rõõm

Kaks tehtud, kolm veel

Ma jäin eile mõttesse, et huvitav, kas KEDAGI ÜLDSE huvitavad need (poolikute) puslede pildid? 😀 Mitte et seal mingit vahet oleks, ma blogin ikka täpselt samamoodi edasi, sest minu jaoks on see rõõm ja killukesed igapäevaelust, mida on kunagi hiljem mõnus meenutada. Aga teiste jaoks vist üsna rändom…

Noh, reeglina on pusled vaheldumisi kassiga ja KASSID meeldivad ju ometi kõigile 😛

500tk pusled on tõesti paari tunni meelelahutus. Mul pole nende vastu tegelikult midagi, saab nokitseda piisavalt, nii et ostan teinekordki, kui mõni ilus pilt teise ringi poes ette satub. Toda Ravensburgeri oma panin kokku konkreetselt alla kahe tunni, no oli ka eriti lihtne. Pool kuus alustasin, veerand kaheksa oli valmis.

Kohe, kui see sai valmis, alustasin koomiksipildiga. Seda tuli isegi Soomlane panema, nii et nokitsesime kahekesi. Kuna vahepeal oli meil paar tundi külaline, jäi pusle veidikeseks ootele, aga enne magama minekut panime ikka lõpuni.

Mul on väga hea meel, et ma selle ikka ära osta otsustasin – olin kõhkleval seisukohal, määravaks sai hind. Aga nagu öeldud, sellised pildid on mõnusad selgete piirjoontega ja see pilt ise on ka igati pull. Nii tore, kui vahel lihtsalt satuvad head pusled ette. Teise ringi poodides on see ju alati õnnemäng…

Anu kommenteeris varasema postituse all, et ta on näinud teise ringi poodides palju ilusaid puslesid, aga pole julgenud osta, sest ei tea, kas kõik tükid on olemas. Mina seda tõesti ei karda. Ühe korra võin ju kokku panna ja kui tuleb tõesti välja, et midagi on puudu, siis annan lihtsalt ära. Need on ju nii odavad! Ja kokku panemise rõõm jääb ikka, isegi kui tuleb lõpuks välja, et mõned tükid puudu.

Õnneks on mul väga head kogemused – ei tule meelde rohkem puuduvate tükkidega puslesid kui üks Norra ajast (mäletan täpselt, et tolles teise ringi poes olid osad tükid lahtiselt riiulis ja lootsin, et saan tagasi minna ja äkki leian üles, aga me ei läinudki sinna rohkem) ning nüüd üks, mille Soomlane ostis – hiljem avastasin, et puslekarbi kaanele oli kahe puuduva tüki kohale isegi ristid tõmmatud. Kuna see polnud ka kuigi hea pilt, siis annan rahuliku südamega ära.

Norrast sai õige palju teise ringi puslesid ostetud ja ega ma enam ei mäleta, milline neist see puuduva tükiga oli (ehkki arvan, et blogis on sellest tõenäoliselt pilt olemas) – plaanis on kõigile kodustele pusledele “ring peale teha” ja otsustada, kas soovin need alles jätta või ei. Mul on juba päris mitu puslet ära andmise kuhja rännanud. Kui mõni tükk puudu on või kokku panemist erinevatel põhjustel piisavalt ei naudi, siis las minna, et uued ja paremad saaksid tulla 🙂

Laisk laupäev

Tavaliselt olen ma nädalavahetusel täiesti rahul kodus toimetades – vabadel päevadel jagub tuju nii asjalik olemiseks ja koristamiseks kui ka pusletamiseks. Täna aga ärkasin eriti laisalt ega viitsinud kohe mitte kui midagi asjalikku teha. Ei koristada, ei uue puslega alustada, ei miskit muud. Kuna lapsed läksid omi asju ajama, otsustasime Soomlasega väljas hommikust süüa ja väikese teise ringi poodide tiiru teha.

