Nagu kaks tilka vett
seltsielu
Päev jääb kinkimata
Oleks Eesti rahva muuseum mu eilse päeva tegemiste kohta teada tahtnud, oleks ma hea meelega kirjutanud. Tänane päev on olnud täiesti uimane ja mõttetu, sellega ma nende ajalukku tõepoolest minna ei taha.
Aga üht-teist üles tähendada tahaks küll – just peamiselt möödunud päevadest.
Bussisõit Pärnusse oli tõesti mõnus. Ma ei tea, mida meie kaasreisijad küll arvata võisid – me kogu aeg sebisime ja rääkisime ja tegime fotosid ja laps lalises ja… Aga väga häirivad me vast ei olnud 😛
Söögipaus:
Vanaema süles:
Uni murdis maha:
Pühapäeval käisime Mehe vanaema 75. juubelil. Oli terve reserveeritud kohvik ja pikk laud ja 40 inimest ja lõõtspillimängijad ja igasugu viktoriinid-võistlused… Plika pidas ennast täiesti hämmastavalt hästi ülal. Kogu asi algas kell kaks, esimese tunni magas ta akna taga ja lasi meil rahus praadi süüa. Siis ärkas ja chillis meiega kella kuueni – käis sugulastel sülest sülle, tantsis Mehe ja minuga, naeratas kogu aeg ja ei lasknud ennast suurest lärmist ja võõrast inimhulgast absoluutselt heidutada.
Kaks viimast ööd on täiesti alamagatud, sest lasin ennast korraks vanasse mustrisse langeda ja istusin poole ööni üleval, et põnevat blogi lugeda. Eile polnud nagu hädagi, aga tänaseks olin suht tapetud kana. Suutsin küll päeva jooksul natuke koristada, aga istusin enamik ajast ikkagi arvutis, sest millekski asjalikumaks jõudu ei jätkunud. Täna tuleb küll ruttu magama minna, poole ööni üleval olemist ei saa enam endale lubada.
Piia käis külas oma skänneril järel ja tõi kommi. muuhulgas lehmakommi:
Plika sai endale uue luti. Suur tüdruk, suur lutt 🙂 See seisis juba kuu-paar kapis ja ootas lapse kasvamist – rohkem ei jõudnud oodata. Nii ilus punane 😛
Peaaegu 60 lugejat on ennast küsitluse all üles andnud – ootan endiselt huviga, mis arv kokku tuleb. Väga äge on lugeda seda kõike 🙂
Ja juba ma hakkasin ka otsast ühte remondiblogi lugema, mis on jällegi nii põnev… Praeguseks on korter ilmselt juba valmis, algus on 2007. jaanuaris. Ma muudkui loen ja mõtlen, kuidas tahaks ka sedasama teha. Ühel päeval…
Tuba lapsi täis!
Kõigepealt üks “teolt tabatud” pilt eilsest: Mees sortis suuremas koguses erinevaid väikeseid asju sisaldavat kaosekotikest (see väljend on meil juba ammu kasutusel kõigi nende kottide kohta, kuhu saab suvalist kraami “eest ära” kuhjata, kui on kiiresti vaja elamine näiliselt ära koristada) ja kõik need asjad olid tegelusteki äärele ununenud. Panin Plika teki teise serva ja jätsin ta mingiks hetkeks üksi. Pisut hiljem oli ta juba asjadeni nihverdanud ning lutsis ühte jõulukaunistuse küljest ära tulnud tähekest, nii et nägu oli sätendavat puru täis. Tähekese peitis ta pildistamise hetkeks nii osavalt teki varju ära, et sellest on näha ainult ühe haru ots, mida te hoolikalt silmitsedes keskmise sõrme all näha võite:
Täna käis Ada lastega külas. Tema plika saab kohe kaheksakuuseks ja poiss on aasta vanem – juba suur ja asjalik, jookseb ja sehkendab ise ringi.
Nojaa, pildistamismaterjali oli küllaga 🙂
Plika pidi põhimõtteliselt magama…
Muudest uudistest nii palju, et tõstsime täna otsustavalt diivani elutuppa ära. Voodit veel pole, aga magame siis madratsil. Diivan oli lihtsalt LIIGA kitsas – vähemalt selle poole ööst, kui Plika (risti) meie vahel magas. Mees kurdab juba päevi, et ta ei saa korralikult magada ja igal hommikul selg valutab. Nüüd jõudsime lõpuks tegudeni.
Plika sai ka võretatud 😛
Aga kui keegi peaks teadma kedagi, kes tahab Tartus või selle läheduses 160×200 voodist lahti saada, siis andke teada! Ega ma sellest põrandal magamisest erilises vaimustuses pole…
Elust ja olust
Vahepeal on siin ju ikka üht-teist juhtunud ka, lihtsalt kirja pole viitsinud panna.
