toitumine – Page 6 – Tikri blogi

Üks võrratu päev (ja ülevaade kohalikest toiduhindadest)

17/02/2013 / igapäevaelu, norra, öko, puhas toit, rõõm, toitumine / 16 Comments

Mõni päev kohe on selline… Hea.

No juba algus oli suurepärane, eks. Üllatuskiri 🙂

Suurepärane jätk oli see, et Abikaasale oli palk üle kantud. Meil on raha viimane nädal täiesti otsas olnud – ootasime lisaotsa rahasid, mis on kõik üle aja läinud (ülemus on paras udu), aga tuli hoopis põhipalk. Kui poleks tulnud, oleks nädala toidu ostmine edasi lükkunud, mis oleks olnud üpris tülikas.

Kõigepealt nautisin ma hoopis täiega võimalust arveid maksta. Meil on viimased kuud tänu autojamadele väga keerulised olnud ja igasugu arveid jäi õigeaegselt maksmata, nüüd sai päris mitmed neist ära klaarida. Väiksemad asjad peaksime kuu aja pärast täitsa korda saama, suuremate võlgadega läheb ilmselt suveni. Aga aasta lõpuks oleme plussis küll, see on kindel 🙂

Kui eile oli lastega palju tülisid, siis täna sujus kõik kuidagi hästi. Arvutikasutusega on meil Abikaasaga vahel erimeelsused, täna polnud sedagi, kõik oli väga rahumeelne. Kui lapsed magasid, tegin mina poelisti ja Abikaasa tegi mulle süüa. Mulle nii meeldib, kui ta mulle süüa teeb – ta sätib kõik nii ilusasti taldrikusse ja paneb alati igasugu värsket kraami ja… Lihtsalt võrratu tunne, kui sinu eest hoolitsetakse. Mulle on söögitegemine ilmselt nii oluline just sellepärast, et ma ise seda väga ei naudi (ehkki ma üritan ennast muuta ja enamik ajast kokkame koos) – mina naudin hoopis rohkem koristamist ja muid majapidamistöid, nii hoolitsen mina rohkem tema eest.

Ei väsi kordamast, kui võrratu on see, et Külli pere meile nüüd nii lähedal elab. Jällegi viisime lapsed pärast lõunaund nende poole ja saime ise rahus toitu osta. Lastega poleks me kohe kindlasti viies poes käinud 😀 Üle kolme tunni läks ja kui lõpuks tagasi Külli juurde jõudsime, leidsime eest kaks väga rahulolevat last – Poiss ei tahtnud kojugi tulla 😀 Nii mõnus on, et lapsed on kõik nii hästi omaks võtnud – nii meie lapsed nende pere kui nende lapsed meie pere. Kõik on omad – mingit probleemi pole, kui vaja teise pere lapsi hoida. Eriti teretulnud on see võimalus praegu, kus mõlemal perel on viiekohalised autod katki – meil on hetkel kasutada kaheistmeline rendiauto, Külli perel kaheistmeline tööauto ja kolmeistmeline buss.

See on väga mõnus, et kui me juba nädala toitu ostma läheme, siis keskuses on kõik erinevad toidupoed üksteisele nii lähedal, et pole mingi probleem neis kõigis käia – ei pea tervet linna läbi sõitma ega bensiini raiskama. Täna käisime kõigepealt Kiwis (esimest korda), siis Naturkostis (mahepood), seejärel Rema 1000, kiire vahelepõige ICA-sse ning lõpetuseks meie põhipood Coop. Kodupood Eurospar on vaid selleks, et nädala sees värske kraami varusid täiendada.

Kuna mitmed lugejad on korduvalt huvitunud Norra toidu hindadest, siis katsun kõik täna ostetud kraami kirja panna. Kui tegu on mahekraamiga, siis tavaline on enamasti odavam, aga mitte alati – ja neid odavaid ma siia ei pane, sest ma ei tea neid 😀 Mittemaheda kraami puhul on tegu kõige odavamate variantidega, mis me kuskilt välja peilinud oleme. Mingit aimu ehk saate. Ja pidage meeles, et toidu hinnad on küll kallid, aga palgad on ka tunduvalt kõrgemad 😉

Kiwisse poleks me ilmselt kunagi sattunud, kui poleks olnud reklaami, millel oli terve lehekülg mahetooteid. Kusjuures ma siiani ei saa aru, olid need soodushinnad või mitte – mulle nimelt tundub, et ongi kohe päriselt nii head hinnad.