Hommikusöögiks oli mul Aara kohviku burger ja kohv 🙂 See on nii armas kohvik ja hinnad on ka soodsad. Ja kui nö vanakooli burgerid mulle reeglina eriti ei meeldi, ei traditsiooniline roosa burgerikaste ega kapsasalat seal vahel (samuti ei meeldi mulle üldse marineeritud / hapukurk, mida ka tihti burgeri vahele pannakse), siis Aara burger sobib hästi – burgerikukli vahel seaprae viilud, kurgisalat ja tomat.

Seejärel käisime Shalomis, Uuskasutuskeskuses ja Jenny Kruses. Põikasime läbi ka Riiamariist, sest mul oli šampoon otsas ning lõpetuseks käisime Papiniidu kandi teise ringi poed ja kirbukad läbi, aga seda vaid lühidalt. Saak pärines seekord just kesklinna kandist.

Shalomist sain laualambi (€4.50), kolm vasakpoolset puslet (3×50 senti) ning Plikale kleidi (€1). Uuskasutuskeskusest kaks üliägedat värvilist puslet (2x€2.50), kõrvarõngad (80 senti) ning Plikale väikese õlakoti (€1.50) – olen talle mõnda aega otsinud sellist, kuhu mahuks parajasti telefon, võtmed ja bussikaart ning mille rihma saaks risti kanda. See oli parajalt väike, parajalt nunnu ja heast pehmest materjalist. KUI rihma osa peaks lühikeseks jääma, siis vahetan selle lihtsalt millegi pikema vastu. Jenny Krusest leidsin mõnusalt pehme salli (€0.50).

Kõik ostud sattusid täna sinakas-rohelistes toonides, sobivad hästi kokku 😛 Laualambi üle on mul eriti hea meel, sest neid on meil majapidamises puudu, aga ma põhimõtte pärast ei taha uuelt osta. Välimuselt on ka enamik odavaid lampe mu jaoks nii igavad ja moodsad, ega ma isegi täpselt ei tea, mida tahan – lihtsalt tean, kas peale vaadates meeldib või mitte. Aga see lamp on piisavalt neutraalne ja värv on väga mõnus. Läheb ilmselt lastetuppa, kus on praegu ainult üks laualamp, aga lapsi ja laudu kaks.. Nii et elutoa laualt on mul ikkagi veel üks lamp puudu.

Lastetoast on üks kirjutuslaud ka puudu, muideks, kellelgi pole üle? Ma ostaks hea meelega ära, kui väga kallis pole 🙂 Olen vaadanud teise ringi poodidest ja netist, aga midagi sobiva välimuse ja hinnaga pole seni silma hakanud. Ei taha liiga suurt, liiga vanamoodsat ega ka liiga moodsat 😛 Ja sahtlid peaks kindlasti olema. Kui tasuta saaks, siis lepiks igasugusega (nii saime Plikale kirjutuslaua, mis on tegelikult veidi liiga suur ja arvutimonitori kohaga, aga ajab asja ära), aga kui maksma pean, siis tahaks ikka sellist, mis meeldib ka.

Ülemine 3000tk pusle on minu maitse jaoks küll veidi liiga ühevärviline, aga kvaliteet tundub hea ja pusle ise uus – Soomlase õhutusel ostsime ära. Järgmine 1000tk on suht okei pilt – võiks olla värvilisem, aga samas on palju piisavalt kergesti eristatavaid detaile. Alumine koomiksipilt on siin fotol nii väike, et pole eriti midagi näha, aga see oli lihtsalt nii pull, et tuli meiega kaasa. Ehk lapsed ka millalgi panevad, 500tk pole niiii suur. No ja hind oli neil ka täiesti olematu.

