seltsielu

Titeuudiseid ka

Käisime täna arsti juures. Tuli välja, et Plika kosub mühinal – pikkust on 55 cm (sünnil 50) ja kaalu 4950 g (sünnil 3320). Nii et piima on küllalt 🙂

Aga punased täpid tunnistati allergiaks, pean nüüd oma söömist piirama hakkama. Šokolaadi ja mandariine võin vabalt vältida, aga kardan, et see on äkki ikkagi piimast… Ühesõnaga hakkan nüüd ennast vägistama ja piima mitte jooma. vaatame, kas läheb paremaks. Oeh.

Käisin täna onutütar Adal külas, tal on ka kaks väikest last. Ajasime jälle paar tundi mõnuga titejuttu. Ühtlasti õnnestus üks teine onutütar ka üle vaadata, keda ma viimati vist tõesti aastaid tagasi nägin – ta juhtus kogemata läbi astuma. Nii tore oli teda näha… Ja ta oli nii suureks kasvanud 🙂

Ja Plika sai omale VEEL ühe kotitäie riideid, sealhulgas ilusa punase body. Kas teate, kui vähesed nii pisikesed riided erksates toonides on? Enamasti ikka valge või roosa või helesinine või muud pastelltoonid. Oi, see punane on ilus.

Üks minu oodatud jõululastest otsustas varem ära tulla. Veel tänase kuupäeva sees, ma arvan. Ma olen niii elevil, ei suuda ära oodata.

Esimene vein

Jajaa, ma käisin täna väljas – Piia & Nadjaga Undergroundis. Täitsa eduliselt olin üle kahe tunni kodust ära ja nautisin normaalse inimese elu. Ja tarbisin üle pikkade kuude alkoholi. Täitsa ära olin unustanud, mis tunne on.

Kui nüüd veel selle rinnapumba kätte saaks…

On laupäev, tore päev…

Mäletatavasti sain ma Pipsi-Marko tänasest külaskäigust juba kolmapäeval teavitatud, reaalse koristamiseni jõudsime aga ikka alles täna peale lõunat. Turbokäigul sai üks riiul paika pandud (noh, seina külge tuleb veel kinnitada, aga seisab eduliselt niigi), asju keldrisse viidud ja põrandaid puhastatud. Esialgu oli jutt kell üks kohale jõudmisest, reaalselt jõudsid nad kolmveerand kolmest… Ja me ei kuulnud esimest uksekella, sest mina olin just duši alt tulnuna teises toas ja Mees müristas tolmuimejaga. Nagu alati, said kõik asjad nii viimasel minutil valmis, kui üldse saada võisid.

Saime külakostiks piparkooke, mis olid meile selle aasta esimesed 😛 Kui Pips ennist küsis, mis mul Plikale vaja on ja ma temalt Beebiveebi kinkesertifikaadi tellisin, sain meeldiva üllatuse osaliseks, sest kaardiga oli kaasas pikkade käistega Beebiveebi logoga body. Küll suuruses 12-18 kuud, aga noh – kasvab ju 🙂 Ja siis saime veel komplekti, millega lapse käe- ja jalajäljendeid teha… See saab põnev olema, pärast Kessu ja Tauno kogemusi. Minu pakil pole isegi kirjas quick, easy, no mess – äkki läheb siis kergemini.

Hetkel tudub Plika magusasti minu hommikumantli sees.

Et enam ei unustaks

vaska says:
tead, mis ma mõtlesin eile
et need päevad seal sinu juures pärnus
need on mul olnud ühed ilusamad ja suvisemad
rand, ja krokodilli mängimine ja virsikud jäätisega ja dr hauss
tikker@tartu says:
oojaa… krokodilli mängimine
vaska says:
ja see kui Mees tuli ja sina olid nii õnnelik
tikker@tartu says:
🙂
vaska says:
ja su ema, kes on nii tore
hästi mõnus oli
tikker@tartu says:
vat ma ei bloginud siis eriti, ei viitsinud
nüüd on detailid meelest läinud
hea, et sulgi meeles
vaska says:
ma ka mitte 🙂
tikker@tartu says:
tuletasid mulle uuesti
jaa
tahaks suve
vaska says:
mul on jah see TUNNE täpselt meeles
ja kuidas olid ilusad ilmad koguaeg
tikker@tartu says:
oi, olid… see nädal oli hästi mõnus
sellest eelmine nädal sadas kogu aeg 😀
vaska says:
😀
no ma räägin, see oli nagu võlunädal

Marise seiklused Tartus

Säästuläpakad tuleks põlema panna, eesotsas minu omaga. Jajah, ma olen varemgi kurtnud, et wifi vastuvõtja suht s*tt on, aga täna ületas asi küll igasugused piirid. Nimelt on mul Maris külas ja me ei viitsinud enne üheksat netti minna, seega raamatukogu jäi ära. Läksime selle asemel hoopis Vildesse, kus ka tasuta wifi. Ideeliselt vähemasti.

Nojah. Maris sai kohe Barclay võrku, Vildet tal kusjuures ei näidanudki. Mul näitas korra ja kadus siis igaveseks, Barclay küll vahepeal ilmus, aga ühendada ei suutnud.

Tulemus? Tulime koju tagasi ja avastasime, et normaalse läpakaga saab magamistoa aknalaualt ka Utlibi wifi kätte. Hea siis, et ennast enne seaks ei vihastanud ja raha ei kulutanud. Jäätisekokteili peale muuseas, mida oleks saanud vabalt ka kodus teha – nii vaniljejäätis, ploomimahl kui ka blender on mul majapidamises olemas. Grr.

Ma eeldan ja loodan, et mitte eriti kalli raha eest on võimalik osta mingi USB jubin, mis wifit ümbrusest paremini üles korjab, muidu viskan oma läpaka veel tõesti ükspäev aknast alla.

*hingab sügavalt sisse*

Aga olgu, jõuame siis selleni, millest ma tegelikult rääkida tahtsin.

Eile tasus vaid laiskuse ja magamisgraafiku üle kurta, kui kõik samal õhtul korda läks – koristasin keskööni, und ikka polnud, vaatasin kaks osa Gilmore Girlsi ning magasin siis õndsalt hommikuni välja.

Ja siis tuli Maris – hommikul vara, rongiga. Ilm oli terve päeva nagu tellitult ekstra päikseline. Jalutasime pool Tartut läbi – okei, tegelikult ei jõudnud kesklinnast kordagi kaugemale, aga terve päev sai ringi sebitud ikkagi, päris ära väsitas.

Kõigepealt avastasime tükk aega Toomemäed – kui ma seni olin peamiselt oma kodu lähedal käinud, siis nüüd trippasime tunduvalt kaugemale. Mägi ju suur, avastamist jagub 😉 Kuna sattusime toomkiriku juurde täpselt siis, kui tädi torni sissepääsu avas, ronisime üles ka. Ise ma poleks elu sees selleni jõudnud, Marisest on ikka kasu. Kihvt oli!

Scroll to Top