rõõm – Page 313 – Tikri blogi

Miks mulle meeldib Facebook

25/05/2010 / rõõm, virtuaalelu / Leave a Comment

Mulle meeldib lugeda inimeste hetkeemotsioone. Asjadest, mis neile parasjagu huvi pakuvad. Hoida nende elul silma peal. Samamoodi teatud ettevõtetega, mille tegevus mulle hingelähedane on.

Meeldib, et kõik tuleb news feedi kokku, midagi ei pea mujalt otsima (mh, pole ikka veel viitsinud vaadata, kust linnuke puudu on, et ma oma raamatuvõidu alles kaks nädalat hiljem avastasin… Sellised asjad peaks endast märku andma, ma ei tea, miks ei andnud). Meeldib, et ma saan sealt ära keelata kõik ebavajaliku kräpi alates igasugu mängudest, lõpetades testide ja mis iganes muu jamaga.

Meeldib see, et kõik on pidevas muutumises, alati on midagi uut lugeda. Orkut on FB kõrval täiesti välja surnud. Aga vaat pilte vaatamas käin küll pigem sealt ja ise panen ka enne sinna. Vanast harjumusest ilmselt.

Mul endal pole paraku seda harjumust, et oma hetkeemotsioone iga päev FB-s jagada. Minu käib see harjumus blogiga kokku. Sellepärast tulevad mul ka igasugused fotod Orkutisse ja FB-sse hilinemisega – esimese emotsiooni jagan blogis välja, mujal korrata enam suurt ei viitsi.

Nojaa, aga kõigile sõpradele-tuttavatele ma jagan hea meelega blogi aadressi (samas ei jaga ma seda suhtlusportaalides avalikult välja, igal juhututtaval pole vaja lugeda ega blogilugejatel mind liiga kergesti üles leida), nad saavad mu tegemistest siit palju rohkem aimu, kui mina nende omast. Kui aga blogida ei viitsi, siis on hirmus hea, et FB-ssegi pidevalt paar lausekest kirjutab ja muid huvipakkuvaid asju linkide kaudu jagab.

Naljakas… Veel mitte väga ammu olin ju suur FB vastane. Kuidas kõik ikka muutub 🙂

Miks ma seda kõike üldse just praegu kirjutan? Sest just lisas mind sõbraks kaks head sõpra – ühega saame ajapuudusel harva kokku, teisega pole enam aastaid suhelnud, kunagi saime aga väga hästi läbi. Nii hea on lugeda, kuidas sulle (mingil hetkel) olulistel inimestel läheb. Isegi kui enam eriti ei suhtle või tihti suhelda ei jõua.

Tähelepanek

25/05/2010 / plika, rõõm / 1 Comment

Plika on hakanud magamist mängima – no nii, et heidab suvalisse kohta pikali ja tõmbab miskise asja endale peale nagu teki. Praegu näiteks on diivanil Krissu magamisasjad – heitis pikali, pani pea padjale, tõmbas lina peale. Ise hirmus rahul.

Väga vahva on vaadata 🙂

Minu ilus tüdruk

20/05/2010 / plika, rõõm / 3 Comments

Ma olen küll see inimene, kes jälestab tittede puhul roosa-helesinine liigitust ning eelistab iga kell võimalikult unisex riideid, aga sellegipoolest on mind viimasel ajal häirinud, et Plikat kogu aeg poisiks peetakse.

Vanasti ei läinud see mulle üldse korda, sest toona pidasin tema riideid piisavalt plikalikuks. Viimased kuud juhtus aga tõepoolest nii, et kõik nood riided, millega igapäevaselt sai väljas käidud, olid kuidagi üheselt poisilikud – nii jakk kui püksid Primarki poiste poole pealt, kingad, ehkki sätendava paelaga, helesinised… Käru on meil ju ka sinine.

Nii oli tõepoolest täiesti arusaadav, et Plikat 100% poisiks peeti – nägu võis ju plikalik olla, aga kõik riietuses viitas üheselt poisile. Kui enne olin suutnud poisilikke riideid tüdruku omadega miksida, siis nüüd läks kuidagi liiga siniseks ja mustaks.

