seltsielu

You’re not new girl any more…

…you’re old girl now, you have closed.

Nii ĂŒtles mulle Fergal, kui Ă”htul pĂ€rast sulgemist koos bussi ootasime.

Ehk siis tÀna oli minu esimene Ôhtune vahetus.

Tegelikult, jÀÀgem kronoloogiliseks, eks. KÔigepealt rÀÀgime eilsest.

Saime E-ga Trafalgar Square’il kokku, ronisime sinna monumendi juurde ja jĂ”ime veini. Natukese aja pĂ€rast tuli politseinik ja ĂŒtles, et seal ei vĂ”i juua. Aga soovitas lahkesti, et nĂ€e – minge sinna muru peale istuma, seal vĂ”ib. Milline viisakus! Eestis selliseid mente just eriti ei kohta.

Otsisime siis hoopis mingi pargi (St James oli vist) ja jĂ”ime seal edasi. Hiljem lĂ€ksime Ronnile kĂŒlla (kes suutis muideks pĂŒhapĂ€eval pargis oma jala Ă€ra murda, Ă”nneks ainult mĂ”ra kĂŒll, aga ilmselgelt haiguslehel ja passib kodus), aga selleks ajaks olin ma juba nii lĂ€bi, et vajusin suhteliselt ruttu Ă€ra magama.

Muidu oli hĂ€sti tore Ă”htu – pĂ€rast seda, kui olin nĂ€dal aega tööl kĂ€inud ja mĂ€ngimiseks ĂŒldse aega polnud, tundus Ă”htune vĂ€ljas joomine ja inimestega suhtlemine eriti magus.

LĂ”una paiku vedasin ennast Ronni juurest koju ja sealt tööle. Hommikul kell pool kĂŒmme tĂ”mmatud paar mahvi andsid ennast kell kolm vist ikka veel tunda (ehkki oleks pidanud ammu vĂ€lja magatud olema), igatahes oli tööl alguses vĂ”rdlemisi uimane olemine, mitte millelegi pihta ei saanud. Ei tohi ikka tööpĂ€evadel nii, tarkus edaspidiseks. LĂ€ks suht ruttu ĂŒle Ă”nneks.

Õhtune vahetus oli… Raskem. Seal tuli teha igasuguseid asju, mida hommikuti ei pidanud ja see kĂ”ik oli minu jaoks uus, nii et mind jĂ€lle Ă”petati ja jube palju tuli meeles pidada kĂ”ike. Aga noh, sain hakkama.

Õhtuse vahetuse ajal on ainult ĂŒks paus (hommikuse ajal kaks). Aga ongi hea – sest pĂ€ris Ă”htul jĂ€i nagunii ĂŒle paar tĂŒkki kooki ja ĂŒks smoothie, nii et sain enne sulgemist veel head-paremat sĂŒĂŒa töö kĂ”rvalt, ainult ei pidanud sellele pool tundi mitte makstavat aega raiskama.

LÔppkokkuvÔttes sain supervisorit kiita, ma olevat suht hÀsti hakkama saanud.

Kui Fergaliga koos bussi ootasin, pĂŒhendas ta mind meie töötajate seksuaaleelistustesse. Ma ei teagi, kuidas jutt sellele lĂ€ks, tema algatusel igatahes, aga tore – ma ju mĂ”tlesingi, paljud neist homod on 😀 Paar tĂŒkki ikka on. Mingi hetk olevat neli olnud, aga ĂŒks lĂ€ks Ă€ra ja teine, ĂŒks Poola poiss loetamatu nimega, kellega ma vĂ€ga hĂ€sti lĂ€bi saan, temal on laupĂ€eval viimane pĂ€ev. NĂŒĂŒd on siis see John, kellest ma seda nagunii teadsin ja siis see pandav supervisor, kellest ma paar sissekannet tagasi rÀÀkisin. Fergal ise ilmselt ei ole 😀 VĂ”i ma ei tea, ei nĂ€e vĂ€hemalt sedamoodi vĂ€lja.

