töö

Võitlus tuuleveskitega

Mul ei ole sõnu. See on lihtsalt nii absurdne.

Ma ei saa aru, miks ma töötan ikka veel kohas, kus ilmselgelt ei hinnata mu pingutusi karvavõrdki, vaid arvatakse selle asemel, et ma kasutan oma tööaega ebaratsionaalselt ja tekitatakse pseudoprobleeme mu riietumisstiili teemal, mis on ilma igasuguse kahtluseta s*taks hea ja kui müüginumbreid üldse kuidagi mõjutab, siis ainult positiivselt.

Ma ei saa aru, miks mul tuleb ikka veel iga natukese aja tagant tunne, et ma võiks siin actually midagi paremaks teha (ja raban selle nimel nagu hull) ning et ehk polegi uue töö otsimisega nii väga kiiret (seda enam, et palk järgmisest aastast ka paremaks läheb).

Õnneks hoolitseb juhtkond selle eest, et mind iga jumala kord sama kiiresti maa peale tagasi tuua.

Ma andsin jälle alla.

Tahan uut tööd. And I’m working on it!

Otsin elukaaslast

Kuna Murakamari lendab jõulukuul taas Ameerikamaale ja Kaidi ei ole vist siiski päälinna poole tulemas, siis…

Detsembrist alates pakkuda välja üks tuba ägedast kahetoalisest korterist Mustamäel Siili peatuse kandis. Korter on ilus, remonditud, kõik eluks vajalik (dušš, pesumasin, telekas jms) ja muud luksused (wifi ruuter, põrandaküte vannitoas) on olemas.

Üks tuba on läbikäidav ja seal elan ma ise. Sest mulle meeldib nii. Teine tuba on täitsa eraldi ja uksega. Selle saad endale. Murakas lubas oma madratsi lahkelt sisse jätta, riidekapid on ka olemas.

Minupoolsed nõudmised on sellised:

  • sa maksad korralikult üüri (ma tõesti ei viitsi üüriraha saamiseks pidevalt peale käia ja süüdimatute tüüpidega jamada)
  • sa ei suitseta (see ei loe, mis me Murakaga köögiakna peal teeme, kui purjus oleme, ma ei viitsiks elada koos tüübiga, kes on suitsust sõltuvuses, sest sellega kaasneks paratamatult piisavalt haisu ja seda ma ei seedi)
  • sa ei ole maailma kõige lohakam inimene (no okei, mina olen tegelt päris korrafriik, aga kui ma palju tööl käin, siis ma ka ei viitsi koristada ja elan rahumeeli täieliku läbu sees, ühesõnaga sa võiks ka midagi taolist olla :D)
  • sa oled ÄGE! (sest ma absoluutselt ei kavatsegi jagada korterit mitteägeda inimesega)

Omalt poolt pakun omaenese särava isiksuse võrratu seltskonna, võimaluse õhtuti peeti juua ja muid lollusi teha ning sellises seisus Tallinna korteri kohta väga soodsa üürinumbri.

Oled huvitatud või tead kedagi, kes võiks olla? Sa tead, kes ma olen ja sul on mu kontakt. Või kui pole, siis sa tead, kust seda saada.

Muide, Elo läkski ära. Nii kaua, kuni meile uut topist ei saadeta, oleme Lepaga kahekesi. Nii kaua, kuni seis ei muutu, olen tööl kõik päevad nädalas v.a. pühapäevad. Raha tuleb – hea. Aega pole – halb.

Aga õhtuti olen alati valmis igasugusteks aktsioonideks! Magada jõuab kunagi hiljem ka 😉

Täiesti lootusetu

Käisime täna Lepaga Tartus arvutikoolitusel. Kui mitte arvestada fakti, et ma olin maganud 1,5h kodus + 2,5h bussis ning silm kippus seetõttu aeg-ajalt kinni vajuma, oli väga äge. Runn pani meie nähes arvuti kokku ja lasi meil kõike näppida ja rääkis tarka juttu 😛 Hävitasin ära suuremates kogustes tasuta kohvi, kisselli ja puljongit (kontori mõnud).

Tegelikult tahaks ma veel üks kord sellele koolitusele minna. Enne seda natuke kauem magada ja kogu jutt uuesti ära kuulata ja ülejäänud kohvi ja kakao variandid ka ära proovida. Kindlasti saaksin veel targemaks 😛

Hiljem jõime Lepa ja Nadjaga Emajõe ääres ühe Seitsme ära ja ma kuulasin pealt, kuidas nad üksteisest üle räägivad (à la kumb on parem, kas Tallinn või Tartu, Levikas või Zavood ning igasugust muusika- ja fototeemalist juttu, mille puhul Tikker nagu alati vaid kaasa noogutab ja mõtleb, et oleks äge, kui talle meeldiks ka suure kaameraga pildistada või kui ta suudaks aru saada, mis muusika talle meeldib ja mõned esitajate nimed ka meelde jätta).

