Reisimuljeid ja muud
Käisime ju nädalavahetusel üle pika aja väikesel reisil, aga tagasi jõudes tulid haigused ja muud jamad järjest lahmaki-lahmaki peale, nii et heast ei saanudki kirjutada.
Olin reedest pühapäevani Jõgeval, Abikasa käis laupäeva õhtul-öösel Tartus sõprade juures. Ma isegi ei mõelnud kaasa minna, lastega oleks mõttetu olnud. Chillisin parem vaikselt Jõgeval ja lasin Abikaasal rahus puhata.
Jättes kõrvale minu energiapuuduse, mille tõttu ma kõigest kiirelt väsisin, ning Plika koduigatsusest tuleneva tujukuse (poleks vist ikka tohtinud mitut ööd järjest kodust ära olla, ta oleks tahtnud kiiremini tagasi tulla… Aga varem on talle Jõgeval väga meeldinud, seekord meeldis ju enamik ajast ka), oli mõnus nagu alati. Sain lõpuks ometi üle vaadata nüüdseks juba kahekuuse põnni, kellest ma polnud isegi mitte pilti näinud. Oo, ja ta oli muidugi armas, kuidas teisiti oleks saanudki. Poisist pealtnäha poole pisem, ehkki see mulje jäi peamiselt tänu Poisi suurele peale 😛 Novot, igatahes olen ma nüüd suisa neljakordne tädi!
Ja kujutage te ette, ma unustasin tittedest koos pilti teha! Peaaegu üldse unustasin pildistamise ära, ainult paar üksikut klõpsu oma lastest tegin.
Aga muidu oli tore. Sai kõigest räägitud – tittedest ja elust, muredest ja rõõmudest… Sain ajakirju lugeda 😀 Ma seda alati sinna sattudes teen, kõik värskemad pered-kodud-värgid ahmin sisse. Leidsin ühe ülihea artikli kaheste kohta, mis mind ülihea raamatuni juhtis, sain valgustatud oma vitamiinipuuduse kohta, sain tittesid nunnutada, sain niisama vedeleda.
Abikaasa sai saunas käia ja Tartus käia ja sõpradega olla.
Aga tagasiteel tegin endale liiga, lippasin mantlita auto ja majade vahet (meil oli enne kodu kolm vahepeatust). Esmaspäeval tuli hirmus palavik, teisipäeval toibusin, eile oli juba suht hea, öösel jäi Plika haigeks, minul on seljavalu ja muud väiksemad hädad, mis teotahte ära võtavad ja adekvaatset lastega tegutsemist pärsivad. Õnneks sai Abikaasa peale ühte töölt tulema (elagu ületunnid), seega on ta mul siin abis olnud.
Aga Plikaga on üpris kehvasti, palavik ja nohu ja väike köha ja silmadest tuleb ka mingit jama. Homme hommikul on Poisil massaaž, ema läheb temaga, mina samal ajal Plikaga perearsti juurde, kellel ka õnneks hommikupoolne vastuvõtt. Vast ei ole midagi liiga hullu, vast ei tule ka täna väga kehv öö… Praegu õnneks magab.
Oo, ja me saime lõpuks oma voodi kätte! Aga sellest pikemalt mõni teine kord, praegu rohkem ei jõua.
PS. Kas ma olen naiivne, kui loodan, et saan Plikal tuka välja kasvatada – et kui see teda tõeliselt segama hakkab, on ta nõus klambreid/kumme üle paari minuti peas hoidma? Või peaks lihtsalt alla andma ja jälle tuka lõikama? Nii tahaks välja kasvatada…
PPS. Kas infrapunatermomeetril peavad tingimata olema vahetatavad otsikud, kas seda ühte siis ei saa puhastada? Leidsin ühest Pärnu apteegist sellise, raha on jube vähe ja nii edasi. Plika keeldub tavalist kraadiklaasi endale ligi laskmast, meelita, kuidas tahad…