No näiteks mahe hapukoor (300 g), mis Coopis maksab 14.20 (tavaline on 14.60, irw), oli Kiwis 13.50/€1.83. Mahepiima oleme muudes poodides näinud vaid eriti lahjat, mis on põhimõtteliselt vesi… Tavapiima liiter on igal pool ligi 16/€2.16, aga Kiwis oli mahepiim (küll mitte rasvane, vaid see vahepealne, mis on siinmaal kõige levinum) kõigest 12.20/€1.66 liiter. Mahe hapupiim on meie kodupoes 16.90, Kiwis oli 15.40/€2.09. Mahekaerahelbed, mida Abikaasa ostis Coopist esimene kord 11.60 eest (700 g pakk), maksid seal nädala pärast juba 17.90/€2.43. Kiwis olid aga täna 11.10/€1.51 – mis te arvate, kas me soetasime varusid või mis 😀 Putru söövad lapsed igal hommikul, isegi sööme, kaerahelvestest meeldib mulle küpsetada ka – tunduvalt tervislikum magus, kui nisust tehtud koogid. Kui järgmisel nädalal veel sama odav hind on, siis vist varume veel – säilivad aasta lõpuni. Mul on nimelt kahtlus, et tootja tõstis ise hinda ja uus partii tuleb ka Kiwis kallim.

Ma olen viimastel päevadel mõelnud pingsalt, kuidas Abikaasa menüüd tervislikumaks muuta. Liiga vähe valku ja liiga palju süsivesikuid, millest omakorda liiga suur kaal suhkrul ja nisul 😛 Niisiis – proteiinirikkama toidu otsinguile. Kiwist leidsime täiesti normaalse hinnaga maheube – sellised väikestes pakkides, soolvee sees. Kuulge, kas kidney beans on aedoad või? No need punased… Neid igatahes (19.11/€2.59 kg) ja siis valgeid ube ka (17.18/€2.33 kg). Lisaks kikerherneid (26.28/€3.57 kg) ja punaseid läätsi (22.66/€3.07 kg). Kõik mahedad ja äärmiselt kiirelt valmistatavad. Ideaalsed Abikaasa hommikusöögiks – töölt tulles on ta ju näljane. Oad hakklihaga on üks tema lemmiktoite 😛

Mahemoos oli ka Kiwis tunduvalt soodsama hinnaga kui mujal – 52-55/€7.06-7.46 kg, ostsime kohe kaks 450 g purki varuks. Ideaal on muidugi mahepoe ilma suhkruta moos, aga selle kilo on alates 123/€16.69, nii et sobib ökosuhkruga supermarketi oma ka. See on nagunii peamiselt minule pudru ja pannkoogi peale panemiseks, lapsed söövad rohkem mett. Igatsen Eesti suurt sügavkülma, mida suvel maasika toormoosiga täita…

Mahedad seesamiseemned jäid näppu, ostsin ära – 350 g 16.43/€2.23. Lisaks mahedad päevalilleseemned – 300 g 14.70/€1.99. Viimaseid mul küll praegu kodus on, aga neid kulub ka leiva sisse ja salatisse, seega ostsin peamiselt sellepärast, et hind oleks mul ostudes olemas ja teinekord hea võrrelda, kus soodsam on. Muidu ma kirjutan lihtsalt hindasid üles ka, aga kõike ei jõua – ära ostes on kindlam, et see talletub 😀

KRUUBID leidsime lõpuks ometi üles. Otsisime eelmine nädal ühe tootja omi (foorumisse pandi pilt), aga ei leidnud. Täna leidsin juhuslikult teise tootja omad. Muidugi olime vahepeal juba suures mulgi pudru isus vene poest ostnud, seal oli ikka täielik kirvehind – 33.75/€4.58. Need, mis täna leidsime, olid 17.80/€2.42 kg 😛 Kusjuures nägime neid veel ühes teises poes ka. Ühesõnaga väga hea on ühel eestlasel Norras elada – kruubid ja rukkijahu on täitsa vabalt saadaval 🙂

Puuviljadega on meil reegel, et üle 15 kr kilost ei maksa. Kui on 10 kr kilo, siis on juba soodne ja tasub varuda. No ja okei, maheda puhul teeme tiba järeleandmisi ehk maheapelsini kilo on Coopis 15.90/€2.16 ja see on ka okei. Kiwis olid õunad 11.91/€1.62 kg – ostsime 9 kg. Eelmisel laupäeval ostsime õunu 14,5 kg – siis oli ühes poes soodushind 14.90/€2.02 kg. Õun ja porgand on meil põhilised näksid siin, seega neid ikka kulub. Maheõuna paraku osta ei jõua. Igatseme oma õunaaia järele, aga mis teha – hetkel tuleb olemasolevatest variantidest parim võtta.

500 g lõhefileed ostsime ka, oli teine 85/€11.53 kg – meie jaoks kallis, tavalisest tunduvalt odavam. Vahel harva ju võib 😛

Ökopoest lahkusime ka rohkemate ostudega, kui oleks arvanud. Esiteks kolm kilo riisi (29.50/€4 kg) – lapsed söövad hommikuti riisiputru vaheldumisi kaerahelbepudruga ja korra-kaks nädalas teeme suure hunniku riisi liha ja juurikatega õhtusöögiks, nii et seda ikka kulub. Siis kartulitärklis (250 g 38/€5.15 – jeebus, eurodesse ümber arvestades täiesti kirvehind, nokkides tundus täiesti okei 😀 kuna kasutame nagunii vähe) – Abikaasa tahtis kisselli teha. Must ja valge terapipar – mõlemad 100 g 18.50/€2.51. Saflooriõli majoneesi jaoks (500 ml 59/€8). Maapähklivõi, mida Alice just soovitas, jäi soodushinnaga silma – 435 g 35/€4.75. Ja lõpetuseks MrsB blogist inspireerituna kanepi- (250 g 45/€6.11) ja chia seemned (500 g 139/€18.86) – hirmus kallis jah, aga hirmus tervislik kah ja neid kulub vähe, nii et jagub kauaks.