Naised on vist kĂ”ik heterod. Ah, teate, ausalt öeldes on mul tĂ€iesti ĂŒkskĂ”ik. Aga noh, hea ikka informeeritud olla, eks.

Sain tĂ€na oma esimese payslipi ehk palgalehe. Palk ise peaks homme hommikuks Kay pangaarvele laekuma. Olin tĂ€itsa Ă”igesti arvutanud – maksti kuni eelmise laupĂ€evani (kaasa arvatud) ja töötunde sai kokku 29, nagu mul endalgi kirjas oli. Summaks siis ÂŁ155, millest ca ÂŁ13 lĂ€heb maksudele ja kĂ€tte saan ÂŁ142.

Ma juba ootan, et selle raha reaalselt sulas enda nĂ€ppude vahele saaks 😀 Aga nĂ€dala bussipileti pean homme hommikul veel ikka krediitkaardiga ostma, sest Kayd ma enne Ă”htut ei nĂ€e… Krt, saaks juba oma pangaarve!

Kuna laupĂ€ev on mul vaba, siis olen pĂŒhapĂ€eval hommikuses vahetuses – tĂ€pselt nii, nagu ma kartsingi. Loe: uus graafik pandi tĂ€na ĂŒles. JĂ€rgmisel nĂ€dalal töötan kuus pĂ€eva. VĂ”i noh, kui pĂŒhapĂ€eva vabaks saan, seda ei tea, graafik on ju pĂŒhapĂ€evast laupĂ€evani ja nende seitsme pĂ€eva hulgas oli igatahes ainult ĂŒks vaba. Aga nĂŒĂŒd oli hommikusi-pĂ€evaseid-Ă”htusi vahetusi suht vĂ”rdselt. TĂ€pselt ei tea, mul polnud aega ĂŒles kirjutada, eks ma teen seda homme.

—

Aga ma tundsin ennast eile Ă”htul ikka tĂ”esti vĂ”rreldamatult hĂ€sti. See vaikne rahulik kindlustunne, et töö on olemas, et sa oled kĂ”vasti rĂŒganud ja vĂ”id nĂŒĂŒd oma vaba pĂ€eva rahus tĂ€iega nautida. Sellest on muidugi kahju, et neid pĂ€evi nii vĂ€heseks jÀÀb, aga parem ikka, kui töötuna istuda.

Ideaalis tahaks siiski leida töökoha, kus oleks pikemad pĂ€evad ja rohkem vabu pĂ€evi, nagu ma Eestiski töötasin. Minu jaoks pole erilist vahet, kas ma jĂ”uan Ă”htul koju kuuest vĂ”i kaheksast, molutan selle Ă”htu niikuinii maha. Seega töötaksin 8 tunni asemel pĂ€evas pigem 10-11 ja saaksin selle arvelt rohkem neid “pĂ€ris” vabu pĂ€evi. Ei istu mulle see kontoriinimese töögraafik. VĂ”i noh, ega me ju kontorist ei saa rÀÀkida (ainult kaheksast tunnist pĂ€evas), sest ikka varahommikul vĂ”i hilisĂ”htuni ja riigipĂŒhadel ka tööl.

No eks nĂ€is. Üritaks ikka sinna Ronni hotelli saada varsti. Aga ma *veel* ei viitsi sellega tegeleda, tuksun natuke vaikselt ja rahulikult praeguses kohas.

Mh, kell ongi juba palju, ega’s muud, kui magama, et homme jĂ”uaks 12-20 töötada ja pĂ€rast seda vĂ€ljas mĂ€ngida.

Tegelikult olen ma tahtnud mitu pĂ€eva meie tĂ€nava alguses asuvat naabrivalve silti pildistada, sest see nĂ€eb nii Ă€ge vĂ€lja, aga ĂŒkskord oli kiire ja tĂ€na Ă”htul mul polnud fotokat ja… Ma ĂŒritan ikka meeles pidada.

Elus & terve!

