rõõm

Esimesed külalised

Ema ja tema mees maandusid eile kell kaks. Koju jõudsid nad küll mitu tundi hiljem, sest Abikaasa ei jõudnud enne lennujaama minekut poodidest läbi käia (oli vaja süüa ja voodipesu osta :D), niisiis tuli seda pärast teha. Meie lastega närisime küüsi ja ootasime kannatamatult.

Igatahes – absoluutselt imeline. Saab lõputult jutustada (ma olen ju harjunud emaga igapäevaselt lobisema, viimased kolm kuud pole seda eriti teha saanud), lapsed on rõngas, sest keegi kogu aeg tegeleb nendega, no ja kõigele lisaks muidugi kõik see hää ja parem kraam, nagu jälle oleks jõulud 😛 Suitsuvorsti ja -sinki ja mett ja šokolaadi ja… Lastele hunnik värviraamatuid, uued vildikad, Plika sai imearmsa põlle, Poiss eriti ägeda traktori… RISTSÕNA! Ah, ja sada asja veel, ma ei jõua siin ette lugeda.

Pilti pole üldse jõudnud teha, aga küll ma teen. Üks pilt siiski on. Sain eile õhtul lõpuks pusle kokku. Kaks tükki oli puudu, kuradi kurat. Nüüd tuleb sinna poodi tagasi minna ja vaadata, kas mõni neist peotäiest tükkidest, mis lahtiselt riiulil oli, võiks minu omale sobida. Lootus on endiselt!

IMG_4717

Igatahes, viimati jäi kirjutamisse pikk vahe ja ega nüüd ka ei tea, millal jälle jõuan – kui seltsielu nautimisest aega üle jääb. Tegelikult õhtuti ma istun ikka üksi üleval, kuniks Abikaasa tööle saadetud, seega kirjutamise aega peaks jaguma. Iseasi, kuidas viitsimisega on 😛

Kuulmiseni!

Juhhei!

Jõudsin ära oodata, nüüd on see haigus küll kindlalt lahkumas! Lapsed olid täna küll veidi virilamad kui tavaliselt ja lõunauni oli väga pikk, aga muidu olid nad siiski terve päeva üleval, palavikku polnud kellelgi, õhtusöögiks sõid laua ääres taldrikutäie suppi, ehitasid torni, vaatasid multikaid ja üldse… Poiss, kes on praktiliselt kümme päeva järjest maganud, oli täna ometigi jälle SUSLIK! Te ei kujuta üldse ette, kui suur rõõm oli seda suslikut näha.

Ühesõnaga täna enam sellist asja ei olnud, et lihtsalt poole istumise pealt magama jääks:

IMG_4690

IMG_4693

Köha on ka taganemas. Köhivad vahel, aga pole enam neid piinavaid mitte kuidagi lõppeda tahtvaid köhahooge. Tegin neile nüüd õhtul sinepipulbriga jalavanni, määrisin hanerasvaga rinna ja jalad sisse, villased sokid jalga… Ometi võisin seda kõike südamerahuga teha, sest kummalgi polnud palavikku.

Sain nad üle pika aja normaalselt magama panna. Elutoa diivan, kus me oleme Poisiga kõik see aeg maganud ja kus lapsed päeval enamik ajast magasid, on nüüd kokku pandud ja tuba ära koristatud. Täna pesime hambaid, lugesime raamatut ja laulsime – nagu NORMAALSETEL õhtutel. Ja nüüd magavad mõlemad oma voodis.

Nii et meie majas on rõõm.

Üleeile õhtul oli mul hirmus igav. Und polnud, mitte midagi tavapärast teha ei viitsinud. Klõpsisin suurema lootuseta kinnised blogid läbi ja leidsin postituse, milles mainis muuhulgas pusle kokku panemist. Heureka! Kaks kasutatud kraami poest ostetud puslet ootasid siiani kapi otsas oma aega, hakkasin väiksemat neist kokku panema. 1000 tk pusle sai valmis ühe õhtu ja ühe päevaga. Ega pikka pidu pole, tõmbasin karpi tagasi, et teha ruumi 1500 tk puslele – alustasin veel samal, st eile õhtul. No sellega läheb kaks päeva vähemalt, ma arvan 😛 Aga reedel tuleb ema, selleks ajaks võiks ikka köögilaua tühjaks saada või mis.

IMG_4705

IMG_4712

Müstiline päev

Mh, Abikaasa juhtis mu tähelepanu sellele, et suutsin viimasel jõulude-eelsel mitte just kõige positiivsemal postitusel kogemata kommentaarid kinni keerata. Ma ei tea, mis mulje see teile jätta võis 😀 Ausõna, täiesti tahtmatult!

Abikaasal oli üleeile 38 palavik, eile midagi 37-ga, täna juba parem, ainult et nina tilgub kohutavalt.