Rema 1000 sai plaani võetud vaid sellepärast, et jäi nagunii tee peale ja seal oli soodushinnaga hakkliha – 49.90/€6.77 kg on siin päris hea hind, tavaliselt on miinimum 60, tavapärane üldse 80-120/€10.85-16.28 kg. Ostsime 2,3 kg – Abikaasale ubadega hommikusöögiks ja õhtusöögi sisse vahel ka. Lisaks avastasime, et täistera rukkijahu oli seal tibake odavam kui Coopis (12.80/€1.74 vs 13.20), nii et sedagi sai 5 kg ostetud. Lõpetuseks leidsime veel soodsa hinnaga tuunikalakonservi, miski veidi üle 20/€2.71 kg, nii et sai ka seda neli karpi varutud – jällegi Abikaasa lemmik ja hea proteiinisisaldusega, potentsiaalse elavhõbedasisalduse üle ma muidugi nii rõõmus pole 😛

ICA-st tahtsime osta vaid kuivatatud puuvilju – taas Abikaasa kisselli jaoks. Vaatasime neid mahepoes, kuna supermarketi omad on aga alati soodsamad ja Eesti Rimides oli nii hea ICA mahesarja kuivatatud puuviljade valik, siis olin kindel, et saame siit. POLNUD MITTE MIDAGI!!! Otsisime ise ja küsisime töötajatelt, ei miskit.

Coopist ostsime tavapärast kraami – 7,5 kg maheapelsine (15.90/€2.16 kg), 4,9 kg maheporgandit (praegu oli soodushind, 16.86/€2.29 kg), mahesidrunit (kahesed pakid 4.20 – ca 14 kr/€1.90 kg, tavaline sidrun on 19.90/€2.70 kg!!), mahesibulat (17.75/€2.41 kg) kurki (12.90/€1.75 tk – kaal 360-400g, mahekurk on sama hinnaga, aga kahjuks enamasti otsas), kartulit (kuna jõudsime nii õhtul, olid mahekartulid otsas, ostsime siis tavalisi… hind on muidu suht sama, 11.90/€1.61 kg), lisaks seekord ka greipi (17.90/€2.43 kg), kaalikat (14.90/€2.02 kg) ja maguskartulit (19.90/€2.70 kg) – või kutsutakse seda eesti keeles pigem bataadiks? Pole seda varem proovinud, Alice soovitas, vaatame siis 😛 Kirsstomateid kah ühe karbi – see on minu nõrkus, kallid on, 500 g 26.90/€3.65 – aga kuradi head ja magusad 😛

Ostmata jäi tavapärane brokoli ja lillkapsas (neid oli veel kodus), porru ja seller (õhtuseks ajaks olid ainult koledad alles, peab mujalt vaatama) ning rohelised lehed – kogemus näitab, et nädalavahetusel me seda salatit kunagi teha ei jõua ja esmaspäevaks on lehed juba ligased, nii et ostame neid edaspidi kodupoest vahetult enne tegemist – õnneks neil suurt hinnavahet pole. Samuti ostame millalgi nädala jooksul 2 kg paki külmutatud kanatiibu (49.90/€6.77) – kuna meil sügavkülma ja pole lähema paari päeva jooksul plaanis neist kokata, siis jätsime täna veel poodi.

Nii, mis veel… Mahedad täisteraspagetid (500 g 17.30/€2.35), mahemunad majoneesi jaoks (6 tk 20.90/€2.84), maherosinad (66.60/€9.04 kg). Sealihalõigud (42 kr/€5.07 kg – tavaline värske liha hind on jällegi alates 80 kr ja lõppeb tugevasti üle 100), või (500g 26.90/€3,65), juust (61.80/€8.39 kg), kuivatatud ploomid (250g 16.50/€2.24), kuivatatud aprikoosid (250 g 18.80/€2.55).

Esimesel pildil on tavaline, teisel mahekraam.

