seltsielu

…you’re old girl now, you have closed.

Nii ütles mulle Fergal, kui õhtul pärast sulgemist koos bussi ootasime.

Ehk siis täna oli minu esimene õhtune vahetus.

Tegelikult, jäägem kronoloogiliseks, eks. Kõigepealt räägime eilsest.

Saime E-ga Trafalgar Square’il kokku, ronisime sinna monumendi juurde ja jõime veini. Natukese aja pärast tuli politseinik ja ütles, et seal ei või juua. Aga soovitas lahkesti, et näe – minge sinna muru peale istuma, seal võib. Milline viisakus! Eestis selliseid mente just eriti ei kohta.

Otsisime siis hoopis mingi pargi (St James oli vist) ja jõime seal edasi. Hiljem läksime Ronnile külla (kes suutis muideks pühapäeval pargis oma jala ära murda, õnneks ainult mõra küll, aga ilmselgelt haiguslehel ja passib kodus), aga selleks ajaks olin ma juba nii läbi, et vajusin suhteliselt ruttu ära magama.

Muidu oli hästi tore õhtu – pärast seda, kui olin nädal aega tööl käinud ja mängimiseks üldse aega polnud, tundus õhtune väljas joomine ja inimestega suhtlemine eriti magus.

Lõuna paiku vedasin ennast Ronni juurest koju ja sealt tööle. Hommikul kell pool kümme tõmmatud paar mahvi andsid ennast kell kolm vist ikka veel tunda (ehkki oleks pidanud ammu välja magatud olema), igatahes oli tööl alguses võrdlemisi uimane olemine, mitte millelegi pihta ei saanud. Ei tohi ikka tööpäevadel nii, tarkus edaspidiseks. Läks suht ruttu üle õnneks.

Õhtune vahetus oli… Raskem. Seal tuli teha igasuguseid asju, mida hommikuti ei pidanud ja see kõik oli minu jaoks uus, nii et mind jälle õpetati ja jube palju tuli meeles pidada kõike. Aga noh, sain hakkama.

Õhtuse vahetuse ajal on ainult üks paus (hommikuse ajal kaks). Aga ongi hea – sest päris õhtul jäi nagunii üle paar tükki kooki ja üks smoothie, nii et sain enne sulgemist veel head-paremat süüa töö kõrvalt, ainult ei pidanud sellele pool tundi mitte makstavat aega raiskama.

Lõppkokkuvõttes sain supervisorit kiita, ma olevat suht hästi hakkama saanud.

Kui Fergaliga koos bussi ootasin, pühendas ta mind meie töötajate seksuaaleelistustesse. Ma ei teagi, kuidas jutt sellele läks, tema algatusel igatahes, aga tore – ma ju mõtlesingi, paljud neist homod on 😀 Paar tükki ikka on. Mingi hetk olevat neli olnud, aga üks läks ära ja teine, üks Poola poiss loetamatu nimega, kellega ma väga hästi läbi saan, temal on laupäeval viimane päev. Nüüd on siis see John, kellest ma seda nagunii teadsin ja siis see pandav supervisor, kellest ma paar sissekannet tagasi rääkisin. Fergal ise ilmselt ei ole 😀 Või ma ei tea, ei näe vähemalt sedamoodi välja.

Naised on vist kõik heterod. Ah, teate, ausalt öeldes on mul täiesti ükskõik. Aga noh, hea ikka informeeritud olla, eks.

Sain täna oma esimese payslipi ehk palgalehe. Palk ise peaks homme hommikuks Kay pangaarvele laekuma. Olin täitsa õigesti arvutanud – maksti kuni eelmise laupäevani (kaasa arvatud) ja töötunde sai kokku 29, nagu mul endalgi kirjas oli. Summaks siis £155, millest ca £13 läheb maksudele ja kätte saan £142.

Ma juba ootan, et selle raha reaalselt sulas enda näppude vahele saaks 😀 Aga nädala bussipileti pean homme hommikul veel ikka krediitkaardiga ostma, sest Kayd ma enne õhtut ei näe… Krt, saaks juba oma pangaarve!

Kuna laupäev on mul vaba, siis olen pühapäeval hommikuses vahetuses – täpselt nii, nagu ma kartsingi. Loe: uus graafik pandi täna üles. Järgmisel nädalal töötan kuus päeva. Või noh, kui pühapäeva vabaks saan, seda ei tea, graafik on ju pühapäevast laupäevani ja nende seitsme päeva hulgas oli igatahes ainult üks vaba. Aga nüüd oli hommikusi-päevaseid-õhtusi vahetusi suht võrdselt. Täpselt ei tea, mul polnud aega üles kirjutada, eks ma teen seda homme.

—

Aga ma tundsin ennast eile õhtul ikka tõesti võrreldamatult hästi. See vaikne rahulik kindlustunne, et töö on olemas, et sa oled kõvasti rüganud ja võid nüüd oma vaba päeva rahus täiega nautida. Sellest on muidugi kahju, et neid päevi nii väheseks jääb, aga parem ikka, kui töötuna istuda.

Ideaalis tahaks siiski leida töökoha, kus oleks pikemad päevad ja rohkem vabu päevi, nagu ma Eestiski töötasin. Minu jaoks pole erilist vahet, kas ma jõuan õhtul koju kuuest või kaheksast, molutan selle õhtu niikuinii maha. Seega töötaksin 8 tunni asemel päevas pigem 10-11 ja saaksin selle arvelt rohkem neid “päris” vabu päevi. Ei istu mulle see kontoriinimese töögraafik. Või noh, ega me ju kontorist ei saa rääkida (ainult kaheksast tunnist päevas), sest ikka varahommikul või hilisõhtuni ja riigipühadel ka tööl.

No eks näis. Üritaks ikka sinna Ronni hotelli saada varsti. Aga ma *veel* ei viitsi sellega tegeleda, tuksun natuke vaikselt ja rahulikult praeguses kohas.

Mh, kell ongi juba palju, ega’s muud, kui magama, et homme jõuaks 12-20 töötada ja pärast seda väljas mängida.

Tegelikult olen ma tahtnud mitu päeva meie tänava alguses asuvat naabrivalve silti pildistada, sest see näeb nii äge välja, aga ükskord oli kiire ja täna õhtul mul polnud fotokat ja… Ma üritan ikka meeles pidada.