Sain viimasele postitusele julgustava kommentaari, et 214. taseme ära tegemine on võimalik ka ilma lisadeta ja näe – saingi just tehtud. Suisa nii vingelt, et sain kolm tähekest ja sõprade hulgas kõrgeima skoori.
Milline rõõm ja kergendus! Tutvun nüüd järgmise tasemega, mis pidi veel hullem olema 😛
Umbes-täpselt aasta tagasi langesin ma värviliste pallide võrku.
Sellesse aastasse on jäänud küll mitmeid kuid pause, aga alati olen oma pallide juurde tagasi jõudnud ja sõltuvus pole sugugi väiksem kui enne. Hea küll, nii palju siiski, et kui endal elud otsas, siis sõpradelt ei küsi, vaid jätan mängu sinnapaika ja ootan tagasi tiksumist. Samas mängin ma mõnel vaiksel õhtul, kui isu eriti suur, ka kahe Abikaasa x-ajal mängimise jaoks tehtud konto alt 😀 Seda õnneks pigem harva.
Mängu põhiolemus on muidugi sama, aga mitmed asjad on aastaga päris palju muutunud. Mõned neist muutustest on meeldivad, teised mitte nii väga.
Positiivse poole pealt – päeva tase on super. Saab punkte, saab vaheldust. Teine asi, mis mulle väga meeldib, on pühadeteemalised stiilimuudatused. Halloween, nüüd jõulud… Ma usun, mõnele käib see ehk närvidele, aga minu meelest on need nunnud. Kolmandaks muidugi see lihtne tõsiasi, et tasemeid tehakse muudkui juurde. Kui vahepeal lõppu jõudsin, nii et midagi enam mängida polnud, siis oli ikka nõme küll 😛
Aga mis EI meeldi – see, et ükskõik, mil viisil surma saada, pakutakse alati tasulist lahendust – lõhkegu siis pomm, jäägu ette pealuu või saagu lihtsalt pallid otsa. Muudkui aga maksa ja teeme kõik heaks. Kui saaks kinni keerata need pakkumised, oleks hea. Samas ma saan aru, et nende esimene eesmärk on siiski kasumi teenimine ja lisaklikk ristile on mängumõnu kõrval siiski väike asi.
Kuidas hetkeseis siis on? Mul on kokku 422 tähekest (339 tavamängust + 83 Eternal Isles’ist) ja olen oma sõprade pingereas nendega seitsmes. Esikohal on Nadja 850 tähekesega. Isegi kuuenda kohani on nii palju maad, et ma üldse ei üritagi enam ettepoole trügida, lepin rõõmsalt oma positsiooniga. Abikaasa on alles 12 😛
Istun kinni 214. tasemel, see on kirves ja ma ausalt öeldes eriti ei viitsi isegi proovida. Mul on üle 130 000 punkti, aga ma lihtsalt ei raatsi neid kasutada, et osta endale kõiksugu lisasid taseme puhul, kus ma 99% kordadest hoolimata neist lisadest nagunii suren 😀 Vahel ikka mängin moe pärast, äkki kunagi hakkan kulutama ka või teen läbi ime niisama ära. 215. tase pidavat veel kirvem olema.
Õnneks on päeva tase, nii et igasse päeva jagub ikka natuke mängurõõmu. Enamasti teen päeva taseme üsna kiirelt ära, aga näiteks tänast olen terve päeva mänginud (st mitte järjest hommikust õhtuni, eks, aga ikka mitu korda kaheksa elu), nüüd said jälle elud otsa ja poole tunni pärast tuleb juba uus, seega jääbki vist tegemata.
Abikaasa mängukontodega olen ühega 55. ja teisega 101. tasemel, aga nagu öeldud, nendega toimetan siiski pigem harva.
Eternal Isles alt on täielikult ära tehtud teine, kolmas, neljas, viies ja seitsmes maailm, esimesest maailmast kuus taset, kuuendast, kaheksandast ja üheksandast kolm taset. Kokku on seal maailmu 28 ja tehakse kogu aeg juurde, seega mängimist on nii, et tapab, aga ei kujuta ette, et viitsiks neid üldse edasi teha – igal juhul mitte enne, kui põhimängu tasemed ükskord otsa saavad ja arvestades mu praegust edasi liikumise kiirust, ei juhtu see vist niipea 😀 Kui päeva taset poleks, siis oleks suurem tõenäosus, et ma igavushetkel Eternal Isles’i hakkaks mängima, aga vaheldust on piisavalt 😛
Ühesõnaga üks väga mõnus mäng on.
