jahu, maitseained ja seemned ning seekord kerkis 😀 Esimene kord uues ahjus küpsetamine oli muidugi ka omaette ooper – pöördõhuga pole ju varem proovinud. Sestap sai koorik tiba liiga krõbe ja sisu oleks võinud naaaatukene vähem nätske olla, aga need on absoluutselt väikesed vead ja leib maitseb sellest hoolimata imehästi.

Nii et lõpuks ometi on meil kaks pätsi ÕIGET leiba ja juuretis, mis nüüd loodetavasti hästi toimib – arvan, et lasen kindluse mõttes veel mõnda aega kaheksa tunni asemel üleöö hapneda. Oh, milline õnn! Järgmine kord leiba küpsetades kaalun kõik kogused täpselt üle ja arvutan hinna välja, praegu tegin seda umbkaudselt ja sain kilohinnaks 20 kr (pluss minu aeg ja elekter) – koostiseks mittemahe täistera rukkijahu, meresool, mahe suhkur ja mahedad seemned. Pole paha 😛 Poest ostes on kõige odavama leiva kilohind 34 ja saial 14, aga enamik tavalisi leiva-saia kilohindu jäävad pigem 50-60 krooni kanti.

Ideaalis tahaks muidugi mahejahust küpsetada, aga kuni ma ei leia seda odavamalt kui 30 kr kilo (tavaline on 13.20), seni peab see ideaal ootama.

Igatahes on rõõm ja rahulolu suur. Maitsev ja tervislik leib kodust lahkumata, kokkuhoid kah 😛

Ümberkorraldused elutoas

14/02/2013 / kodumajandus, plika, poiss, rõõm / 10 Comments

Aja jooksul on meie elamine märkamatult järjest rohkemate asjadega täitunud. Olen juba mõnda aega mõelnud, kuidas elutuba ümber korraldada, et oleks paremad võimalused asjade paigutamiseks ja üldine olemine ka mugavam.

Kui lastel oli vähemalt üks suur kapp, siis MINU asjade jaoks polnud kuskil kohta (magamitoa kappides on ruumi ülearugi, aga igapäevases kasutuses olevaid asju sealt ju kogu aeg tuua ei viitsi) – ainus laste käeulatusest väljas paigake oli külmkapipealne. Üritasin seda küll korras hoida, aga sellegipoolest tekkis järjest suurem kaos – sujuvalt sai sinna käest ära pandud kõik, mis ei pidanud laste kätte sattuma:

Telerialune kapp, kus laste asju hoidsime, meeldis mulle välimuselt väga, aga oli paraku üpris ebapraktiline. Kapid olid küll ruumalalt mahukad, aga liiga kõrged ja sügavad, nii et reaalselt kasutatavat pinda oli pigem vähe ja tagantpoolt asju võtta tüütu. Keskmise kapi nupp läks mõni aeg tagasi katki, nii et seda lapsed ise avada ei saanud. Segadus oli äärmiselt kerge tekkima:

Pärast jõule oli meil äkitselt veel rohkem mänguasju. Kõik väga popid, nii et ega ju ei kurda 🙂 Aga oli vaja neile kõigile koht otsida. Kasutusse läksid madal aknalaud ja mänguköögi kapp:

Rong oli alguses kogu aeg maas, aga mingi hetk tekkis soov rohkema vaba põrandapinna järele, nii et selle tükid said köögikappi topitud, kus nende jaoks liiga vähe ruumi oli, nii et kukkusid pidevalt välja. Autode “garaaž” toimis seal jällegi päris hästi – vanasti olid nad lihtsalt diivani kõrval, aga mulle meeldib, kui kõik saab vajadusel silma alt ära panna. Mida lagedam, seda parem 😛

No ja kui me nüüd nädal tagasi viimase kingituse saime, siis neile karpidele enam sobivat kohta ei leidnud. Ajutiselt hoidsime neid aknalaual, see oli aga tsip kõrge ja kitsas. No ja üldse, aknalauad võiks ikka puhtad olla, eks.