Sedapsi siis. Vabandan sĂŒgavalt pika vaikuse pĂ€rast. Olen viimased viis pĂ€eva konstantselt purjus ja/vĂ”i pilves olnud ning veetnud kodus vaid paaril Ă”htul tĂ€pselt nii palju aega, et riideid vahetada ja duĆĄi all kĂ€ia. Rangelt vĂ”ttes oli vĂ”imalus internetti kasutada pidevalt olemas, aga tutkit ma seda teha viitsisin, kui enda arvutit kĂ€epĂ€rast polnud. Ehk siis mailid said loetud, aga blogi jĂ€i kirjutamata.

KĂ”igepealt ma panen siia lubatud pildi piimast. Siin on siis 6, 4 ja 1-pindised variandid. 6 pinti on ca 3,4 liitrit. Muud arvutused vĂ”ite ise teha. Mulle igatahes meeldib, kui piima suurtes kogustes mĂŒĂŒakse 😛

Aga jah. TeisipĂ€eva Ă”htul mĂ”tlesin, et annan Iirisele & Kayle natukeseks rahu ja lĂ€hen ĂŒhe endise Eesti töökaaslase juurde jooma.

Ma ĂŒldiselt arvan, et see oli pĂ€ris hea mĂ”te.

LĂŒhidalt tegelesin terve ĂŒlejÀÀnud nĂ€dala tĂ€iesti sĂŒĂŒdimatu absoluutselt mitte millegi asjaliku tegemisega (mis algas nĂ€iteks sellest, et magasin iga pĂ€ev vĂ€hemalt kella ĂŒheni) ja kĂ€mpisin Swammiga erinevate eestlaste juures.

Tulemuseks totaalne ja peaaegu et kÔike hÔlmav pohhuism ja just seda mul oligi siin siiani vajaka jÀÀnud.

Ma muidu homme kavatsen jĂ€lle korralikuks hakata. Tööd otsida ja nii. Üks tĂŒĂŒp, kellega ma tuttavaks sain, töötab hotellis ja mul on selle hotelliketi personaliotsingu ankeedid ja ma peaks neid tĂ€ita vuhtima ja nii. Homme… Khm.

Elamise koha pealt ka ei tea, mĂ”tleme, et ehk oleks eraldi ikka kergem leida, sobiva hinnaga kahe magamistoaga variante pole just ĂŒle mĂ”istuse palju saadaval. Aga muidu me peame siit vist 20. aprilli paiku vĂ€lja kolima, nii et aega pole eriti. Homme… Khm.

ÜhesĂ”naga homme hakkan korralikuks.

Aga kui jĂ€tta kĂ”rvale fakt, et ma nii pikka aega nii sĂŒĂŒdimatult aega veetes lĂ”puks iseendale ka veidi sĂŒĂŒmepiinu hakkasin tekitama, siis oli mulle seda lĂ€bu vaja. SĂ”na otseses mĂ”ttes aega maha vĂ”tta ja mitte millegi pĂ€rast muretseda (vĂ”i noh, muretseda ikka, nĂ€iteks sellepĂ€rast, et ma ei suuda oma mĂ”tteid ĂŒle kahe sekundi ĂŒhele asjale kontsentreerida ja muudel taolistel kohutavalt olulistel teemadel).

Ma nĂŒĂŒd jĂ”udsin ĂŒle pika aja pikemaks ajaks koju (kolmapĂ€eva Ă”htul olin kaks tundi ja eile Ă”htul ka umbes nii vist) ja sain isegi wifi oma arvutis tööle (seda luksust pole juba vĂ€ga ammu olnud) ja kirjutan kohusetundlikult blogi ja – juhhuu – saan seda normaalselt illustreerida.

Et pildimaterjali siis veel teile.

See on vist Green Park. Miski pĂ€ev kĂ€isime Ronniga seal jalutamas. See vĂ”is olla… NeljapĂ€ev nĂ€iteks. VĂ”i midagi sellist.

