sünnipäev

Pirukategu

Tesco muna ja Sainsbury’s muna. Kusjuures me oleme Tescost varem ka neid mune ostnud, aga midagi nii helekollast pole ma küll oma elus veel näinud…

CIMG9727

CIMG9730

CIMG9734

See on ainult väike osa tulemusest – osa oli pildi tegemise ajaks juba ära söödud, osa alles ahjus.

CIMG9744

Plikale ühest pirukast otse loomulikult ei piisa:

CIMG9739

Aga lühidalt ütlen nii palju, et mul on üle aastate kõige ägedam sünnipäev ja see pole veel õieti alanudki 🙂 Täpsemalt homme, olen praegu liiga väsinud ja ametis muude asjade nautimisega 😛

Pildipost

Juttu ma vist möödunust suuremat kirjutada ei jõuagi, eks pildid rääkigu enda eest… Nagu alati 🙂 Esimesed pildid on tehtud eelmise nädala laupäeva hommikul, viimased täna.

See pruun asi paistis küll huvitav, aga pole nii maitsev, kui oleks võinud arvata…

Luti võib ju magades ka poolenisti suust välja sülitada:

Vaska kingitud maailma ägedaimad kohvitassid:

Anna-anna-anna! Tahan ju kaaaa siidrit!

Vaska sai plikaga hästi läbi:

…ja Marko ka:

Jaa, päris tore poiss!

Keegi kunagi tahtis, et ma karjuvast lapsest ka ühe pildi teeks. Aga palun, siin on suisa kolm!

Jalamassaaž:

Kui palju rõõmu ja mängulusti ühest pesulõksust:

Koer närib konti:

Väike piilur:

Tere, meeldiv tutvuda!

Kui ma tohiksin teid suudelda…

Ja vahest ehk isegi kallistada?

Oi, mis põneva asja issi mulle nüüd lutsutada andis…

Tahad sa sellest lähemalt rääkida?

Mulle see Kessu kingitud nukk täitsa meeldib!

Kevad!

Heh

Mulle torkas pähe, et ma sain sünnipäevaks täpselt ühe kaardi. ÜHE! Kessult. No okei, mul on eelaimus, et üks võib veel tulla (Murakas vähemalt küsis paar päeva enne õiget kuupäeva mu uut aadressi – ma eeldan, et mitte niisama uudishimust).

No ja siis on veel muidugi teoreetiline tõenäosus, et mõni kaart saadeti vanasse korterisse, aga minu meelest on see kaduvväike. Eks ma igaks juhuks küsin üle.

No ja siis on veel võimalus, et ma unustasin mõne kaardi ära, aga see on vist veel kaduvväiksem.

Igal juhul. ÜKS kaart! Ma olen tavaliselt vähemalt viis kaarti saanud. Röögatu lugu.

EDIT: Muraka kaart oligi täna jõudnud, panin alles nüüd tähele 😛

Langeb nagu loogu

Ka Vaska lisandus öösel haigete ridadesse – tema on küll nii kange Eesti naine, et sõitis täna ikkagi autoga Tallinnasse (ise tee peal aeg-ajalt uksest välja oksendades) ja läks kooli. Tehke järele!

Pips rääkis just, et tal läks ka halvemaks ja tuli töölt ära – oksendanud küll õnneks pole, loodetavasti pääsebki palaviku ja kõhulahtisusega.

Ilmselt ikkagi kõhuviirus. Ma pole küll jõudnud/viitsinud uurida, kuidas see täpselt levib (piisknakkus vist) ja kui see minu sünnipäevaseltskonnas alguse sai, siis miks pooled inimesed ei nakatunud…

Mees muide on siin veel eile ja tänagi kõikvõimalikke sünnipäevatoite söönud – erinevaid salateid ja kooke näiteks – nii et toidumürgitusega vist siiski tegu pole. Või siis on tema magu selline, mida ei võta ei ussi- ega püssirohi 🙂

Meelde see sünnipäev igatahes jääb… Ja mitte ainult minule.

Jääb meelde, tõepoolest

TIKKER 25

Eile õhtul tabas mind toidumürgitus või kõhuviirus – pärast seda, kui olin kaks tundi WC istunud ja üritanud otsustada, kuidaspidi oleks targem olla, sest oli oli tungiv vajadus korraga vett oksendada ja vett s*ttuda, lõpetasin haiglas tilgutite all.

Kui jätta kõrvale 2-aastaselt ära lõigatud song, pole seni haiglas olnudki (kui nüüd sünnitushaigla välja arvata). Kiirabi kutsumisest ja tilguti all olemisest rääkimata. Pole varem ennast ka täis s*ttunud ega täiskasvanute mähkmeid kandnud. Nüüd tean, mida laps tunneb. Sürr.

Ahjaa, liigne House’i vaatamine EI aita kaasa, kui sul on elu s*tt olla ja pead üritama imekitsal laua moodi voodil tilguti all ööd veeta, ise samal ajal rõvedates külmavärinates. Tahtmatult tulevad igasugused lõigud ja situatsioonid meelde.

Sain hommikul koju, kus ema olid vahepeal samad sümptomid tabanud. Minul on nüüdseks alles vaid palavik, mis on kõikunud 38,5 ja 37,8 vahel. Nii me siis siin tuksume, Mees peab kõiki põetama. Vähemalt on Plikal kõik korras – haiguse ajal tissitamine pidavat suisa hea olema, antikehad ja nii.

Must huumor või mis.

Ega rohkem ei jõuagi kirjutada, nõrkus on peal – see on mul täna esimene kord arvuti lahti teha, enne oli liiga s*tt olla.

Küllap homme on parem päev 😉

Scroll to Top