Nii ma siis mõtlesin ja mõtlesin ning otsustasin, et telerialune kapp tuleks välja vahetada riiulite vastu. No teate küll, midagi sektsioonilaadset, ainult et kaasaegsem ja soovitavalt võimalikult õhulise välimusega. Selline, kus telekas oleks keskel ja ümberringi riiulid – nii all, kõrval kui üleval. Ideaalis oleks tahtnud sellist, kus on lisaks riiulitele ka mõni ustega kapp.

Kui soov oli selge, polnud muud, kui jälle aktiivselt finn.no tasuta kraamil silm peal hoida. Nädalavahetusel leidsingi järjest kaks üsna sobivat pakkumist – üks variant oli helebeež, teine valgeks värvitud. Esimese leidsin laupäeva hilisõhtul ja saatsin sõnumi. Vastust ei tulnud, pühapäeva pärastlõunal tuli meelde helistada, öeldi, et on läinud. Teise leidsin pühapäeval, aga helistamise hetkeks oli see juba kellelegi ära lubatud – öeldi, et võib esmaspäeval üle helistada ja kontrollida, kas ikka viidi ära.

Pärast nädalavahetust midagi sobivat pakkumisele ei tulnud. Üleeile aga saatis sõnumi too esimene tüüp ning küsis, kust me elame. Ju siis oli pühapäeval riiul lihtsalt ära lubatud, aga soovija muutis meelt, nii et ta pakkus järgmisele. Küsis, kas me saame järgmisel hommikul järele tulla, ta läheb kell 12 tööle.

Oh, kui hea, et Külli pere meie lähedale kolis! Kui nad oleks endiselt 25 km kaugusel elanud, oleks bussi sebimine palju keerulisem olnud. Nüüd aga – lihtsalt lepi kokku. Ja just eilne hommik oli see, kus Külli mehel hommikust lisaotsa polnud. Nii nad siis sõitsidki, riiul asus 30 km kaugusel. Ja mis eriti hea – said koos riiuliga pliidi ka. Külli pere uue köögi pliit oli töökorras, aga ahju alumine pool ei töötanud, nii et selles sai küll soojendada, aga mitte küpsetada. Nüüd said täitsa juhulikult toimiva pliidi kauba peale. Äge!

Tegime telekaaluse kapi tühjaks, viisime panipaika, panime riiuli asemele, kruvisime kokku… Ja vaatasime, et kuidagi ei sobi hästi 😀 Mõtlesime natuke ja otsustasime, et vahetame riiuli ja diivani asukohad ära. Idee õigustas ennast täielikult, vastasseina laste köögi kõrvale sobib see riiul palju paremini.

Terve eilse päeva sättisin kraami uutesse kohtadesse. Peale niisama sättimise sai ka palju asju ära parandatud – oli kogunenud viis-kuus raamatut, üks pildiraam ja üks mänguauto, mis kõik vajasid teipimist. Lisaks parandasin ära Plika tooli, mille seljatoe ristuvad puidust jupid ta kunagi ära lõhkus. Kasutada sai tooli ju samamoodi, lihtsalt seljatugi oli koledam, mulle see auk seal üldse ei meeldinud. Nüüd otsisin jupid üles ja avastasin, et üks lippidest on nii pooleks läinud, et parandamiseks piisas juppide kokku surumisest, teise murdumiskoht oli siledam, aga kui kõik jupid tooli “aukudesse” tagasi sättisin ja natuke ristumiskohta teipisin, sai täitsa okei. Võimalik, et läheb muidugi üks hetk jälle katki, aga sai lastele sõnad peale loetud, et ärgu sellega mingeid pööraseid mänge mängigu. Plika oli igatahes väga rõõmus, et tool jälle korras.

Ühes riiulitega saime kaasa ka selle külge kleebitud LED-tuled – nende juhtmed on veel kinnitamata ja peitmata. Vasakpoolse ülevalt teise ja kolmanda riiuli ees oli klaasuks, aga võtsime selle eest ära. Esiteks ei meeldi mulle klaasuksed juba sellepärast, et need on mu meelest täiesti mõttetud – paistavad läbi. Teiseks palju praktilisem põhjus – lapsed oleks võinud selle mängides kogemata katki ja klaasikildudega endale viga teha. Niisiis on nüüd ainult riiulid 🙂

Kusjuures riiulipinda võiks IKKAGI rohkem olla 😀 Aga muidugi tunduvalt parem kui enne. Rongijupid vajavad parajas suuruses kena kasti, kuhu nad kõik sisse mahuvad, ajutise pesa leidsid aga praegu kolme väiksema pappkarbi sees, mille sai kenasti laste köögi alla lükata.