Parempoolsed panid mind vaimustusest kiljuma. Nii ilusad värvilised pildid! Ja Ravensburger on mu lemmik, seega ostsin hea meelega 500tk ka, mille ma tavaliselt väikseks põlgan. Selle panen kohe täna kokku ja homme ilmselt alustan tolle 1500tk puslega… Või siis võtan vahele tolle koomiksi oma 🙂 Mm, kiheleb juba, hakkangi pihta. Las need koolipostitused veel ootavad 😛

Waldorflapsukeste igapäevaelust

Oeh, tänane aktus oli jälle niiii tore. Lühike ja mõnus. Nii ilusad laulud olid. Ja seekord oli koori saateks (vist) lapsevanematest bänd, mis tegi kõik seaded kuidagi eriti mõnusaks. Mulle tundub, et need koolipeod lähevad muudkui paremaks 🙂

Kes tahab meeleolumuusikat, siis mu kaks suurimat lemmikut olid Tulgu tuuled ja Iga ilmaga – valisin mõlemad Youtube’ist ka laste esituses, et võimalikult sarnast tunnet edasi anda.

Nagu ma olen ka varem maininud, kasvasin mina selle kooliga kokku just viimasel õppeaastal. Kui Plika kooli läks, oli mu elus parasjagu nii palju muud teoksil, et kogu energia kulus sinna. Kooli juhataja oli toona teine, minu jaoks kaugem inimene. Ja Plika on rahulik ning rõõmus musterlaps, kellega koolis kunagi muret pole, seega polnud mul ei soovi, jaksu ega vajadust koolieluga väga lähedast tutvust teha.

Aga siis tuli uus õppeaasta uue juhatajaga ning kooliteed alustas ülielav Poiss, kelle puhul ma olin küll mures, kas ta ikka on kooliküps ja kuidas ta oma elava iseloomuga kollektiivis hakkama saab – koolielu on ju siiski tunduvalt enam struktureeritud kui lasteaed. Waldorfkool arvestab isegi maksimaalselt laste vajadustega, et nad saaksid ennast piisavalt liigutada jne, aga ikkagi on koolis rohkem vaikselt olemist ja laua taga istumist 🙂

Poisi õpetaja, ma ei väsi kiitmast, on lihtsalt fantastiline. Ta jõuab jälgida, ta oskab ja tahab aru saada – milline on iga laps, mis paneb teda nii käituma, kuidas saab teda kõige paremini tööle panna. Tema jaoks ei ole Poisi elav loomus probleem, vaid osa temast, mis tulebki klassiga kokku sobitada ja kollektiivis tööle panna. See on lihtsalt nii imeline, ma ei saa aru, KUIDAS ta jõuab kõiki neid lapsi tundma õppida, nendega individuaalselt tegeleda, vanematele tagasisidet anda. Teate, kui mitu korda ta on mulle mõnel õhtul helistanud, et jagada vahvat seika päevast, mingit Poisi mõnusat ütlemist? Ja kui on mõni suurem mure, siis ka sellest kuulen, et saaksin kodus Poisiga ise rääkida. No lihtsalt super.

Nii et Poisi jaoks on waldorfkool nii õige valik, kui üldse olla saab. Ta saab seal olla tema ise ja areneda vastavalt oma võimetele.

Plikale on waldorfkool samuti suurepärane valik, tema iseloomust tulenevalt aga hoopis teise nurga alt. Olles vaikne ja korralik, võiks ta jääda suuremas klassikollektiivis lihtsalt tähelepanuta. Ta on aga samas kohati ka veidi ebakindel, seega on talle suureks abiks õpetaja poolne märkamine ja julgustamine, positiivne tagasiside – ja tundub, et seda saab ta küllaga. Mis siis, et ka nende klassis läheb peamine aur üliaktiivsete poiste peale 🙂

Igatahes, olles täna jälle emotsionaalselt nii kooli lainel, nii vaimustunud waldorfkoolist ja nii tänulik selle eest, et mu lapsed saavad seal käia ja NII ÄGEDALT õppida – otsustasin, et pildistan üles laste koolitöid ja vihikuid, mille kohta tean, et Alice ammu ootab…

