rõõm
Võrratu laupäev
Oo, täna on tõeliselt toimekas ja mõnus päev olnud.
Hommikul lasti mul magada. Mulle endale tundus, et JUBE kaua, tegelikult tulin voodist välja pool kümme 😛
Käisime Plikaga Selveris, et leiba-saia osta – Maritilt saadud kelgu tuleproov, no jube mõnus oli. Nii sai Plika oma värske õhu normi kätte ja meie hommikusöögimaterjali.
Sai oli niiiii pehme ja imemaitsev. Krõbe koorik, pehme sisu, teate ju küll. Ja küüslaugujuust ja sink ja kohv… Mmm! Lõunaks veel kohupiimapannkoogid kah.
Mingi hetk rääkisin Marisega ja jäi jutt, et võib-olla ta tuleb meile hiljem külla. Koristamine oli mul nagunii plaanis, aga võimalikud külalised lisavad alati motivatsiooni, nii et hakkasime aga pihta.
Tõstsime kõik toolid-diivanid paigast ära, et sealt alt tolmu võtta. Leidsime muu kraami hulgas kaks kadunud pusletükki ja Plika juukseklambrit – ma olin ülirõõmus. Kööki küürisin ka tavalisest põhjalikumalt (puhastasin nõuderesti, pliiti jne) ja pesu sai pestud – muuhulgas Poisi lamamistooli kate ja mängumatt. Voodipesu vahetasin ära, lastele tegime vanni, ise käisime ka duši all.
Praegu on kõik veel pooleli ja homseks on tegemist küllaga. Elutoas on endiselt hunnik asju ära panna, köögikappe tahaks koristada ja teiselt poolt raamatukastid siia sooja tuua, ema ajas hallituse jutuga hirmu peale.
Igal juhul on meeletu rahulolu – mõnus oli koos koristada ja korras kodust on ikka suur rõõm. Eks homme jätkame, et veel rohkem korda saaks.
Nüüd sööme veel seda pehmet imehead saia ja vaatame My Familyt.
PS. Maris koristas kodus nii agaralt, et väsis ära ja ei viitsinudki külla tulla. Aga nagu Abikaasa nentis – vähemalt saime meie oma elamise tänu temale korda 😀
Vahel paneb keegi minu mõtteid kirja
Ma endiselt loen seda blogi ja endiselt tunnen igal pool ennast ära. No näiteks, viimane sünnituskogemus, täpsemini üks hetk sellest:
Ja ämmakas muudkui õiendas, et mida sa teed, ma ju räägin, et praegu ei tohi jne. Kui ma oleks tol momendil olnud võimeline rääkima, ma oleks öelnud, et mida sa mölised lollakas, ma sünnitan!
Oli kah pahur ämmakas, aga üldiselt tore sünnitus – täpselt nagu mul.
Hästi mõnus on lugeda, kui pidevalt selline äratundmisrõõm on. Nagu oleks ise kirjutanud 😀
Trennihasart
Nomaisaa noh, täitsa veider on. Elu sees pole trenn olnud minu jaoks enamat kui teoreetiline mõte kuskil tagumises tolmunud ajukäärus, nüüd järsku muust ei mõtlegi.
Ma panin enda jaoks just paika ideaali – pikemas perspektiivis võiks iga päev natuke trenni teha. Ja kindlasti erinevaid asju, üks ja sama oleks igav.
Alustaks ujumisega kaks(-kolm) korda nädalas. Kui suurem lumi ära sulab, siis hakkaks jooksmas käima. Rulluisud peaks üles otsima ja neilt tolmu ära pühkima – see meeldib mulle garanteeritult. Ja sügisest tahaks minna “päris” trenni – aga mingi aeroobika või bodypumpi fänn ma kindlasti pole, ei viitsiks seal hüpelda. Tahaks selle asemel midagi veidi rahulikumat, aga samas mõjusat. Joogamõtteid olen varemgi mõelnud, hiljem on ka pilates huvi pakkunud. Lugesin täna mõlema kohta, pilates tundub ahvatlevam. See artikkel meeldis 😛
Ei tea, kas Pärnus saabki pilatest ainult nois kahes kohas teha, mis artiklis mainiti… Mõlemad iseenesest sobiks, asukoht on mul ju ideaalne. Eks sügisel uurin lähemalt.
Ja ma ei tea, kas mulle pilates üldse sobiks, eks, ehk just sobiks näiteks bodypump või mis iganes. See kõik on minu jaoks täiesti avastamata maa, aga hetkel tundub palju ahvatlevam rahulikus tempos kogu kere lihaste treenimine, mitte kõva muusika saatel aktiivselt saalis ringi karglemine (seda aktiivsemalt poolt saab ju joostes-(rull)uisutades-suusatades kah). Tulevikus võib-olla muudan meelt.
Uisutama tahaks endiselt minna. Suusatamist tahaks kunagi proovida (ausõna, ma ei mäleta, kas ma üldse elu sees olen olnud pikkadel suuskadel!), aga see talv ei viitsi, järgmine talv pigem.
Kõige ägedam on see, et mulle tulid just meelde need lühikesed plastmassist suusad, millega saab absoluutselt igal pool ringi lasta. Ma ei tea, kas need on laste omad või mitte, ma ei tea, kas neid tänapäeval müüakse… Aga mulle jubedalt meeldis! Nagu rulluisutamine suvel, nendega samamoodi talvel. Ma tahaks kohe praegu minna ja suusatada niiviisi 😀 See oleks ideaalne jooksu alternatiiv lumehooajal – ma nimelt ei viitsi ennast küll kuskile saali vedada, kui see just hädavajalik pole, iga kell eelistan värsket õhku.
Nii et… Kunagine ideaalplaan: 1-2 korda nädalas pilates vms, 1-2 korda nädalas ujumist, muudel päevadel soojal ajal jooksmine või rulluisutamine, talveperioodil suusatamine (olgu siis lühikesed või pikad suusad) ja uisutamine. Ja sekka igasugu rahvasprordiüritusi!
Oh issand, kui põnev. mulle meeldivad plaanid – siis on, mille poole püüelda.
Täitsa vabalt võib olla, et see spordivaimustus läheb üle ja ma ei tee mitte midagi, millest siin unistan, aga miskipärast kahtlen selles. Kes teab, millal ma ideaalini jõuan, aga liigutada mulle igatahes meeldib. Kunagi varem pole sellist tahtmist olnud, kunagi varem pole midagi teinud ega seega saanud ka pooleli jätta… Oh, põnev!
Kust neid väikseid suuski saab, ah?
Teist korda ujumas
Esimene kord ujusin 35 minutiga 800 meetrit, nüüd 45 minutiga kilomeetri 😛 Olen jälle täitsa rahul, ainult et külmavõitu oli… Pärast soendasin ennast mullivannis, mõõnus (saunainimene ma ju pole, aga kui vesi edaspidigi sama külm on, kes teab). Kui riidesse panin, saadeti mulle magustoit kapi juurde 😀 Ütle veel, et abielus pole romantikat!
Mõtlen täitsa tõsiselt Kauri soovitusele osta ujumisprillid. Käin veel natuke niisama ja mõtlen selle üle. Aga oleks palju põnevam, kui saaks pea vee alla ka panna.
Muidu oli mõnus. Olin basseinis uhkes üksinduses, muudkui sulistasin edasi-tagasi ja mõtlesin omi mõtteid. Päike paistis ja elu oli lill.
Peab nüüd hoolega graafikuid klapitama, et järgmisest nädalast rohkem kui korra basseini jõuaks – vähemalt kaks, ideaalis kolm… Kord üle kahe nädala pole just trenn 😀