Täna oli aga Plikat üle pika aja lust vaadata, no nii plika kui plika. Liblikaga kingad, lilleline müts, püksid ka pigem plikalikud (ehkki mitte nii väga, et ma neid poisile jalga ei paneks) – kõik on uued asjad. Nojah, kingad olid ammu olemas, aga ootasid parajaks saamist. Jakk on ka varasemast, aga nii unisex, kui veel olla saab – sellest ei oska mingeid soojäreldusi teha, sõltub ikka ülejäänud riietest.

Minu emasüda on nüüd rahul. Mul on kodus jälle ilus plika 🙂

Pildikesi Rootsist

20/05/2010 / plika, rõõm, rootsi / 2 Comments

Vanaisa andis torti:

Piilub:

Ärijutud:

Väike poiss ja suur voodi:

Suvi:

Vanaema väike abiline:

Kiiiiiisud!!! Imepisikesed imenunnud kiiiiiisud!!!

…ja hobune kah 😛

Idülliline suvepäev

19/05/2010 / plika, rõõm, seltsielu / 4 Comments

Täna on üks ütlemata mõnus ja tegus päev olnud.

Hommikul veidi peale üheksat kihutasime Plikaga rongi peale, et MrsB-le külla minna. Viivitasin Oysteri piiksutamisega, kuni kell oli minutike üle poole kümne ning off peak aeg ametlikult alanud. Otse loomulikult oli seal jaamas, kus ma ümber istuma pidin, käruga läbitava värava Oysteri lugeja katki, nii et mul kästi mujalt välja piiksutada, mille tagajärjel ma ennast hoopis teist korda sisse piiksutasin ja Oysterilt jälle maksimumsumma maha võeti. Noo, lubati, et kui ma homme hommikul Oyster helpline‘ile helistan, siis saan tagasi. Loodame parimat. Aga muidu sujus reis tõrgeteta, MrsB maja leidsin ka kohe üles, ei mingit ekslemist.

Ilm oli imeline – päike paistis palavalt, täielik suvi. Chillisime aias ja pidasime väikest piknikku. Alguses oli Plika arg nagu võõras kohas tavaliselt – hoidis aga minu lähedale, ühe käega minu põlvest kinni, teisega ajas mustikaid suhu.

Mõni aeg hiljem läksime tuppa päikesevarju, selleks ajaks oli Plika juba julgem. Nii palju põnevaid mänguasju, mida kõike järele proovida! Kui siis hiljem aeda tagasi läksime, polnud argusest enam haisugi – päterdas aga paljajalu ringi, ratsutas koeraga ja oli muidu rõõmus.

Meie saime MrsB-ga juttu puhuda ja kassi nunnutada. Just laupäeval vaatasime Rootsis kassipoegi ja ütlesin, et kunagi kindlasti võtame ka, aga kümne aasta pärast näiteks, mitte enne, ma olen loomapidamiseks liiga mugav ja laisk. Pärast paari tunnikest Kikiga olen juba teisel arvamusel – võiks ju küll võtta ühe kassi juba varsti 😀 No näis. Aga Kiki oli üle mõistuse armas. Nii pisike, magas mul peopesas… Ja nii sõbralik. Ja nunnu! Oeh. Ma kaotasin südame 🙂

MrsB on ka üks neist põhjustest, miks mul on nii kahju Londonist ära kolida – meil õnnestus nende kuude jooksul küll ainult paar korda kokku saada, aga nii harva, kui näeme, on iga kord kahju, et tihemini ei õnnestu. No hea küll, eks me käime ikka edaspidigi Londonis ja nemad Eestis, ehk kolime kunagi jälle siia tagasigi… Eales ei tea. Seniks on vähemalt blogid, mille kaudu üksteise tegemistest aimu saab.

Plika väsitas ennast hommikupoolikuga nii ära, et jäi veidi peale ühte koduteel kärusse magama. Tõstsin voodisse ümber, magas pea neljani. Ülejäänud päeva oleme kahekesi vaikselt kodus kulgenud, rahulikult asjatanud, logelenud ja koristanud. Abikaasa käis peale tööd ülemuse juubeli puhul pubis, jõudis alles pool tundi tagasi koju.

Aga mõnus… Hirmus mõnus päev oli. Oleks selliseid aga rohkem!

MrsB kirjutab ka.