…potsatas täna postkasti. Õigemini siis topiti kirjapilust sisse, postkaste siinmaal ju pole 😉 Meie korteriomanik ja tema naine saatsid. Väga armas neist – poleks elu sees pähe tulnud, et nad võiksid sellist asja teha, ma isegi ei mäletanud, et ma neile Plika eelseisvat sünnipäeva mainisin.
Täiesti võimalik, et see on juba ammu olemas, aga mina ei teadnud miskit. Tänu sellele, et õekest blogiteemal abistasin ja hämmingus olin, kui tema blogil postituse kirjutamise kast minu omast hoopis erinev oli, tuli välja, et see on uus fancy post editor, mida on (võib-olla juba kaua aega) võimalik valida: settings -> basic -> select post editor (see on täitsa lehekülje lõpus) -> updated editor. Ja voilà, ongi uus ja põnev mänguasi, millega peaks postituse kirjutamine palju lihtsam ja mugavam olema.
Ma pole jõudnud veel suuremat katsetada (see on esimene postitus, mida uue editoriga kirjutan), aga lugesin läbi jutu, mis nad ise oma uuenduste kohta räägivad ja olen põnevil nagu väike laps jõululaupäeval. Juba see, mida esimese hooga näen, teeb elu lihtsamaks – undo ja redo, läbikriipsutatud tekst, lihtne lingi eemaldamise võimalus (vanasti pidi selleks lingitud sõna ära kustutama), remove formatting võimalus (sellest olen aeg-ajalt väga puudust tundnud) – kõike seda saab nüüd ühe nupuvajutusega.
Ja piltide üles panemine on ka tunduvalt parem – ma ei ole küll veel reaalselt proovinud, aga need ei tule nüüd enam postituse algusesse, vaid sinna, kuhu soovid, õigesse kohta tirimine peaks kergem olema, suuruse muutmine ka. Ohh 😀 Põnev, põnev – oleks mul nüüd vaja mingeid pilte üles panna, niisama ei viitsi ka katsetada.
Ja postituse kellaajaks tuleb nüüd see aeg, mil sa publish nuppu vajutad, mitte see, mil sa seda kirjutama hakkasid – palju loogilisem, vanade draftide lõpuni kirjutamiseks ja üles panemiseks ei pea enam käsitsi aega muutma.
Ja veel muid asju, mis mind ehk nii palju ei puuduta, aga võib-olla on teistele väga kasulikud. Igatahes – juhhei! Kui nüüd veel üksikute postituste parooli alla panemise võimalus ka tuleks, siis ma oleks lõplikult rahul.
Postiljon tõi eile Plikale teise sünnipäevakingituse – puust lepatriinupusle. Pärast mõningat kukla kratsimist tuli pähe ümbriku vahelt saateleht välja koukida ning sealt selgus, et kõiges on süüdi Kessu 😛
Need kummikud, need ma panin lihtsalt niisama pildile, sobivad ju hästi. Ka muide Kessult saadud, tema sai need omakorda mingi foorumikuulutusest…
Lepatriinud ruulivad!
[ettevaatust, suhteliselt tibijutt]
Tegelikult polnud asi muidugi üldse nii hull, aga jah, Abikaasa sai ju palka ja nii me siis läksime Croydonisse, et Primarkist patju osta (sest Iirelt ja Stenilt oli ikka üks laenuks, aga neile tulevad homme külalised). Abikaasale riideid ostma pidime ka, aga kuna tal erilist tuju polnud, kolmest poest midagi ei leidnud ja pühapäeval pannakse ju kõik juba viiest kinni, siis tema ei saanudki midagi.
Mina ei pidanud endale midagi ostma, sest nii on kombeks, kui me Abikaasaga koos poes käime. Aga kuni ta TK Maxxis ringi vaatas, pidin ju mina ka… Ja lõpuks vaatasingi mina üksi, nemad ootasid Plikaga väljas. No ja siis ma ostsin omale lõpuks Billabongi jope (£17) – sihuke mõnus voodriga sügisene jope, mugav ja funky, täpselt paras, hea lapsega väljas käia, dressikaga on juba külm ja mantliga käin pigem siis, kui ennast nagunii rohkem üles löön. Oh, ja mis mulle selle jope juures eriti meeldib – kapuuts püsib ilusti peas ja hoiab kõrvad soojas, ei pea ise kaelusest kinni hoidma, et tuul peast ei puhuks. Isegi salli pole vaja, nii ilusti on kõik kinni.
No ja siis jäi kuskil tee peal ette veel mingi sallide väljapanek, kus oli lõpumüük, üks maksis £3 ja kolm tükki £5 – no ma muidugi pidin siis ju kolm ostma. Ma olen nagunii tükk aega endale mingit sellist mõnusat ruudukujulist riidest salli tahtnud, mida hea praeguse ilmaga kanda – pole liiga suur, nagu mu pashminad, ega liiga soe, nagu kõik mu ülejäänud sallid. Punase ja must-valgega oli kerge valik, kolmadaga mõtlesin tükk aega (aga kuna kolmas oli tasuta, ei saanud ju võtmata ka jätta). Sai siis fuksiaroosa – sobis kokku selle sviitriga, mis mul parasjagu seljas oli.