Poisi 25. detsembri kõrge palavik sai öösel välja magatud ja järgmisel päeval oli ta üsna terve. Kuni täna täiesti lambist jälle 39 peale lõi. Nüüd tundub parem olevat… Või on asi selles, et mina pole enam adekvaatne hindaja 😛

Minuga oli kõik korras, kuni järsku tundsin, et JUBE kehv on olla. Kraadisin – 36,9. Ei andnud rahu, sest enesetunne läks järjest hullemaks – mõne aja pärast juba 37,1. Veel mõne aja pärast 37,6 ja viimatine “skoor” oli 38,1. Enesetunde koha pealt pean tõdema, et 37 oli tunduvalt hullem – vastikud külmavärinad. Nüüd 38-ga on lihtsalt vatine väsimus, jõudsin isegi korra arvuti taha tulla.

Müstiliselt tekkinud kollektiivse palaviku pärast poleks ilmselt viitsinud kirjutama hakatagi, aga midagi müstiliselt head juhtus täna ka.

Mul on sätitud nii, et saan meili iga kord, kui keegi müüb Bergeni piirkonnas kuni 1000 NOK maksvat kasutatud pesumasinat. Tasuta rubriigis liigub neid harva ja seal on tõesti nii, et kui paari minutiga ei helista, on keegi teine ette jõudnud. Müügis oli sügise poole ikka aeg-ajalt 500 NOK, kord isegi 200 NOK, aga need kadusid paari tunniga ning 700+ NOK oli meie jaoks juba kallis. Viimase kuu jooksul oli üldse vaid paar ligi 1000 NOK hinnaga.

Eile öösel tuli meil, et üks on müügis 300 NOK/€40. Vaatasin, et kuulutus on üles pandud hilisõhtul ja piirkond peaks meile lähedal olema, aga ei viitsinud süveneda, jätsin lihtsalt kuulutuse lahti. Täna kell kaks tuli see meelde, näitasin Abikaasale. Vaatasime vahemaad – 2 km! Enamik on ikka 20-40 km kaugusel. Kuna hind oli nii odav, polnud erilisi lootusi, aga helistasime ikkagi – oli alles! Ja kui tavaliselt Abikaasal eriti sularaha pole ning lähim pangaautomaat asub vist ca 10 km kaugusel, siis just nüüd oli meil kodus ümbriku sees TÄPSELT 300 NOK – Abikaasale jõulude paiku tänutäheks jäetud, ühelt “kliendilt” 100 NOK ja šokolaad, teiselt lihtsalt 200 NOK (ja kolmandalt lumememme kujuline küpsiselaadne asi). Kas Eestis tuleks kellelegi pähe postiljonile jõulude puhul nänni jätta? Mul küll ei tuleks 😀 Ühiskondade erinevus – väga meeldiv muidugi.

Masina mõõtmed olid sobivad, nii et see mahtus Abikaasa autosse kenasti ära. Nii ta siis sõitis oma jõuludeks saadud rahaga 2 km kaugusele ja naases igati kena pesumasinaga. Kuulutuse järgi 6a vana ja hästi töötav, 5 kg, mudel Ariston AVL 105. Kasutusjuhendi leidsime netist vaid ungari-, portugali- ja venekeelse – viimane peaks asja ära ajama, Abikaasa on veel sellest põlvkonnast, kes oskab. Samuti tuleb kahe nädala pärast ema oma mehega, nii et kui midagi segaseks jääb, saavad nemad aidata.

IMG_4655

Ühendanud veel pole, sest toomine väsitas ja kuna poed on pühapäeviti kinni, siis pesuvahendit enne homset nagunii ei saa. Meil on seina küljes selline jupp, mille külge ühendades saab vajadusel vett kinni keerata – aga selle otsa ühendamiseks on vahetükki vaja. Kui see ära võtta, saaks olemasoleva voolikuga otse ühendada, aga vast ikka katsub selle jupi leida.

Igatahes jah… Just nüüd, kus häda oli kõige suurem – Külli pere masin läks mäletatavasti just katki ning meil ajab pesukast varsti üle – leidsime me nii kodu lähedalt nii odava ja korraliku masina. Juhtumisi ei müüdud seda esimese kahe tunniga maha ja juhtumisi oli meil täpselt õige summa kodus olemas.

Nii et… Super. Nüüd võib Külli vajadusel meil pesu pesemas käia 😀

Jee!

Sain viimasele postitusele julgustava kommentaari, et 214. taseme ära tegemine on võimalik ka ilma lisadeta ja näe – saingi just tehtud. Suisa nii vingelt, et sain kolm tähekest ja sõprade hulgas kõrgeima skoori.

Milline rõõm ja kergendus! Tutvun nüüd järgmise tasemega, mis pidi veel hullem olema 😛

Scroll to Top