Ja oligi 1900 krooni läinud nagu niuhti. No esialgne plaan oli meil saada hakkama 4000 krooniga kuus. Pärast paari nädalat teadlikku tervislikku toitu mõtlesime, et no okei, 5000 kr. Nüüd mõtlen, et suva, olgu või 6000 kr – mulle on olulisem, et toit oleks tõesti tervislik. Eks näis, mis kuu lõpuks kokku tuleb… See nädal sai küll ostetud palju asju, mida jagub tunduvalt kauem kui nädalaks. Kaerahelbed, kruubid, seemned, moos, riis, oad, tärklis, õli, tuunikala, maapähklivõi…

Nüüd on nii palju varusid, et tuleb köögikappe muudest asjadest tühjendama hakata, muidu ei mahuta seda kraami kuskile ära. Õnneks saan oma ravimiriiuli vannituppa ümber kolida – Abikaasa juhtis mu tähelepanu sellele, et seal on seinal esmaabikapp. Seinal on tõesti päris mitu kappi, kus enamjaolt on mingi tehnika värk, elektri ja boileri jne… Aga üks kapp, tuleb välja, on mõeldud just ravimikapiks – mõnusalt kõrgel, nii et lapsed ei pääse sellele mingi nipiga ligi. Väga kena 😀

Oeh, selle postituse kirjutamine oli täitsa väsitav. Aga päev oli ikkagi super. Nii palju häid avastusi mahetoidu vallas – mul on alati suur rahulolu, kui jälle kuskilt midagi soodsamalt leian 🙂

Esimene õige Norras küpsetatud leib

15/02/2013 / rõõm, toitumine / 8 Comments

Veidi üle nädala tagasi panin oma juuretise käima. Selle nädala jooksul olen kolm korda küpsetanud koorikleivakesi, sest alguses tainas ei kerkinud. Needki maitsesid hästi, said lihtsalt jube kiirelt otsa. Kuna hapnemine toimus ka alguses aeglasemalt (ja seda aeglasemalt, mida suuremat kogust tainast korraga teha üritasin), siis ei jõudnud lihtsalt nii palju küpsetada, kui oleks süüa tahtnud.

Eile õhtul panin jälle kahe leiva jagu tainast hapnema, ca 14 tunni pärast sai lisatud ülejäänud jahu, maitseained ja seemned ning seekord kerkis 😀 Esimene kord uues ahjus küpsetamine oli muidugi ka omaette ooper – pöördõhuga pole ju varem proovinud. Sestap sai koorik tiba liiga krõbe ja sisu oleks võinud naaaatukene vähem nätske olla, aga need on absoluutselt väikesed vead ja leib maitseb sellest hoolimata imehästi.

Nii et lõpuks ometi on meil kaks pätsi ÕIGET leiba ja juuretis, mis nüüd loodetavasti hästi toimib – arvan, et lasen kindluse mõttes veel mõnda aega kaheksa tunni asemel üleöö hapneda. Oh, milline õnn! Järgmine kord leiba küpsetades kaalun kõik kogused täpselt üle ja arvutan hinna välja, praegu tegin seda umbkaudselt ja sain kilohinnaks 20 kr (pluss minu aeg ja elekter) – koostiseks mittemahe täistera rukkijahu, meresool, mahe suhkur ja mahedad seemned. Pole paha 😛 Poest ostes on kõige odavama leiva kilohind 34 ja saial 14, aga enamik tavalisi leiva-saia kilohindu jäävad pigem 50-60 krooni kanti.

Ideaalis tahaks muidugi mahejahust küpsetada, aga kuni ma ei leia seda odavamalt kui 30 kr kilo (tavaline on 13.20), seni peab see ideaal ootama.

Igatahes on rõõm ja rahulolu suur. Maitsev ja tervislik leib kodust lahkumata, kokkuhoid kah 😛

Ikka sellest toitumisest

10/02/2013 / puhas toit, toitumine / 9 Comments

Kõigepealt õlidest. Lugesin ja harisin ennast natuke. Siin on kokkuvõtlikum tekst, siin põhjalikum (seal on esimest teksti ka ühe allikana kasutatud ja ma olen seda kunagi juba lugenud, aga siis vist nii väga ei süvenenud).

No lühidalt – mina ei taha rafineeritud õli tarbida, ÜLDSE. Paratamatult saan seda aeg-ajalt väljas süües, külas süües jne – see on okei, ma ei pirtsuta. Aga OMA koju on eesmärk rohkem rafineeritud õli mitte osta. Praadimiseks ja kuumutamiseks kasutame vajadusel võid – pole meil vaja midagi nii suurel kuumusel teha, et see ei sobiks. Kasulikum kui rafineeritud õli igal juhul.

Nüüd on siis vaja leida veel sobiv külmpressiõli majoneesi tegemiseks 🙂 Leidsin ühe asjaliku norrakeelse foorumiteema (olgu tänatud Google Translate, mu igapäevane abimees), kus soovitati lisaks avokaadoõlile (mis oli endalegi silma jäänud ja mida soovitas ka MrsB) veel saflooriõli (safflower/thistle oil). Avokaadoõli maksab mahepoes 250 ml 139 NOK/€18.86 – VÄGA kirves. Saflooriõli seevastu 500 ml 59 NOK/€8 – see on mulle vastuvõetav. Jah, kallis, aga ma pigem tarbin veidi vähem majoneesi ja maksan rohkem, mu tervis on seda väärt. Te lugege ise nonde esimeste linkide alt sellest, kuidas õlisid rafineeritakse. On vähe öelda, et mul kadus isu, tekkis suisa jälestus.