Oravad Eestis just nii avalikult ringi ei lase, nagu siin. Rebased ka mitte (neid ma pole nÀinud ise, aga pidavat olema igal pool):

Suvaline ĂŒhistransport. Selle mĂ”ttega, et oma nĂ€gu tuleb ju ikka ka Ă€ra nĂ€idata:

Brixton:

Ma pole pÀriselt kindel, kus ma need pildid tegin:

Buckingham Palace’i nĂ€gin ka Ă€ra, aga see oli konkreetselt NII kole, et ma ei pane siia pilti. Tegin kĂŒll paar tĂŒkki. Eriti inetust seal ees asuvast kujust tegin kah. Aga mĂ”ttetuid pilte pole mĂ”tet nĂ€idata, eks. Vaadake parem ilusaid tulpe, mis seal palee juures olid:

Millalgi kÀisime Camdenis. See oli vist laupÀev. Ma pakun. Ja jÔime mingi kanali kaldal Ôlut. Ja siis ma pildistasin igasuguseid asju:

Vot selline nÀdal siis oli.

Homme hakkan (loodetavasti) korralikuks – ega ma igavesti nii sĂŒĂŒdimatu olla saa, te ju teate kĂŒll mind, kaks vastandlikku poolust, pohhuism ja ilge korralikkus… Aga tĂ”esti, ma olin ikka nii elusĂŒgavas masenduses enne, see on nĂŒĂŒd lĂ€inud. KĂŒll kĂ”ik kuidagi paika loksub!

Ilm on siin ĂŒle mĂ”istuse ilus, tĂ€na oli miski 23 kraadi vĂ”i nii, kogu nĂ€dala on soe olnud.

Ma parem ei luba, millal ma teile jÀlle midagi kirjutan. Kes see krt teab, kuidas elu lÀheb.

So long, my dears!

EDIT: Kui mu blogil 10 000 kĂŒlastajat tĂ€is sain, magasin selle maha. Otse loomulikult pidi 20 000 juures sama asi juhtuma. Mis seal’s ikka – ootame, kunas 30 tuleb.

EDIT 2: Kui keegi oskab soovitada, kuidas koduste ja mitte midagi maksvate vahenditega pĂ”iepĂ”letikku ravida, siis andke nĂ”u. Olen kunagi mingeid kapsleid vĂ”i pille vĂ”i midagi taolist söönud ja teed on vist ka selle vastu, aga rohu ostmiseks raha pole ja teed ma enivei ei joo. Peab vist lihtsalt ootama, kuni ĂŒle lĂ€heb. ÄÀrmiselt ebameeldiv. KĂ€i veel öösel parkides joomas…

FotosĂŒĂŒdistusi eilsest Ă”htust

KĂ”igepealt tuletan teile meelde ĂŒhe veebruarikuise vahejuhtumi, mille ise juba tĂ€iesti unustanud olin. Aga Murakas ei olnud. Ja eile ma sain oma Roll-upsi kĂ€tte 😀

Ja siin on siis Iirise kingitud pulgakomm, mida ma kuidagimoodi Ă€ra sĂŒĂŒa ei raatsi, sest see on nii ilus ja vĂ€rviline (ja see on tegelikult naatukene vĂ€iksem, kui pildilt paista):

Lubatud pildiseeria sellest, kuidas ĂŒks Ă”ige Eesti neiu oma haigust ravib (hm, peakski minema ja kĂŒsima, kas enesetunne on tĂ€na parem kui eile vĂ”i lĂ€ks kogu ettevĂ”tmine aia taha…):

Ja noh, nii me eile Ôhtul siis istusimegi studys, hÀvitasime veini ja suhtlesime maailmaga:

Minul oli igatahes tĂ€na hommikul veidi… Raske olla. Ei midagi traagilist, pohmakaks ei saa asja kĂŒll nimetada. Aga no selline tunne, et eelmisel Ă”htul sai alkoholi tarbitud, see TUNNE oli kĂŒll. Praeguseks on muidugi kĂ”ik korras juba. Kell on vĂ€ga vĂ€he, kui jĂ€rele mĂ”elda, tavaliselt ma magan vabadel pĂ€evadel tunduvalt kauem… Aga jah, tĂ€na oli pool ĂŒheksa uni lĂ€inud ja kĂ”ik. Mis on ju iseenesest tore. JĂ”uabki rohkem teha.