Näiteks on mul külalisi käinud. Päris mitmeid kohe.
Reedel käis kõigepealt Marko kohvitamas ning õhtul tuli Haide lastega. Ohhoo, ja muidugi on siinkohal kõige olulisem ära mainida, et ta tõi meile KOOGI. Sellesama imemaitsva Kessu juustukoogi, mida ma varemgi maininud olen – retsept oligi Kessu blogist võetud. Kuna ma ise miskipärast pilti ei teinud, siis vaadakegi Kessu blogist – seal on väga ahvatlev fotomaterjal. Ja kooki soovitan soojalt kõigile. Maitseb ütlemata hää nii maasika- kui jõhvikamoosiga. Ema sai täna viimase tüki ja kiitis ka.
Nojaa, ja siis tasub kahtlemata ära mainida veel see, kuidas Mees tõi garaažist (mida me kasutame puukuurina) kingakarbiga klotse, millega on hea pliidile tuld alla saada. Aga ühele kuueaastasele poisile polegi rohkemat vaja – ehitustööd võivad alata. Milleks legod?
Leia pildilt traktor, takso ja lennuk 😀
No ja siis on mul siin veel mõned pildid kogunenud.
Kus on lastekaitse silmad?
Ennetavalt võin ära mainida, et tegemist on lavastatud situatsioonidega ja kõik on kontrolli all 😛
Süleloom:
Veel paar minutit varem oli see laps tekil kõhuli, nägu karu suunas…
Päikesejänku:
Palavikust sain hommikuks lahti, kurguvalust mitte. Kuna Mehe tõbi on juba pikemat aega taoline, et hommikul on s*tt olla, päeval normaalne ja õhtul hakkab kurk jälle valutama, siis… No ma üritan küll optimismi säilitada. Ja meega tee ja soolavesi… Eks näis. Loodame parimat.
Külalistest veel nii palju, et ema käis täna onuga siin ja tõi mulle riidekapi. Ja siis me sõitsime edasi teise onu juubelile, kus oli palju sugulasi, kellest enamik polnud Plikat näinudki. Plika, muide, saab homme juba viiekuuseks 🙂
Sain seal sünnipäeval üle mitme-mitme aasta pisarakooki, mis on mu absoluutne lemmik. Pean raudselt proovima seda ise kodus teha 😛
Tahan Tallinna
Üllatav tahtmine, ma isegi imestan.
Aga ma pole seal nii ammu käinud ja mul on Tallinnas siiski päris palju sõpru ja endist elu. Mõned sõbrad käivad mul küll Tartus külas, aga kõik pole jõudnud. Ja endised töökohad, nondest tahaks läbi käia, et vähestele järelejäänud tuttavatele nägudele last näidata…
Seni pole ma Tallinnasse minekule tõsisemalt isegi mõelnud – just sellepärast, et ühe öö tahaks vähemalt seal olla (palju sa päevaga ikka jõuad), aga polnud normaalset ööbimisvõimalust. Kõik sõbrad elavad oma ühes toas, kellelgi pole vaba elutuba, mida üheks ööks kolmekesi hõivata.
Või on kellelgi, kelle ma unustasin?
(Tähendab – jajah, Kaidi, Madisel on küll vaba tuba, aga seal oli viimati selline kolikamber, et… Sellepärast ma pole teid arvestanud. Või saaks seal nüüd ööbida? On teil näiteks mõni suur madrats vms?)
Igal juhul on Tallinn nüüd plaanis 😛 Sest Kristi ja Raul kolisid uude kohta, millest ma tänu Kristi kirjutatule juba samasuguses vaimustuses olen nagu nad isegi. Sellest rääkimata, et nad on pea ainsad õnnetud, kes pole suutnud meile senimaani külla tulla. Mis on küll täiesti välja vabandatav Kristi meeletu graafikuga, aga ikkagi!
Nii et. Be aware! Ma kutsun ennast teile ISE külla. Teil pole siinkohal enam miskit öelda. Andke aga teada, millal ennast sisse seadnud olete ja millal teil vaba aega on, siis me lendame peale 😛
Kui te peaks ükskord Tartusse jõudma, olete muidugi endiselt väga siia oodatud 😉 Hoolimata sellest, kui vähe või palju me oleme suutnud siinset elamist selleks hetkeks ära sättida. Köök on korras ja kohvimasin töötab 😀
Aga Tallinna me tuleme ka. Millalgi. Sõltuvalt teist.
Ma olen hoiatanud!