seltsielu

Titeuudiseid ka

KĂ€isime tĂ€na arsti juures. Tuli vĂ€lja, et Plika kosub mĂŒhinal – pikkust on 55 cm (sĂŒnnil 50) ja kaalu 4950 g (sĂŒnnil 3320). Nii et piima on kĂŒllalt 🙂

Aga punased tĂ€pid tunnistati allergiaks, pean nĂŒĂŒd oma söömist piirama hakkama. Ć okolaadi ja mandariine vĂ”in vabalt vĂ€ltida, aga kardan, et see on Ă€kki ikkagi piimast… ÜhesĂ”naga hakkan nĂŒĂŒd ennast vĂ€gistama ja piima mitte jooma. vaatame, kas lĂ€heb paremaks. Oeh.

KĂ€isin tĂ€na onutĂŒtar Adal kĂŒlas, tal on ka kaks vĂ€ikest last. Ajasime jĂ€lle paar tundi mĂ”nuga titejuttu. Ühtlasti Ă”nnestus ĂŒks teine onutĂŒtar ka ĂŒle vaadata, keda ma viimati vist tĂ”esti aastaid tagasi nĂ€gin – ta juhtus kogemata lĂ€bi astuma. Nii tore oli teda nĂ€ha… Ja ta oli nii suureks kasvanud 🙂

Ja Plika sai omale VEEL ĂŒhe kotitĂ€ie riideid, sealhulgas ilusa punase body. Kas teate, kui vĂ€hesed nii pisikesed riided erksates toonides on? Enamasti ikka valge vĂ”i roosa vĂ”i helesinine vĂ”i muud pastelltoonid. Oi, see punane on ilus.

Üks minu oodatud jĂ”ululastest otsustas varem Ă€ra tulla. Veel tĂ€nase kuupĂ€eva sees, ma arvan. Ma olen niii elevil, ei suuda Ă€ra oodata.

Esimene vein

Jajaa, ma kĂ€isin tĂ€na vĂ€ljas – Piia & Nadjaga Undergroundis. TĂ€itsa eduliselt olin ĂŒle kahe tunni kodust Ă€ra ja nautisin normaalse inimese elu. Ja tarbisin ĂŒle pikkade kuude alkoholi. TĂ€itsa Ă€ra olin unustanud, mis tunne on.

Kui nĂŒĂŒd veel selle rinnapumba kĂ€tte saaks…

On laupĂ€ev, tore pĂ€ev…

MĂ€letatavasti sain ma Pipsi-Marko tĂ€nasest kĂŒlaskĂ€igust juba kolmapĂ€eval teavitatud, reaalse koristamiseni jĂ”udsime aga ikka alles tĂ€na peale lĂ”unat. TurbokĂ€igul sai ĂŒks riiul paika pandud (noh, seina kĂŒlge tuleb veel kinnitada, aga seisab eduliselt niigi), asju keldrisse viidud ja pĂ”randaid puhastatud. Esialgu oli jutt kell ĂŒks kohale jĂ”udmisest, reaalselt jĂ”udsid nad kolmveerand kolmest… Ja me ei kuulnud esimest uksekella, sest mina olin just duĆĄi alt tulnuna teises toas ja Mees mĂŒristas tolmuimejaga. Nagu alati, said kĂ”ik asjad nii viimasel minutil valmis, kui ĂŒldse saada vĂ”isid.

Saime kĂŒlakostiks piparkooke, mis olid meile selle aasta esimesed 😛 Kui Pips ennist kĂŒsis, mis mul Plikale vaja on ja ma temalt Beebiveebi kinkesertifikaadi tellisin, sain meeldiva ĂŒllatuse osaliseks, sest kaardiga oli kaasas pikkade kĂ€istega Beebiveebi logoga body. KĂŒll suuruses 12-18 kuud, aga noh – kasvab ju 🙂 Ja siis saime veel komplekti, millega lapse kĂ€e- ja jalajĂ€ljendeid teha… See saab pĂ”nev olema, pĂ€rast Kessu ja Tauno kogemusi. Minu pakil pole isegi kirjas quick, easy, no mess – Ă€kki lĂ€heb siis kergemini.

Hetkel tudub Plika magusasti minu hommikumantli sees.