Toidu hinnad on siin muidugi Eesti omadest kallimad ka, seega mingeid põhjapanevaid võrdluseid teha ei saa. Kõige soodsam mahe extra virgin oliiviõli maksab jällegi näiteks 500 ml 29.80 NOK/€3.92 – mu meelest odavam kui Eestis… Ehkki ma sealseid hindu täpselt ei mäleta. Irooniline on see, et oliiviõli kulub salati peale üsna vähe, samas kui kallimat saflooriõli majoneesi sisse omajagu… Aga me otsustasime katsetada väiksema õlikogusega, see peaks ka kaasa aitama – nii raha kokkuhoiule kui majoneesi maitsele 😀 Ja kuna enamasti sisaldavad toidud, milles majoneesi kasutame, ka ohtralt küüslauku, mis mõnusalt maitset tapab, siis ma väga loodan, et saflooriõli on meie päästja. Seesama mahepood, millest õlisid linkisin, asub juhtumisi meil siin kohalikus kaubanduskeskuses ja sealt oleme nagunii ostnud kõik oma maheda toidukraami, mida tavapoest ei leia, nii et järgmine kord nädala toitu ostes toome õli ka ära. Eks ma siis muljetan.

Hinnavõrdluseks võin ehk ära tuua veel kõige tavalisema rafineeritud rapsiõli hinna – üks liiter 16.90 NOK/€2.29. Kuna ma Eestis ostsin õli ainult mahepoest, siis ma tõesti ei teagi, mis tavalised odavad õlid maksavad. Teistel vast tekib mingi võrdlusmoment.

Aga toitumisest üldiselt rääkides – mulle on see väga oluline. Ja mulle teatavasti väga meeldib uurida mind huvitavate teemade kohta. Ma võin täiesti vabalt istuda hommikust õhtuni arvuti taga, sest mul on siin peale meelelahutuse ka nii palju asjalikku tegevust – kõik küsimused saavad vastuse. Muidugi on internetis tohutus koguses kräppi, aga palju asjalikku ka. Üldiselt saab siit ja sealt lugedes siiski üsna adekvaatse info kokku, lihtsamate asjade kohta vähemalt, ma ei räägi siin tuumafüüsika tudeerimisest.

Toitumisega seoses ei ole mul veel muidugi 100% kindlaid arusaamu välja kujunenud. Okei, hästi palju asju on selgeks mõeldud – no näiteks see, et eelistan mahedat, puhast, kohalikku, väldin rafineeritut, teen võimalikult palju ise kodus ja algainetest. Aga on ju nii palju arvamusi, millist dieeti tuleks pidada 😛 Mõned ütlevad, et taimetoitlus on parim, teised rõhutavad toortoidu tähtsust, kolmandad kiidavad jällegi paleo dieeti jne jne jne. Vahepeal ma arvasin, et taimetoitlus ja toortoitlus tõepoolest on parimad variandid, aga enam ma pole isegi selles kindel 😀 Minust ilmselt ka kunagi taimetoitlast ei saa, liha on selleks liiga maitsev. Katsun seda lihtsalt mõistlikutes kogustes tarbida ja võimalusel puhast ja kohalikku kraami eelistada.

Siis olen ma näiteks üsna veendunud selles, et meie organism ei vaja ei gluteeni, kaseiini ega laktoosi… Et nende tarbimata jätmisel tervis pigem paraneks. Igasugu toitaineid ja vitamiine saab mujalt piisavalt 😛 AGA. Kuna teravilja- ja piimatoodete täielik väljajätmine meie menüüst oleks kas kurnav (kui neid lihtsalt enam ei tarbiks) või kallis (kui üritaks leida kõigile harjumuspärastele toiduainetele sarnased alternatiivid, tervisepoodides müüakse neid ju küllaga), siis leian, et esialgu pole ka sel mõtet.

Ma väga usun sellesse, et tuleks kuulata keha, aga ma pean tunnistama, et ma ei oska seda väga hästi teha ja mul pole hetkel siiski püsivust, et jätta näiteks menüüst mõneks ajaks välja kõik gluteeni sisaldavad tooted või kõik piimatooted ning üritada analüüsida, kas enesetunne läheb paremaks. Vahel ma (vabandage väljendust) peeretan, vahel on kõht veidi kinni, aga mingit põhjapanevat ebamugavust või tervisehäda ma ühegi toiduga seoses ei tunneta. Tegelikult mõtlen, et oleks siiski põnev ajutiselt katsetada, äkki läheks enesetunne tõesti paremaks, aga kunagi mingil muul ajal, praegu ei viitsi.