Oleks veel joonud, aga väljas läks liiga külmaks, kesklinnast kaugemale (nt Nadja juurde) ei viitsinud minna ning baaris joomiseks polnud raha. Seega läksime Suudlevatesse tudengitesse sooja (kakaod jooma).

Miski hetk läks Nadja koju ning kuna Lepp ja Käärt kütsid üksteist üles teemal “Eesti poliitika on nõme”, hakkas mul hirmus igav. Kotist lõbustust otsides avastasin brošüüri kutsesobivustestiga, mis ilus poiss mulle kunagi andis. Ja jälle oli lõbu laialt.

Test tundus vastupidiselt CV online’i variandile (kus ma kõhklesin alati kahe täiesti vastukäiva vastusevariandi vahel) täitsa asjalik – seal oli hunnik isikuomadusi, mille puhul tuli lihtsalt määrata, kui tugevad need sinu juures on.

Tulemused oleks idee järgi pidanud saama netist, kus need oleks pidanud e-mailile saadetama. Kuna need kas a) ei tulnud või b) läksid junk maili (Hotmail pole mind uuest mailist teavitanud ja ma ei ole viitsinud postkasti lahti teha, et junk maili kausta kontrollida), täitsin sama testi netis uuesti ära. Tulemused kusjuures olid natuke erinevad, ehk siis esimene ja teine koht läksid teist korda testi tehes vahetusse.

Ja tulemused inspireerisid ka mu tänase blogi pealkirja. Sedapsi siis:

48p – E (ettevõtlik) kutsesuundumus

Tüüpilised isiksusejooned: Edasipüüdlik, auahne, energiline, riskeeriv, kaalutlev, seltskondlik, enesekindel, domineeriv, võimukas, seiklushimuline, optimistlik.

Tegevused: Eelistab tegevusi, mis võimaldavad juhtida meeskonda või kollektiivi teatud (majanduslike, poliitiliste, sportlike) eesmärkide saavutamisele. Saavutab edu tänu loomupärasele suhtlemisvõimele, väljendus- ja esinemisoskusele. Probleemide lahendamisel, juhtimisel ja korraldamisel ilmutab praktilist taipu ja veenmisoskust. Ei sobi suurt püsivust ja keskendumisvõimet nõudvad töö- ja tegevusalad.

Tüüpilised erialavalikud: majanduserialad, õigusteadus, avalikud suhted ja teabekorraldus, avalik haldus, politoloogia.

Vaba aja tegevusi: mitmesugused aktiivsed ja sportlikud vaba aja veetmise viisid, osavõtt mitmesugustest seltskondlikest üritustest, seltskondlik tegevus.

46p – A (artistlik, kunstitüüpi) kutsesuundumus

Tüüpilised isiksusejooned: Omapärane, originaalne, huvitav, tundlik, väljendusrikas, loov, hea kujutlusvõimega, avatud, keeruka maailmatajuga, heakskiitu ja tunnustust ootav.

Tegevused: Meeldib väljendada oma isikupära sõnades, helides, kehaliselt (näideldes, tantsides), mitmesugustes materjalides ja vormides. Sukeldub tundmatusse, avastab uusi kunstilisi kujundeid. Vajab tegevusvabadust ajas, ruumis, maailma tunnetamisel.

Tüüpilised erialavalikud: maalimine, lavastuskunst, graafika, skulptuur, rakenduskunstid (keraamika, klaas jne), arhitektuur, disain, muusika erialad (s.h. kirikumuusika, levimuusika, rahvamuusika), lavakunst, tantsukunst.

Vaba aja tegevusi: lugemine, joonistamine, visandamine, maalimine, kunstiüritustest osavõtmine, kontsertide ja etenduste külastamine, muusikaline tegevus.

39p – K (konventsionaalne) kutsesuundumus

Tüüpilised isiksusejooned: Nõuete ja eeskirjadega kohane, kohusetruu, täpne, hoolikas, praktiline, korda ja süsteemi armastav, majanduslik, tõsimeelne, ametlik.

Tegevused: Eelistab süsteemi- ja korrapärast tegevust (näiteks andmete kogumist ja etteantud reeglite järgi töötlemist). Ei sobi loovust ja originaalsust nõudvad ülesanded. Meeldivad selged, täpsust ja korda nõudvad ülesanded.

