rõõm

Kui Abikaasa veidi peale kümmet magama läks, tassisin mina elutuppa tolle suure riidekoti, mis sortimist vajas, ning kõik juba varem täika jaoks kõrvale pandud kraami. Suur kott sai sorditud ja kõik täika kraam hinnasildistatud. Või noh, sildid said üsna väikesele osale kaubast, enamik on lasteriided, mis lähevad hinna järgi kastidesse.

Nüüd ootab pildistamist kotitäis riideid, mida enne täikale viimist Liisile pakkuda tahan ning teine kotitäis riideid, mis ootavad väikest õmblustööd.

Oh, ja lõpuks ometi pakkisin ära raamatud, mille juba laupäeval pakiautomaati poetada lubasin – leidsin kleeplindi alles ööl vastu pühapäeva asju sortides üles ja siis lihtsalt unustasin… No homme ehk saab lõpuks posti ka 😛

Loodetavasti läheb täika edukalt, nii et tagasi koju sama palju kraami tassima ei pea.

Kui nüüd veel selle viimase kaosekastiga ühele poole saaks, mis magamistoa kapi otsas ootab, siis on kõige hullem põhimõtteliselt tehtud. Koristamist ja sättimist vajavad veel muidugi paljud kohad, aga siiski-siiski, ARENG on tuntav.

Nüüd on küll viimane aeg magama minna. Ega see öösel koristamine normaalne pole, aga mis teha – kõige rahulikum aeg 😀 Hea, kui vaim peale tuleb, tavaliselt olen õhtuti sooda.

Oh, ja ühe asja oleks peaaegu unustanud – see on ka minu jaoks suur töövõit, et köök on täiesti korras. Viimasel ajal olen pärast õhtusööki tavaliselt omadega nii läbi (või lihtsalt liiga laisk :P), et ei viitsi enam koristada ega nõusid pesta, samas on hommikut ilgelt nõme sassis köögis nõudepesuga alustada. Homne hommik tuleb mõnus 🙂

Nädala sees oli mul hirmus koristamise tuju, seega sai nädalavahetuseks suurpuhastus organiseeritud. Täna hommikul oli tuju aga täpselt selline, et MITTE MIDAGI teha ei viitsi – logeleks päeva maha, kui vaid saaks. Üldiselt olekski suurpuhastuse plaanid sinnapaika jätnud, aga Plikale oli juba mitu päeva lubatud, et ta saab vanaemale külla minna ja kui me oleks oma lubadust murdnud, siis oleks olnud suur tragöödia – kui me oleks tahtnud lihtsalt logeleda, siis poleks ema olnud nõus lapsi enda juurde võtma, sest tal oli tegelikult omalgi tegemist küllaga.

Ühesõnaga saatsime lapsed ära ja saime tegelikult üsna palju tehtud. Too hetk olin mina küll äärmiselt rahulolematu, et ainult lastetoaga valmis saime – lootsin, et jõuame rohkemat. Peamiselt lootsin, et mul on aega sorteerida ära mõni kaosekast – olin neid lastetuppa iga kapi ääre peale poetanud, nüüd tõstsin need kõik jälle elutuppa tagasi ja sealt omakorda tagasi magamistoa kapi otsa 😀

Abikaasa pidi õhtul tööl olema, nii et ma olin täitsa omaette. Mängisin veidi palle ja üritasin modelle vaadata, aga üldse ei viitsinud. Mõtlesin, et üritan natuke seda ühte suurt kasti sorteerida, mis elutoa kapi otsa jäi (magamistuppa mahtus ainult kaks, need olid tavalised koledad pappkastid, aga elutuppa jäi ilus ja värviline suur karp, mille hiljuti ostsin). Niisiis hakkasin otsast pihta, vaim oli täiega peal ja enne kui ma arugi sain, oli kaks suurt kasti täitsa ära paigutatud – ühe kasti jagu elamisse laiali oma kohtadele, teine pool organiseeritult sellesse ilusasse karpi, mis taoliseks otstarbeks ju muretsetud saigi, meil on siin kohati asjade paigutamiseks sobivaid kohti vähevõitu.

Nüüd on magamistoa kapi otsas veel üks pappkast ja magamistoa põrandal SUUR kilekott riietega, mis vajavad kas parandamist või otsustamist, mis läheb täikale ja mis niisama ära andmiseks. Selle kilekoti pean hiljemalt järgmiseks laupäevaks läbi vaatama no ja see ÜKS kast… See pole ju mitte midagi!

Need kaosehunnikud on alati olnud suurim häiriv asi meie elamises ja ma küll kogu aeg likvideerin midagi, aga ikka tekib sama hooga asemele. Nooo…. Ehk ikka saan seekord täitsa ära organiseeritud 😛 Ma tean, ma olen seda varemgi rääkinud, aga hetkel tundub küll, et sain suurema tööga hakkama kui kunagi varem.

Teisel pool on muidugi ka segadus, sinna muudkui kuhjub asju, mis on mõeldud ära andmiseks. Aga noh, eks need saa miski hetk ühekorraga üle vaadatud, sorteeritud ja antud. Ilmselt millalgi, kui siin pool on kõik kaosekolded ära kaotatud ja ilm soojem, nii et kütmata ruumi koristades külm ei hakka.

Ühesõnaga kõige olulisem on ikka see, et VAIM oleks peal… Siis läheb kõik nii kiirelt.