PS. Miks ma pole nii pikalt kirjutanud – olen totaalse pühadelaiskuse küüsis 😛 Pikemaid postitusi saan rahus kirjutada vaid õhtuti peale laste magama minekut, aga Abikaasa oli mitu päeva ööd kodune, siis veetsin temaga aega, eile vaatasin modelle ja täna läheb samamoodi. Isegi seda hunnikut pilte, mis pühade ajal tehtud sai, pole viitsinud arvutisse tõmmata. Aga saan täna modellide viimase hooajaga ühele poole, nii et homme õhtul pole enam miskit teha, siis jõuan ehk jõuluülevaateni kah 😛
Hommikul tuli Abikaasa koju, tegi lastele pannkooke ja kakaod ning lasi mul magada. Ei mingit kisa ega tüli, tuju oli hea ja võimalikud erimeelsused said ilmselt rahulikult lahendatud.
Ise tõusin veidi peale kümmet, koristasin esimese asjana elutoa ja köögi ära – see on mul alati kombeks, mulle meeldib päeva korras toas alustada, aga minu ärkamise ajaks on tuba tavaliselt mänguasju ja köök musti nõusid täis. Nagu ka varem mainitud, koristan suure rõõmuga, sest tänu sellele segadusele ma ju magada saan 🙂
Abikaasa läks poole kaheteistkümne paiku magama. Mina sain üle pika aja Pipsiga lobiseda, lugesin veel lastele raamatut ja koristasin… Lapsed mängisid enamik ajast ilusasti omaette, ei olnud mingit kisa.
Magama sain nad mõlemad probleemideta – kõigepealt Poisi, siis Plika. Nüüd on mul koristatud lastetuba, koridor ja vannituba, köök-elutuba nagunii, see on igapäevane. Vaja veel esikus ja magamistoas mõned asjad ära panna ja põrandat pühkida, külmkapi peale kogunenud kaos ära koristada ja siis ongi kõik!
Kuidagi väga kiirelt läheb see koristamine siin, lust ja rõõm. Näiteks vannitoas lihtsalt miski ei lähe nii mustaks, et peaks küürima. Vahel tõmban käsnaga kraanikausist või potist üle ja korras ta ongi… Peegli puhastamine võtab ka vaid pool minutit. Mõnus on nii! Põrandaid peab küll tihti pühkima, tolmu ja muud sodi ikka koguneb… Aga seegi ei võta tükki küljest.
Nüüd sain rahulikult süüa ja veel Pipsiga lobiseda… Kõht täis, meel hea, lähengi vist edasi koristama.
Lastele sai lubatud, et kui nad üles ärkavad, siis kõigepealt saavad multikaid vaadata, seejärel teeme neile vanni ja lõpuks küpsetame piparkooke kah. Nii et õhtu on juba ette sisustatud.
JA HOMME JUBA ONGI JÕULUD!
Mm, kuulen praegu lastetoast Plika ümisemist, mis tähendab, et ta pole siiski magama jäänud – nii tükk aega oli vaikus majas, et lootsin… Nojah, meil on temaga viimasel ajal kokkulepe, et kui uni ei tule, siis vähemalt on voodis ja puhkab, see aitab ka natuke. Ja minul on oma aeg, eks 😛
Lumehelbed – check
Köök kokku panna – check
Piparkoogid – check
Viimane kink pakkida – check
Lumehelveste tegemine aitas edukalt ära kulutada õhtupooliku kuni laste magama panemiseni:
Abikaasa magas täna poole kolmest poole üheksani ja oli siis õhtul minuga üleval – kulus vägagi ära, ta oli mulle suureks abiks.
Kui lapsed voodisse saime, panime kõigepealt köögi kokku. Sellele kulus vist enam-vähem kaks tundi – ma ei arvanudki, et nii keeruline on 😀 St keerulist polnud iseenesest midagi, õpetused olid selged, lihtsalt selline nokitsemine.