Et enam ei unustaks

vaska says:
tead, mis ma mÔtlesin eile
et need pÀevad seal sinu juures pÀrnus
need on mul olnud ĂŒhed ilusamad ja suvisemad
rand, ja krokodilli mÀngimine ja virsikud jÀÀtisega ja dr hauss
tikker@tartu says:
oojaa… krokodilli mĂ€ngimine
vaska says:
ja see kui Mees tuli ja sina olid nii Ônnelik
tikker@tartu says:
🙂
vaska says:
ja su ema, kes on nii tore
hÀsti mÔnus oli
tikker@tartu says:
vat ma ei bloginud siis eriti, ei viitsinud
nĂŒĂŒd on detailid meelest lĂ€inud
hea, et sulgi meeles
vaska says:
ma ka mitte 🙂
tikker@tartu says:
tuletasid mulle uuesti
jaa
tahaks suve
vaska says:
mul on jah see TUNNE tÀpselt meeles
ja kuidas olid ilusad ilmad koguaeg
tikker@tartu says:
oi, olid… see nĂ€dal oli hĂ€sti mĂ”nus
sellest eelmine nĂ€dal sadas kogu aeg 😀
vaska says:
😀
no ma rÀÀgin, see oli nagu vÔlunÀdal

Marise seiklused Tartus

SÀÀstulĂ€pakad tuleks pĂ”lema panna, eesotsas minu omaga. Jajah, ma olen varemgi kurtnud, et wifi vastuvĂ”tja suht s*tt on, aga tĂ€na ĂŒletas asi kĂŒll igasugused piirid. Nimelt on mul Maris kĂŒlas ja me ei viitsinud enne ĂŒheksat netti minna, seega raamatukogu jĂ€i Ă€ra. LĂ€ksime selle asemel hoopis Vildesse, kus ka tasuta wifi. Ideeliselt vĂ€hemasti.

Nojah. Maris sai kohe Barclay vĂ”rku, Vildet tal kusjuures ei nĂ€idanudki. Mul nĂ€itas korra ja kadus siis igaveseks, Barclay kĂŒll vahepeal ilmus, aga ĂŒhendada ei suutnud.

Tulemus? Tulime koju tagasi ja avastasime, et normaalse lĂ€pakaga saab magamistoa aknalaualt ka Utlibi wifi kĂ€tte. Hea siis, et ennast enne seaks ei vihastanud ja raha ei kulutanud. JÀÀtisekokteili peale muuseas, mida oleks saanud vabalt ka kodus teha – nii vaniljejÀÀtis, ploomimahl kui ka blender on mul majapidamises olemas. Grr.

Ma eeldan ja loodan, et mitte eriti kalli raha eest on vĂ”imalik osta mingi USB jubin, mis wifit ĂŒmbrusest paremini ĂŒles korjab, muidu viskan oma lĂ€paka veel tĂ”esti ĂŒkspĂ€ev aknast alla.

*hingab sĂŒgavalt sisse*

Aga olgu, jÔuame siis selleni, millest ma tegelikult rÀÀkida tahtsin.

Eile tasus vaid laiskuse ja magamisgraafiku ĂŒle kurta, kui kĂ”ik samal Ă”htul korda lĂ€ks – koristasin keskööni, und ikka polnud, vaatasin kaks osa Gilmore Girlsi ning magasin siis Ă”ndsalt hommikuni vĂ€lja.

Ja siis tuli Maris – hommikul vara, rongiga. Ilm oli terve pĂ€eva nagu tellitult ekstra pĂ€ikseline. Jalutasime pool Tartut lĂ€bi – okei, tegelikult ei jĂ”udnud kesklinnast kordagi kaugemale, aga terve pĂ€ev sai ringi sebitud ikkagi, pĂ€ris Ă€ra vĂ€sitas.

KĂ”igepealt avastasime tĂŒkk aega ToomemĂ€ed – kui ma seni olin peamiselt oma kodu lĂ€hedal kĂ€inud, siis nĂŒĂŒd trippasime tunduvalt kaugemale. MĂ€gi ju suur, avastamist jagub 😉 Kuna sattusime toomkiriku juurde tĂ€pselt siis, kui tĂ€di torni sissepÀÀsu avas, ronisime ĂŒles ka. Ise ma poleks elu sees selleni jĂ”udnud, Marisest on ikka kasu. Kihvt oli!

…

Scroll to Top