virin/urin

Kuradi kuradi kurat

/ london/UK, virin/urin / 4 Comments

Üks asi, mida ma Londoni juures siiralt vihkan, on kõikvõimalikud annetuste lunijad. Juba see on piisavalt halb, kui nad sulle tänaval ligi tikuvad, aga siis on vähemalt võrdlemisi kerge neid ignoreerides mööda kiirustada.

Eriti ülbed ja vastikud on aga nood isendid, kes tulevad koduukse taha. Enamasti olen ma siis hommikumantlis või näen muidu eriti ebakaubanduslik välja, tegelen ei tea millega ja siis pean järsku kuulama välisuksel tiraadi orbudest, vähihaigetest või millestki kolmandast.

Minu kodu on minu kindlus ja ma olen VÄGA häiritud, kui mind siia segama tullakse. Minu meelest on see ebaeetiline ja ei tekita kohe mitte kuidagi soovi neile mingit raha anda.

Tänane idioot otsustas tulla sel ajal, kui Plika lõunaund magas. Meie uksekell ajab surnudki üles. Võite kolm korda arvata, kas ma olin tavalisest veel kümme korda tigedam või ei.

Eestis on kleepsud, mis paluvad rämpsposti mitte panna, ma peaks panema uksele kleepsu, mis käsiks annetuste küsijatel eemale hoida.

Aaargh!

Kas asi on minus…

/ kodumajandus, öko, virin/urin / Leave a Comment

…või Ecoveri pesugeel ongi jäleda lõhnaga? Ma eeldaks, et igasugu ökokraam on lõhnatu – no krt, Mayer Sensitive’iga harjunud. Ja teatavasti oli mul üldse plaanis mõni UK geel osta… Aga no neid ei müüda suurtes poodides, vana geel oli peaaegu otsas, nägin Tescos soodukaga Ecoveri ja…

Aga haiseb, raisk. Mul on süda paha sellest, ausõna.

Aaaargh

/ raamatud, virin/urin / Leave a Comment

Kas kõik krimikirjanikud muutuvad mingi hetk etteaimatavaks? Mary Higgins Clark kirjutab suurepäraselt ja väga põnevalt, aga nüüdseks olen ma ligi kakskümmend tema raamatut läbi lugenud ja LIIGA tihti arvan ma süüdlase praktiliselt alguses ära.

See on lihtsalt nii etteaimatav. Kõik, kellel paistab olevat asjaga mingi seos, on raudselt süütud. Süüdi on see, kellega seoses tekib raamatu jooksul kõige vähem nähtavaid kahtlusi. Ühtlasi, kui peategelane (kes on alati naine) suhtleb kahe mehega moel, mis võiks minna romantiliseks, on raudpoltkindel, et üks neist ongi mõrvar – ja tavaliselt on ka nende kahe vahel üpris kerge valida, sest ühel on alibid vms. Just nii juhtus ka tänases raamatus. Boooooring!

Nukker lihtsalt. Ehkki vist arusaadav, et igal kirjanikul saavad kord ideed otsa…

Harjumuse jõud on suur

/ virin/urin, virtuaalelu / 1 Comment

Kui arvuti juba lahti on, siis kipun ikka kõik vabad hetked selle taga veetma – isegi kui reaalselt pole seal eriti midagi teha. Lihtsalt unustan ennast, istun jälle arvuti ette, uurin ja loen igasuguseid (mõttetuid) asju.

Kui mul on blogi kirjutamise tuju, siis ma vähemalt teen miskit suhteliselt kasulikku, aga praegu pole sedagi. Läksin just enda peale närvi, kui end jälle arvuti tagant leidsin (tulin ainult ilma vaatama ja “unustasin” ennast – tüüpiline). Panen nüüd arvuti täitsa kinni ja lähen Plikaga mänguväljakule. Tagasi tulles koristan ja teen süüa ja mängin Plikaga ja loen raamatut… Ja ei lülita arvutit enne sisse kui õhtul või homme. Eks me näe.

P*rsse küll

/ igapäevaelu, virin/urin / 7 Comments

Plikal ei ole saapaid. On ainult ühed botased, mille krõpsud on katki ja mis hakkavad väikeseks jääma, aga ta on kohe-kohe käima hakkamas, nii et head jalanõud on väga olulised. Leidsin eBayst kõige nunnumad punased saapad. Nahast, kvaliteetsed, kõrge tugeva kannaga, küllaltki soodsa hinnaga. Ja kui hakkasin minut enne lõppu neile pakkumist tegema, jooksis nett kokku. Selleks ajaks, kui jõudsin Abikaasa arvutist sisse logida, oli oksjon juba läbi.

Jajah, suur mure, eks. Saapaid on teisigi. Ma lihtsalt niiväga tahtsin neid. Ma olen nii õnnetu.

Ma tahaks oma arvuti vastu seina visata, niiväga vihkan seda.

Jajah, jällegi, suur mure eks.

Mul oli vaja üks asi saata ja leidsin selle jaoks hea soodsa lehe. Kui pool tundi hiljem asja kallale asuda tahtsin, oli seal kiri: big update, come back in december. Neid lehti on muidugi teisigi, aga lihtsalt poole kallimaks läheb.

Oeh. Ei ole minu õhtu.

Scroll to Top