Veerand kaksteist hakkasime piparkooke küpsetama. Kaks ja pool tundi, seitse plaaditäit. Abikaasa õnneks aitas, muidu oleks mul tunduvalt kauem läinud. Nüüd ehk jagub paariks päevaks 😛
Aga krt, ma olin väsimusest nii sooda, et tegin ainult lastele suured südamed ja täiesti unustasin, et tahtsin ju Külli perele ja naabritele ka teha… Ma ei teagi, mis nüüd saab, sest glasuuri on järel ainult kaks värvi ja uus laar piparkooke on plaanis teha alles aasta lõpus 🙁
Plastiliinitorni “pakkisin” nii, et kleepisin selle külge katkiselt kommipakilt välja lõigatud jõulutemaatilise koera pildi 😀 Oli just paraja kõrguse ja laiusega, nii et kattis pakil olevad sildid täiesti ära. Mul kohe hea meel – olin enne täitsa kurb, et see nunnu jõulukoer ei saa kuuse alla.
Homme tuleb veel kõik ära koristada ja ennast ka puhtaks küürida, siis võivad jõulud mu poolest tulla. Ei jõua ära oodata!
Saatsin täna Abikaasa Bergenisse vene poodi, tõi sealt heeringat, hapukapsast, hapukurki ja kohukesi 😀 Õudselt tahaks verivorsti jõululauale, me nimelt oleme seapraadi detsembris nii mitu korda teinud, et ei isuta enam üldse. Aga jällegi, ei tulnud see verivorstisoov ju pähe, kui ema pakki saatmas oli. Üks meie tuttav Eesti pere käis just Eestis, aga meie ei saanud seda teada enne, kui nad juba tagasi olid. Ma ei teagi ühesõnaga, mida me esmaspäeval süüa teeme.
Meie tänane poodlemine oli peamiselt aja ja närvide raiskamine. Kõik normaalsed jõuluehted olid lihtsalt ära ostetud! Ikeas nägime kunagi varem, aga pühapäeval enam polnud. Europrisis nägin kunagi varem, täna oli vaid reklaam seinal, riiulitel valik väga kehv. Järgmine pood oli plaanis Jula, aga kuna Europrisis sattusime juhuslikult kokku tolle ülalmainitud Eesti perega, kes sealt tuli, saime teada, et nii ehted kui jõulutuled on KÕIK ära ostetud – 50% allahindluse tõttu oli puhas töö tehtud 🙂 Vaatasime veel Sparkjøpi ja Plantasjenisse – viimasest oleks saanud lillasid kuule, aga ma olin oma punases nii kinni, et polnud nõus 😛
Kuusele tuled saime, aga sedagi vaid tänu sellele, et Külliga telefonis rääkides mainis ta mingit lambipoodi, kust nemad ostsid ja me läksime siis ka sinna. 100 lambiga ja värvilised – täpselt sellised, nagu vaja. Hind muidugi Norrale kohane, 149 NOK/€20 – eurodes ei tundugi nii üle mõistuse kallis, aga mul on väga täpselt meeles, kuidas ma aastal 2006 ostsin samasugused küünlad Maximast 16 krooniga ja 2008 jõulude ajal Konsumist äkki umbes 50 krooniga? No eks hinnad on praeguseks kindlasti tõusnud, aga mul on Eestis kolm komplekti olemas ja ei tulnud ju õigel ajal meelde, et ema oleks saanud jõulupakki panna 🙂
Peale jõulutulede ostsime veel Europrisist pisikesed põhjapõtradega pesulõksud (19.99 NOK/€2.70), need olid lihtsalt nii armsad, et ei suutnud sinna jätta.
Fretexis (kohalikus Sõbralt Sõbrale või Humana laadses poes) käisime ka korra – ma ei saanud küll rahus ringi vaadata, sest Abikaasa ja lapsed olid närvilised, katsume teinekord Külliga kahekesi minna. Igatahes haarasin kaasa ühe 80% allahinnatud suvekleidi Plikale (7.80 NOK/€1.06), mille suurus on 128 ehk teoreetiliselt peaks see talle parajaks saama NELJA aasta pärast, aga no ma ei tea… Kas tundub, nagu oleks suur või? Vabandust uduse pildi pärast, Plika muudkui kõikus küljelt küljele 😀 Kleit on õlapaeltega, all on lihtsalt sarnast värvi pluus.