Iseasi, kui mingite uuringute põhjal pandaks paika, et konkreetselt MINULE ei sobi need ja need ained. Mu ema on praegu sellepärast gluteeni- ja kaseiinivabal dieedil, sellest ma saan täiesti aru. Aga jah, kuni meid endid uuritud pole, seni ma ei hakka midagi välja jätma. Lihtsalt lähtun sellest, et katsume süüa võimalikult tervislikku ja täisväärtuslikku toitu. Ehk siis katsun osta võimalikult palju täis(tera)- ja võimalikult vähe rafineeritud tooteid: riis, jahud, suhkur, pasta jne.

Kuna Norras töötlemata mahepiima kaks korda nädalas koju ei tooda ja poepiimagi hind on kirves, katsun nüüd oma piimasõltuvust otsustavalt vähendada. Samuti olen kuidagi poolkogemata kohvi joomise praktiliselt maha jätnud – no lihtsalt ei olnud enam isu ja kohv asendus sujuvalt teega 😀 Vahel ikka joon, nii paar korda kuus. Sõltuvust pole mul ju kunagi olnud, lihtsalt maitse ja emotsioon olid olulised.

Sooja toidu kõrvale joon nüüd enamasti vett ja võileibade kõrvale teed – või nojah, minu tee on teatavasti sidrun, mesi ja kuum vesi 🙂 Piim on meil nüüd külalistele kohvi peale panemiseks ja kui kooki küpsetame, siis selle juurde ikka ka. Sõltuvus pole veel kuskile kadunud ja ma tunnetan iga toidu puhul, kuidas mulle meeldiks palju rohkem selle kõrvale piima juua, aga vähemalt ma enamasti suudan üle olla 😀 Lapsed oleme ju ka vee peale ümber harjutanud, seega oleks imelik õhtusöögilauas ise piima kaanida ja neilt vee joomist nõuda… Seega annan head eeskuju. Aga jah, kui vahel šokolaadikooki või pannkooki küpsetame, siis selle kõrvale joome kõik piima. Ja siis muidugi kõik need õhtud, kui lapsed magavad ja mina midagi magusat näksin – siis joon ikka piima ka, aga katsun selle eest vähesega piirduda, vanasti jõin ikka PALJU.

Üleüldises plaanis liiguvad meie toitumisharjumused hästi tasakesi, aga kindlalt – ikka paremuse suunas. Ideaalini on veel parasjagu, ma pole muidugi ka kindel, mis see ideaal üldse on – no äkki hetkel see, et kõik toit oleks mahe (praegu on ehk pool) ja tervislik (st kõigist rafineeritud/valgetest toodetest tuleks loobuda, aga me pole siit head täisterapastat leidnud ja valge jahu läheb vahel küpsetistesse ikka… ja igasugused valmismaiustused muidugi, mis kõik valget suhkrut sisaldavad – mis siis, et me ise neid praktiliselt ei osta).

Mõõdukus on mu meelest kõige olulisem. Hulluks ei tasu minna ja endale kõige keelamine ei lõppe kunagi hästi. Mida rohkem ma loen ja uurin, seda enam ja seda sügavamalt tekivad/muutuvad igasugused tõekspidamised minu mõtlemises, nii toimuvadki tasapisi tervislikud muudatused ka meie menüüs – ja kuni need on hästi läbi mõeldud ning vaimsel tasandil on valmisolek olemas, tunduvad need mõne aja pärast juba iseenesest-mõistetavad.

Puuvilju sööme siin igatahes rohkem kui Eestis. Igasugu juurvilju ja rohelist kraami ka järjest rohkem. Nüüd veel isetehtud majonees ja otsus loobuda rafineeritud õlist. Ühesõnaga ma olen üsna rahul. Edasi tervislikuma söögilaua suunas! 😀

Oleks põnev, kui saaks ennast ka tarkadel masinatel uurida lasta – siis teaks paremini, mis toiduaineid oleks mõtet vältida. Selle võiks täitsa plaani võtta.

Majoneesi teemal jätkates

09/02/2013 / toitumine / 18 Comments

Ostsime täna saumikseri. Kuna Külli perele oli vaja nende oma tagasi viia ja nägime Europrisi sooduslehes norm hinnaga, siis polnud pikemat mõtlemist. Maksis 100 NOK/€13.57 – kohalikku hinnataset arvestades odav 🙂 Eriti rõõmus olen selle üle, et kaasas on 700 ml kann, millele märgitud mahud alates 50 ml – mu senine mõõtekann oli kulunud, nii et esimene loetav mõõt oli 150 ml ja tihti oli vaja vähem. Nii et igati äge kann on, kummist kaas ka – saab kannus kokku mikserdatud kraami vajadusel seal sees pikemalt külmkapis säilitada.

Rafineerimata rapsiõli ostsime ka ja katsusime jälle majoneesi teha. Miks mõnedel paksuks ei lähe, ei oska öelda – meil on mõlemal korral VÄGA paks tulnud. Tegin seekord valmimise protsessist pilte kah:

Õliga läksime paraku alt. Äkki mõni külmpressi rapsiõli on ka mahedama maitsega, aga selle oma oli igatahes liiga tuntav. Ma usun, et saame selle majoneesi veel päästetud – teeme teise samasuguse laari tavalise rafineeritud õliga, segame kõik kokku ja kasutame küüslaugujuustu tegemiseks. Küüslauk, juust ja “normaalne” majonees peidavad loodetavasti õli maitse kenasti ära.