Alguse sai kõik üldse sellest, et ma vaimustusin aasta lõpu tunnistustest, mis on ühes eelmises postituses parooli all – soovitan kõigil, kel vähegi huvi, mismoodi waldorfkoolis asju tehakse, seda lugeda. Sealt hakkasin edasi mõtlema, et mul on ju nii palju kraami veel, mida tahaks jagada…

Ühesõnaga… Mul ootab üles panemist ligi sada pilti laste kahe peale kokku kolme aasta koolimaterjalist. Kõik pildid on tehtud, aga pole jõudnud neid veel mõõtu lõigata ja ega täna ei jaksa ka, nädalavahetusel ilmselt. Teen kolm postitust – iga aasta kohta ühe ehk siis Poisi esimese ning Plika esimese ja teise klassi materjal.

Selle postituse lõpetuseks panen aga mõned üldised pildid.

Iga õppeaasta lõpus saavad lapsevanemad pika kirjeldava tunnistuse, lapsed tunnistussalmi. Plika esimese klassi oma jäi üles pildistamata, siin on selle aasta omad. Poisi luuletus on mu meelest eriti naelapea pihta, läheb tema iseloomuga väga hästi kokku 😛

Waldorflapsukeste pinalid pärast kooliaasta lõppu. Esimeses klassis on spetsiaalne riidest pinal pulk- ja klotskriitide jaoks (ainult nendega esimesel aastal tööd tehaksegi, maalimise tarbed muidugi lisaks), mis tuleb kas ise õmmelda või, kui õnne on, on mõni usin vanaema neid rohkem müügiks õmmelnud. Ma olin pisarateni tänulik, et pääsesin €5 väljaminekuga ja ei pidanud ise jaurama hakkama 😛 Teises klassis tulid lisaks pliiatsid ja võis tavalise pinali kasutusse võtta:

Waldorfkooli lapsukeste käsitöötunnis tehtud tööd. Vasakul Poisi kootud flöödikott, pall ja… Pael 😛 Keskel Plika teises klassis heegeldatud kott ja näpunukk. Paremal Plika esimeses klassis kootud flöödikott, kass, part ja pall. Ja alles hiljem tuli meelde, et emadepäeva kingituseks sain Poisilt vilditud prossi, Plikalt heegeldatud käevõru… Need võite mõtteliselt siia lisada 😛

Esimeses klassis päevikut polnudki, teises klassis juba on… Aga muidugi mitte traditsiooniline. Kõik ise 🙂 Lapsevanematele tehti ülesanne leida A5 valgete lehtedega kaustik ja edasine oli juba laste enda teha.

Lõpetuseks üks waldorfkass 😛 Aitas kah kooliasju sorteerida.

Pärnu seikluskeskuses

Võtsime Eksabikaasaga laste viimase koolipäeva puhul endal ka päeva töölt vabaks, et see üheskoos veeta. Käisime kõigepealt Pärnu keskuses söömas (mis iganes selle koha nimi on seal koridoris, kus burksi ja wrappi saab?), seejärel seikluspargis, lõpetuseks sõime rannas maasikaid 🙂

Seikluskeskusesse tahtis Plika minna juba eelmisel aastal. Kui nüüd postkasti kupong tuli, millega juunis poole hinnaga sai, polnud vaja pikemalt mõelda.

Mul muidugi hakkas hirmus paljast vaatamisestki. Ei ole mul otsest kõrgusekartust, aga ka mitte vähimatki soovi nii kõrgel turnida… Brrr.

Poisil oli seal päris keeruline, sest ta jäi pikkusepiirangu alumisse otsa. Aga möllas siiski päris tublisti. Plika oli nagu kala vees. Eksabikaasa läks lõpuks ka üles. Mina olin fotograaf 😀

Scroll to Top