Kõige jaburam ost oli Fretexist kaasa haaratud kujuke. Ma üldiselt siiralt jälestan kujukesi, aga see lihtsalt jäi silma, hakkas meeldima ja oligi kõik 😀 Otsustavaks sai see, et Plikale meeldis ka. Maksis 25 NOK/€3.39 – Eestis ma vaevalt et oleks sellise hinnaga nii pisikest asja ostnud 😛
Oleks Ikeasse ka läinud, aga kell oli juba palju ja Abikaasa pidi koju magama tulema. Lastele mõjus see väljas käimine igatahes oivaliselt – kui tavaliselt nad söögiaegadel pigem pirtsutavad ja jätavad enamiku järele, siis nüüd õhtul koju jõudes nõudsid mõlemad süüa ja kaks korda juurdegi – Poiss sõi kreeka salatit ja Plika heeringat kartuli, hapukoore ja musta leivaga 😀 Tõsiselt hea meel oli neid vaadata. Teenisid oma magustoidu-kohukese kuhjaga ära 🙂
Kui lapsed magama sain, oli mul ometi aega köök lõplikult ära koristada ja siis oma jõuluhõngulist kodu nautida. Maiustasin Krati saadetud tervete metspähklitega šokolaadiga, ütlemata hää oli. Ma ei tea, kas sellel jõulušokolaadil on Lindaga võrreldes kuidagi erinev koostis, aga no kohe palju paremini maitses.
Tänase päeva jõuluüllatus oli aga kahtlemata too kauaoodatud pakk. Ma enda meelest enam-vähem teadsin, mis seal olema peaks, läksin rõõmsalt järele, oodates järjekordset mulliümbrikku, nagu neid ikka saadetakse… Jutt oli lõppude lõpuks PISIpakist, eks 🙂 Ja kujutage siis ette minu šokki, kui mulle ulatati KAST 😀 Põnevusega kiskusin lahti… Ning avastasin maailma kõige nunnumalt pakitud jõulukingid tervele meie perele. Kuna jõulupäkapikk oli juba enne sõnad peale lugenud, et kingid käivad kuuse alla, siis nüüd päriselt ongi nii, et esmaspäeva on ootamas neli pakki, mida ma esiteks üldse ei eeldanud… Ja seega pole ka kõige õrnematki aimu, mis seal sees olla võiks. No hea küll, laste pakkide osas äkki midagi tean, aga seegi pole kindel 😀
Ühesõnaga… Jõuluüllatus muudkui paisub. Kirjeldamatult põnev. Ja armas.
Mõtlesin täna õhtul lumehelbeid juurde teha ja ehk kuuseehteid ka ise meisterdada, aga kogu õhtu kulus niisama nautlemisele ja rohkele pildistamisele. No mõned päevad on jõuludeni veel aega, nii et küll jõuab nii meisterdada kui piparkooke küpsetada. Eriti selle viimasega polegi tark liiga vara alustada, sest eelmine laar sai nii kiiresti otsa, et suisa häbi on 😀 Kolm plaaditäit glasuuritud kooke olid otsas järgmise päeva pärastlõunaks – niipea, kui glasuur oli veidi tahenenud, hakkasin hilisõhtul nosima, Abikaasa maiustas öösel enne tööle minekut ja järgmisel hommikul ma põhimõtteliselt enne midagi muud ei söönudki, kui kõik piparkoogid otsas olid. Vaat sellised piparkoogisõltlased olemegi 😀 Ma praegu juurdlen, kas teen kogu laari korraga jõuludeks ära või jätaks äkki näiteks kolmandiku tainast ja glasuuri alles, et aastavahetuseks ka natuke piparkooke saaks… Sest kui ma kõik korraga ära teen, siis on nad raudselt kolme päevaga otsas 😀
Lõpetuseks mõned pildid meie jõulusest elamisest. Kuusk sai Abikaasal küll suurushullustuses liialt suur ostetud, aga samas – eks mälu ja silma järgi olegi raske valida, järgmise aasta see-eest teame täpselt, et veidi väiksemal isendil oleks seal toanurgas rohkem ruumi. Ega praegunegi halb variant pole, väga ilus ja tihe, ainult ülevalt pidime natuke maha kaksama ja diivani külgepidi vastu kaminat lükkama, et kuusel ruumi oleks (ja sellegipoolest on tal seal üsna kitsas).
Olin täna jälle hädas, sest pildid tulid nii kehvade värvidega – vanal Casio fotokal olid nii vahvad settingud, millega sai mõnusaid kollakaid pilte teha. White balance‘i näppimisega sain olukorra natuke paremaks. Panen teile siia võrdluseks kolm pilti, mis ma tegin jõulukaartidest, mis meieni praeguse seisuga jõudnud on – esimene tehtud automaatsega, teine sinise valgusega mõeldud ruumide jaoks ja kolmas päikeselise päevaga väljas pildistamise jaoks. See vahepealne variant tundus mulle kõige mõnusam, kasutasin seda toa pildistamisel ka. Kui päikest pole, olgu vähemalt pildid kollased 🙂