Tüüpilised erialavalikud: infoteadus, majandusarvestus, raamatukogundus, erinevad arvutitega seotud kontoritööd.

Vaba aja tegevusi: turismireisid, ekskursioonid, kollektsioneerimine, käsitöö, lugemine.

Põhimõtteliselt jälle sama vana hala – esimene ja kolmas on täiesti vastandlikud. Ja teine, no see on üldse sutsu mööda, sest ma EI OLE kunstiinimene, ehkki tahaks 🙂

Nii palju siis Tikri kutsesobivusest. Tegelikult pole see hetkel ka nii väga aktuaalne, sest on olemas äge töökoht, mida ma väga tahaksin ja mille kohta ma tõesti tunnen, et see võiks mulle sobida ja selle saamise eelduseks on äge e-mail, mis peab olema saadetud homme hommikul kella üheksaks.

Nii et ma parem hakkan seda kirjutama!

Kuidas endaga hästi läbi saada?

Juuksur. Musi. Kuum šokolaad. Hea seltskond. Aitäh, R! 🙂

Lumi.

Ja kodus ees ootav e-mail firmast, kuhu hiljuti kandideerisid ning esialgu eitava vastuse said, mis uurib, kas oled kandideerimisest endiselt huvitatud.

Bark Psychosis – Black Meat

Eesmärk: muretseda palju sooje riideid, et talve nautida.
Eesmärk: saada see töö.

Hea!

Today’s fortune:
The great pleasure in life is doing what people say you cannot do.

Kõrini

Võib-olla on asi selles, et ma lugesin liiga palju ühe inimese enamjaolt depressiivset blogi. Või ilmas. Või milleski kolmandas.

Aga kui mul oleks võimalus minna ära. Kaugele. Välismaale. Siis ma läheks kohe. Istuks kohe praegu Londoni lennuki peale näiteks. Ja vaataks koha peal, mis edasi saab.

Tööst sai järsku nii kõrini. Lugesin just mõttevahetust seoses inventuuriga, kus mõlemad osapooled rääkisid mu arust täiesti nõmedat ja mõttetut juttu. Jah, on rõve puudujääk. ei, ma ei tea, kuidas oleks kõige targem sellega käituda. Ei, ma ei hoia kalleid asju kunagi kohtades, kus need oleksid varastele kättesaadavad ja otse loomulikult tundub mulle, et mina olen ainus hea ja kohusetundlik, samas kui mu kolleegid on süüdimatud tähelepanematud luuserid.

Milline egoism ja eksiarvamus. Üldiselt olen ma täpselt samasugune luuser kui nemadki. Ma lihtsalt arvan endast hästi.

On hästi palju hästi toredaid kolleege, keda ma siiralt armastan. On neid, kellest on suva. On neid, kes ei meeldi. On ülemused, kes on kohati normaalsed ja kohati käivad ajudele igasuguste pseudoprobleemidega, mis ajavad nii meeletult tigedaks ja tekitavad tunde, et ma tallan tühja tuult.

Ja faktiks jääb see, et ehkki ma tunnen, et töö on mu teine kodu… Ma ei arene enam seal. Oleks aeg edasi liikuda. Aga on finantsilised kohustused, mis hetkel seovad. On viitsimatus otsida uut tööd. Praegu on kõik nii sissetallatud ja turvaline.

Ja need kuradi suhted. Mul on neist ka kõrini. Tahaks seda Hästi Õiget Tunnet. Sellist, mis oli A-ga. Ja Lepaga. Kellegi teisega polegi olnud. Tunnet, et kõik on õige, et kõik peabki just täpselt nii olema, see täiuslik mugavus TEMAGA koos olles…

On isegi olemas inimene, kelle puhul ma kujutan ette, et temaga võiks See Tunne olla, aga ma olen 100% kindel, et seda ei saa kunagi olema.

Ja siis on igasuguseid teisi inimesi, kes on ka väga huvitavad ja meeldivad ja kellega ma veedan hästi aega, aga mul on eelaimus, et Seda Tunnet nendega ei tule.

Ma võin muidugi eksida.

Nullseis igatahes.

Ja kuna ma väga väga tahaks, et See Tunne tuleks, siis see ju ei tulegi. Vana tuntud tõde 🙂

Ma muide arvan, et homme hommikul ärkan üles, teen kohvi ja röstsaia, lähen tööle, tõmban ennast pseudoprobleemidega käima, koristan ennast lolliks ja tunnen ennast jälle võrdlemisi hästi.

Aga praegu… Miks ei paku keegi mulle võimalust: paki asjad ja sõidame tunni pärast lennujaama. Ma läheks.

Scroll to Top