Aga ikkagi – nii palju, kui ma olen uurinud, ei ole ükski rafineeritud õli tervisele kasulik 😀 Ja majonees koosneb peamiselt õlist. Üks asi oli osta seda valmiskujul poest ja lihtsalt mitte mõelda, teine asi on teha ise ning tunnetada teravalt, et peamine komponent on õli… Mis ei ole kasulik. Oleks väga kasulik, kui oleks rafineerimata, aga need on jälle liiga tugeva maitsega.

PEAB ju olema mõni külmpressiõli, mis on majoneesi tegemiseks piisavalt neutraalne!!! Kust ma sellise leian?

Või kas üks rafineeritud (rapsi)õli saab olla kasulikum kui teine? Ja kuidas ma siis teadma peaks, kumb neist? Kuidas võrrelda rafineeritud õlide kasulikkust (või siis ehk pigem hoopis seda, milline neist on vähem kahjulik)? Ma olen ennast hulluks googeldanud, aga väga palju targemaks pole ikka saanud.

No näiteks viinamarjaseemne õli pidavat väga neutraalse maitsega olema, see on rafineeritud. Kõlab igatahes kasulikumalt, kui suvaline odav poest ostetud liitrises plastpudelis päevalille- või rapsiõli. Hinnas on muidugi ka kindlasti võrdväärne pigem külmpressiõlidega 😛 Hind on ju oluline tegur, majoneesi sisse läheb õli ikka korralikult.

Igasugune hea nõu on teretulnud. Äkki mu lugejate hulgas on mõni õliekspert 😛 Kunagi soovitas keegi kommentaarides vist majoneesi jaoks riisiõli, pidavat olema hea neutraalse maitsega – aga huvitav, oli mõeldud rafineerimata või rafineeritud varianti?

Edusammud isetegemise rindel

07/02/2013 / norra, rõõm, toitumine / 4 Comments

Söögiga on võõral maal alguses ikka raske – peab kohaliku toiduga harjuma. Enamik asju leiab ju samalaadsed igalt poolt, aga kust mida osta jne, muutus on ikkagi suur.

Hakkasin alles selle aasta alguses oste kirja panema – enne lihtsalt ei viitsinud. Need võõrkeelsed tšekid tundusid liiga tüütud 😀 Jaanuaris alustasin nii, et kirjutasin kõrvuti lahtritesse norra- ja eestikeelsed nimetused. Kuu ajaga on kõik põhiline selge, nii et nüüd loen juba tšekke nagu proff. Seega võtsin lõpuks ette ja panin tagantjärele kirja ka eelmiste kuude ostud – pakun, et vähemalt 95% tšekkidest olid kenasti alles. Toidu hindadest kirjutan põhjalikumalt mõni teine kord, praegu ei viitsi.

Analüüsisime oma rahalist seisu (nagu teate, tänu autole üsna halb) ja toitumisharjumusi ning leidsime, et tuleb otsustavalt asju muuta. No esiteks kokku hoida, hinnad on siin väga erinevad. Teiseks tervislikumalt toituda, mis ühtlasi ka mõneti kokkuhoiule kaasa aitab 😀 Mahedat joont katsume ikka edasi ajada, aga vaatame hetkel väga palju hindu ja kui hinnavahe on suur, siis ostame tavalist. No näiteks mahelihast üldse mitte ei unistagi. Õnneks on paljude asjade puhul hinnavahe nii väike, et mahe pole probleem – mõned asjad on jabural kombel isegi odavamad (näiteks tavaline hapukoor maksis 14.60 ja mahe 14.20 – sama firma, sama kogus).

Meil on juba pikka aega olnud kombeks osta võimalikult palju algaineid ja teha neist siis ise süüa – sel kombel on kindel, MIDA me täpselt sööme.

Üks asi, mille lõpuks ometi ette võtsin, on leiva küpsetamine. Leib-sai on siin kallid – leib ei maitse eriti hästi, sai on jälle ebatervislik. Oleme vahelduva eduga mõlemat söönud, pittasid kah. Aga juba laste pärast ei taha valget saia ja pittat tihti koju… Juba ammu mõtlesin, et pean ise leiba küpsetama hakkama, aga seni oli see vaid mõtteks jäänud – lubasin, et kohe-kohe küsin kuskilt foorumist, kas mõnel kohalikul eestlasel on juuretist jagada… Lõpuks ostsin rukkijahu (õnneks müüakse igas poes), segasin vee ja keefiriga, praegu käärib kenasti boileri peal (meie ainus stabiilne soojem koht – ühtki radikat ju pole ja vesipõrandaküte põrandaid soojaks ei tee). Tõenäoliselt läheb veidi aega, et see korralikult “käima” läheks, aga kui esimesed korrad ei kerki, saan taigna alati vormist välja võtta ja hoopis õhukesed krõbedad koorikleivad teha. Eks näis. Homme läheb esimene laar ahju 😛

No leiba olen varemgi küpsetanud, selles pole seega midagi uut, juuretise tegemine vaid. Teine asi, millega me täna hakkama saime, tundub aga hoopis suurem töövõit – MAJONEES.