Teha oleks nĂŒĂŒd tĂ”esti vaja. Asjalikuks peaks hakkama. Ei, ma pole oma CV-d lahtigi teinud. TĂ€na tuleb teha!

Ja siis ma ei tea endiselt, kas ma lĂ€hen tĂ€na Ă”htul tagasi Londonisse vĂ”i homme hommikul. Tahaks homme minna, aga homme pole vist kedagi kodus ja mul pole vĂ”tmeid… Peaks Iirisele helistama… Ah, hiljem.

M-i kool korraldab tĂ€na mingi lihavĂ”tteĂŒrituse, kuhu kĂ”ik lapsed-vanemad-sĂ”brad-tuttavad-muud loomad kutsutud on ning meie Muraka ja lastega lĂ€hme ka. PĂ”himĂ”te seisneb looduses jalutamises ja ĆĄokolaadimunade otsimises. Huvitav, kas ma vĂ”in ka otsida… 😛

Ocean’s Eleven tuligi ööga kohale ja kvaliteet on ka suht hea. Oleks nĂŒĂŒd ainult aega, mil seda vaadata. NĂ€is…

The cutest one ever

Meie pidasime Ă”htul pidu. Kuulasime Meie meest ja tantsisime ja hĂŒppasime ja jĂ”ime veini ja sĂ”ime kooki.

Murakal on kĂ”ige armsamad lapsed ĂŒldse. Kui ma ka nii normaalsed leiaks, siis oleks hea meelega au pair. I can’t believe I just said that…

Ma vist sain aru, mida inimesed lastes leiavad 🙂

Viimane Ôhtu PÀrnus

Kaidil on neljapĂ€eval sĂŒnnipĂ€ev. Mind pole siis enam siin. Seega pidime varem tĂ€histama.

PĂ€rnu rand. Vein. Steffani.

VÀga ilus Ôhtu oli. Aga las pildid rÀÀgivad enda eest.

—

Aga tegelikult olen ma Ônnetu.

Kuidagi juhtus nii, et ma suutsin ennast jĂ€lle miskit sorti suhtepuntrasse segada, seda pĂŒĂŒdlikult ignoreerida ja suurest pĂŒĂŒdlikkusest suhteliselt inetult kĂ€ituda.

Kuidagi juhtus nii, et mulle suutis ĂŒks inimene liiga kiiresti liiga palju meeldima hakata. Rohkem, kui mulle endale kasulik oleks.

Kuidagi juhtus nii, et automaatse kaitserefleksi tulemusena (Mis mĂ”ttes ta MEELDIB mulle? Seda nĂŒĂŒd kĂŒll vaja pole. Ma ju lĂ€hen minema. Ta ju on… Jne jne jne) ei osanud ma taas kord oma suud kinni hoida ja kohe PIDIN rÀÀkima asju, millest oleks olnud targem vaikida.

Ja nĂŒĂŒd tunnen ma ennast ÀÀrmiselt kehvasti.

Ilmselgelt on liig öelda, et ma tegin talle haiget. Ma pole isegi kindel, kas ma vÔin endast arvata nii palju, et solvasin teda. Vihastasin? Ei tea.

Igatahes on halvasti. Ja ma ĂŒritasin kĂŒll asja siluda, aga see vist ei lĂ€inud lĂ€bi. Ja ma ei oska rohkem midagi teha. Ja tema… Aega on veel muidugi terve homne pĂ€ev, aga kui ta oleks teinud, siis ta vist oleks juba teinud.

Ja ma lendan ĂŒhe pĂ€eva pĂ€rast Londonisse. Ja see on tĂ€pselt selline asi, mis jÀÀb kriipima. Suurelt ja koledalt.

Ma ikka oskan.

*peksab pead vastu seina*

RÀÀgitakse, et hommik on Ôhtust targem. Ma TAHAKS seda uskuda.

Scroll to Top