Primarki kodukaupade osast leidsin sellise vahva pesukorvi (£2) – üldiselt on suht kindel laks, et kui ma kuskil midagi punast mustade täppide ja silmadega, st lepatriinut meenutavat 😀 näen, siis on kindel laks, et ma selle ära ostan, kui see asi vähegi kasutust leiab. No on ju nunnu!
No ja Plikale sai ka liiga palju riideid ostetud. Ostsin kohusetundlikult kõik 12-18 kuud ehk 80 cm, v.a. need esimesed lillad püksid, mis sai 74 cm, kuna suuremaid polnud. No need on ka ainsad, mis talle praegu parajad, ülejäänud püksid kõik pikad ja pluuside käised ka. Aga no küll ta kasvab sisse. Ma lihtsalt lootsin, et saan midagi praegu kandmiseks… Oma viga 😀
Ahjaa, see roosa voodriga jope on ka juba praegu paras. Hea, kui ilmad jahedamaks lähevad. Oleks küll mingit veekindlamat komplekti tahtnud, aga seal oli ainult paar eriti koledat vihmamantlit ja ma mujalt kallimatest poodidest põhimõtte pärast ei osta. Paari nädala pärast pidi Wimbledonis suur lasteasjade car boot sale olema, vaatame siis sealt.
Ja see lilla kampsun on täiesti emotsiooniost, mitte et seda oleks nii kangesti vaja läinud. Aga niii nunnu lihtsalt! Ja need ühevärvilised pluusid tegelikult, no oleks ka vist võinud ostmata jätta, sest neli tükki ju juba sai… Aga nii odavad olid ja no punane oli ja… (valge on küll ainult sellepärast, et olid kahekaupa pakis)
Hindadest nii palju, et püksid ja mustriga pluusid olid kõik £2.50 (ok, üks pluus oli £3), ühevärvilised pluusid olid 2tk £2, kampsun £5, jope £6. Kokku neli paari pükse, kaheksa pikkade käistega pluusi, kampsun ja jope £35 ehk ca 600 kr. Pole paha!
Lillat värvi sigines Plika garderoobi ühe hoobiga päris palju. Punane on endiselt kõige lemmikum, aga seda polnud eriti üldse, ju lilla on moes. Aga pole midagi, mulle hakkab lilla jälle järjest rohkem meeldima. Varsti ostan vaat et endale ka 😀
Ja mu jope, muide. Ütleme nii, et Billabongi jopede hinnad on muidu ca £65-130, £32 oli parim soodukas, mis netist leidsin – nii et minu £17 on üle mõistuse odav. Hea firma, korralikud asjad – Abikaasal on neilt püksid ja dressikas ja seljakott – kõik TK Maxxist, mis müüb odavalt igasuguseid kalleid firmariideid.
Ok. Tibijutu lõpp 😀
Me oleme juba nädal aega pakki oodanud – ema ja õekese sünnipäevakinki, mille ma palusin varem posti panna, kuna õeke vihjas, et pakis on joogitass, mis meil siin juba mõni aeg tagasi katki läks.
Briti post muidugi rõõmsalt jälle streigib (ta viimasel ajal muud ei teegi), aga täna saime paki lõpuks kätte:
Plika sai omale pikkade käistega body ja sellega kokku sobivad püksid (mõlemad suurus 80, body on täpselt paras, vaat et varsti väike, püksid samas veel liiga pikad), tudukombe, kamapalle ja neljaviljakrõbuskeid, kollase joogitopsi ja kolimisel maha jäänud värvilisest plastist poolkera, mis nüüd omasugustega torni laotud on. Meie saime šokolaadi ja WC-poti luku 😀
Oma kaardi tahtis ta muidugi kohe ära kortsutada… Mul õnnestus vahele astuda ja suurem kahju jäi tegemata.
Krõbuskitega sai kohe pidusöömaaeg maha peetud:
Plika toppis neid kohe kahe käega suhu, kuni enam kuidagi ei mahtunud (ja uusi riideid tuli muidugi ka kohe proovida):
Uus tops on sama põhimõttega kui vana (st niisama vesi välja ei tule, imema peab), aga kõrgem – Plika ei oska seda veel korralikult kallutada, ise saab vee kätte ainult seliliasendis juues. Aga no ongi hea, õppigu ära, kallutamine on väga vajalik oskus. Nokk ei ole sellel pudelil mitte plasmassist, vaid kummist, seda on hirmus hea ka niisama hammastega kiskuda.
Kas te ikka teadsite, et kalevil on tikrišokolaad? Tikreid seal sees muidugi pole, kõigest lõhna- ja maitseaine… Ja maitse ise on täiesti keskpärane, on paremaid. Aga pakend ja nimi on siiski udupeened 😛
Ja hea, et ma siis kõiki šokolaade arvuti klaviatuuri peale ei pannud – arvasin, et arvuti on kinni, aga polnud, nii et hiljem oli palju sulanud šokolaadi… Taheneb praegu külmkapis, ehk väga hull pole.
Igal juhul suured-suured tänud kingitegijatele, meil oli täna tore päev 😛
Ah, perearsti juures sai Plika kah arvele võetud – mitte kedagi ei huvitanud sünnitunnistus ega tõlked, lihtsalt ankeedi pidin täitma. Järgmisel kolmapäeval läheme kontrolli ja süstima. Vaktsineerimise teemal tahaks tegelikult pikemalt rääkida, aga ei viitsi hetkel. mõni teine kord ehk.