Kuna head sinki ega vorsti pole me siit leidnud, aga võileibu tahaks vahel ikka süüa, oleme teinud rohkelt juustu-küüslauguvõiet. Tegime seda palju Eestiski, seal sõime koos singiga 😀 Nüüd siis niisama, vahel kurki vms peale. Riivitud juust, purustatud küüslauk ja majonees, maitsestamiseks soola-pipart. Imelihtne ja mõnus.

Majonees on siin ka üsna kallis, ostame peamiselt Hellmann’si. Oleme kohalikku varianti ka proovinud – veidike odavam, erilist hinnavahet pole, aga selle pakendid on nii ebamugavad, et läksime lõpuks ikka Hellmann’si peale tagasi. Majoneesist loobumine pole meile vastuvõetav ja selle koostis on pikalt pinnuks silmas olnud – sisaldab ju igasugu kräppi. Eestis proovisin korra ise teha, aga õli oli nii halb, et maitse käis räigelt üle ja uuesti ei jõudnudki proovida. No Eestis oli mingi puhtam variant, Lehtsala oma, kasutasime seda.

Eelmise aasta lõpus lugesin ühest blogist, kuidas selle autor tegi Nami-Nami video järgi majoneesi ja tundis ennast võlurina. Sellest ajast saadik oli mul kange himu järele proovida, kas minul tuleb ka nii lihtsalt välja (too esimene kord kasutasin mingit muud retsepti ja vahustasin vist tavalise mikseriga). Nüüd, positiivsete toitumisharjumuste muutmise rindel, muutus majoneesi isetegemine jälle aktuaalseks ning kui ma sellest juhtumisi Küllile rääkisin ja neilt saumikseri laenuks sain, oli asi otsustatud. Oli vaja vaid sinepit, mis põhjamaades võib sageli olla magus ja ebasobiv. Õnneks oli Nami-Nami retseptis mainitud Dijoni sinepit ja selle nime järgi saigi poest ära toodud.

Tegime seekord kõige odavama rafineeritud päevalilleõliga, mis kunagi ammu poest praadimiseks ostetud sai – ja TULIGI VÄLJA! Oligi tõesti nii lihtne – viskasime kõik koostisosad suvalises järjekorras ühte anumasse, mikserdasime veidi ja mõnus paks majonees oli valmis. Esimese hooga oli õli maitse ikka natuke liiga tuntav, aga lisasime veidi soola ja veel kaks teelusikatäit sinepit, lõpuks paar tera suhkrut ka… Väga hea sai – testisime koos Hellmann’siga ja meie oma oli parem – õigemini mina olin ainus, kes ei suutnud lemmikut valida, Abikaasa ja Külli ning tema mees valisid võitjaks meie oma.

Novot siis. Võidurõõm. Nüüd tuleb ainult leida sobiv külmpressiõli, mis maitselt majoneesi sobiks, sest rafineeritud õli on kahjulik ja ma kasutan seda võimalusel minimaalselt. Ega muuks polegi vaja kui praadimiseks ja sedagi teeme tihti võiga… Kui vaja lihtsalt eelmise päeva toitu üles soojendada, ei kasuta reeglina mingit lisa rasvainet.

Googeldasin ja lugesin – rapsi- ja päevalilleõli, nagu ka Nami-Namis soovitatakse, tunduvad parimad olevat. Eks läheme jahile, loodetavasti leiame sobivad külmpressitud variandid.

Nüüd vist ei tohikski olla meie poest ostetavate toitude hulgas ühtki, millel oleks rohkem kui paar koostisainet. Äge!

Üks asi, mida vaja veel otsida, on moos. Eestis oli hea – maasikad sügavkülma ja korras. Ega me suured moosisööjad pole – laste pudrule läheb enamasti mesi ja pannkookidele samuti, aga MINA olen see, kes pudrule ja pannkookidele moosi tahab, mesi on liiga magus. Pannkooke me küpsetame pigem harva ja putru ma ka iga päev ei söö, aga olen hakanud vahel koos lastega sööma, sest leidsime nüüd sobiva hinnaga mahekaerahelbed ja need maitsevad mulle ka (Eestis tegime odra- ja rukkihelvestest, siin leidsime algul vaid neljaviljahelbed – ükski neist mulle eriti ei maitsenud, puhas kaerahelves on parim). Niisiis tuleb leida moos, mis on suhkruta. Mahepoe variante ma juba uurisin, aga äkki leiab tavapoest mõne soodsama variandi, mis oleks magustatud viinamarjamahlaga vms… No näis.