Üks asi läks muidugi keerulisemaks – arvutiga oli enne palju lihtsam. Me ju vaatame pidevalt telekast asju, mis on arvutis – selleks on vaja, et teler ja arvuti oleks HDMI kaabliga ühenduses. Enne tõstsime arvuti lihtsalt kapinurgale ning sealsamas oli tool, nii et sai mugavalt arvutis olla, kui keegi teine telekat vaadata tahtis. Muul ajal oli arvuti köögilaual, mis oli ka sealsamas – pistikupesa oli täpselt kapi ja laua vahepeal, nii et juhet polnud vaja kunagi välja võtta, lihtsalt arvuti tõstmise vaev.

Nüüd pole aga mingit mugavat võimalust ühel ajal arvuti kasutamiseks ja teleka vaatamiseks. Pole head kohtagi, kuhu arvutit telekaga ühendamiseks panna, praegu on lihtsalt põrandal. Niisiis otsustasime osta USB pesaga DVD-mängija ja vaadatavad asjad edaspidi pulgaga sinna torgata. Tiba ebamugav see pidev kopeerimine ju on, aga igatahes parem, kui kogu aeg arvutit teise toa otsa põrandale tõsta.

Uue blu-ray mängija saaks poest 399.- eest, mis on siinseid üldiseid väljaminekuid arvestades üsna odav. Tasuta DVD-mängijaid liigub ka vahel, aga üsna harva. Eile õhtul leidsin sobiva kasutatud mängija müügikuulutuse – USB pesaga, 150 NOK ja meie kodust vaid 11 km, aga mõni hetk hiljem jõudis kohale, et oluline on ka mp4 mängimise võimalus, mida sel ja teistel vanematel ilmselt pole. Eks konsulteerime veel Abikaasaga, aga tõenäoliselt peab siiski uue ostma.

Nüüd oleks vaja suuremat diivanit ja ehk ka diivanilauda. Minus võitlevad avaruseihalus ja mugavus. Ühest küljest oleks mõnus, kui oleks hästi palju vaba põrandapinda, selles mõttes võiks lihtsalt vahetada diivani kolmekohalise vastu ja kõik. Samas oleks hirmus mugav, kui oleks näiteks nurgadiivan, mis mahutaks rohkem istujaid ning oleks ühtlasi köögi ja elutoa mõtteline piir. Ja sinna nurga sisse sobiks siis juba väga hästi ka väike diivanilauake, millele oleks mõnus nõusid panna – teleka ees söömist tuleb ikka ette.

Samas mulle jälle üldse ei meeldi mõte, et tuba on nii mööblit täis ja nurgadiivanid enamasti lahti ei käi, mis on külaliste mõttes jama.

Ühesõnaga eks vaatame, mida tasuta ära antakse 😀 Kiiret pole kuskile, tuleb lihtsalt oodata, kuni mõni ägeda välimusega diivan pakkumisele tuleb.

Mustast nahast kontoritool, mis varem arvutitooliks oli, ei ole mulle kunagi meeldinud, nii et kui suurema diivani saame, võib selle ka välja visata – praegu tuleb veel alles hoida, et külalistele ka istekohti jaguks.

Võtsin lõpuks lumehelbed seinalt maha, nüüd on sein harjumatult lage ja valge ning lausa karjub fotode üles panemise järele. Tuleb suurele perepildile raam otsida ja klaasikojast 30×40 klaas tellida (üks läks kolimisel katki). Suur foto on küll 60×90, mis, tuleb välja, on Norras täiesti mittelevinud mõõt – kõik raamid on 50×70 või 70×100. Eks siis peab suurema ostma ja jääb väike paspartuu.

Lastetoa pildid saab ehk juba täna seinale, neile on lihtsalt naelu vaja. Kui Abikaasa ärkab, siis loodetavasti arutame läbi ja teeme ära.

Protected: Hõissa, vastlad!

12/02/2013 / plika, poiss, rõõm, seltsielu / password

password