virin/urin

Ikaldus

Mu blogi on olnud reedest saadik sigaaeglane või täiesti ligipääsmatu. Lootsin, et viga pole ehk minus, vaid jagatud serveris ja kellegi teise lehe probleemides, aga sain teenusepakkujalt täna vastuse, et olen selle siiski ise põhjustanud. Täpsemini siis admin-ajax.php tekitab mingeid jamasid. Sain lingi soovitustega, kuidas asja parandada, aga üks ei toimi, teist ei õnnestu kasutada… Kuna netist lugedes jäi mulje, et suure tõenäosusega põhjustab kogu seda jama mõni plugin, siis deaktiveerisin igaks juhuks kõik peale Akismeti spämmifiltri ja Jetpacki, WP enda statistikaplugina. Nii et hetkel pole teil ligipääsu ei blogrollile ega arhiivile.

Aga noh, ma loodan, et ühel või teisel viisil saan asja siiski korda. Ja kõik pluginad taas aktiveerida, ilma et leht selle peale kokku jookseks. Kõigepealt tuleb aga analüüsida, miks ja mis… Ja see on kõik minu jaoks paras hiina keel. Seega kannatust, mu sõbrad, ainult kannatust.

Kevadine feil

Panin täna hommikul esimest korda jalga Norrast ostetud triibulised sukkpüksid. Ülejäänud riided said kõik selle järgi valitud – pluus ja kõrvarõngad ja tavapärasest veidi lühem seelik… Sõitsin rõõmsalt rattaga tööle, olin juba peaaegu kohal, nägin maas jääd ja… PIDURDASIN. Idioot. Selle asemel, et jääst tasakesi üle sõita ja pidurdada seal, kus jääd enam pole.

Otse loomulikult oli tulemuseks hiiglaslik auk sukas, üks üsna verine põlv ja teine kriimustatud ning sinine põlv. Mis seal ikka – keerasin otsa ringi, sõitsin koju tagasi, plaasterdasin põlve ära, panin mummulised sukad jalga ja jalutasin tööle tagasi. Peaks vist tänulik olema, et ma elan oma töökohast 350 meetri kaugusel. Ja et mul olid isegi teised sukad kohe ootamas, mis sama ideaalselt ülejäänud riietusega sobisid.

Aga ma niii kaua ootasin triibuliste sukkade kandmise võimalust ja nüüd siis ei saanudki. Nutta tahaks. Saan aru küll, et see kõik on täiesti tähtsusetu, aga ma olen sukafriik ja ma nii armastasin neid sukki ja MA EI SAANUD NEID MITTE ÜHTKI KORDA KANDA.

Kuna sain need aasta tagasi soodushinnaga Norra H&Mist, ei ole neid ilmselt enam võimalik kuskilt osta ka. Need olid nii head – ilusad ja paksemad ja piisavalt pikad ja… Oeh.

Katkistest põlvedest on jumala ükskõik, aga sukkade pärast tahaks pisaraid valada. No mitte just päris nii dramaatiliselt, aga peaaegu.

Hea küll. Oleks vist aeg üle saada. Elu läheb edasi.

Niuks.

No oli mul vaja neid reegleid otsima minna!

Ma olen hirmus keelepede, aga keelereeglitest ei tea ma üldiselt mitte midagi. Ma lihtsalt kirjutan kõhutundest õigesti ja ongi kõik.

Minu praegune töö on vägagi seotud kirjutamisega. Mõni aeg tagasi tekkis just mõttevahetus meie maja sekretäriga, kes väitis, et lahtiolekuaegade puhul peaks mõttekriipsu ees ja taga olema tühikud. Mina ütlesin, et minu meelest ei pea, aga ma ei tea ka ühtki reeglit, nii et pead ei anna.

Täna palus üks teine töökaaslane mul samamoodi tühikud panna, seekord kuupäevade vahelise kriipsu ümber. Ei viitsinud vaielda ja panin, aga kuna minu meelest tundus see vale, ei andnud asi rahu ja läksin lõpuks EKI lehele uurima, mis värk siis lõppude-lõpuks on.

Noh, mul oli õigus 🙂

Lugesin siit, et:

Mõttekriips(ud) pannakse:

sõna kuni asenduseks: lk-d 19–36, üheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail 1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepärasem, aga samuti õige: 3–6-aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised);

Ühesõnaga ikkagi kell 8-20 ja 1.-5. kuupäev, mitte 8 – 20 ja 1. – 5  – minu kõhutunne osutus õigeks.

Muidugi selgus, et seal vahel peaks olema just mõttekriips, mitte lühem sidekriips. Huvitav, kas keegi päriselt seda ka teeb? Need pikemad mõttekriipsud ainult Wordis, seal lähevad nad kenasti automaatselt pikemaks, kui enne ja pärast kriipsu tühikud on ning siis edasi kirjutada. Siin blogis aga ei tule ja seega jäävadki lühikesed, ma ei kujuta isegi ette, kuidas pikemat kriipsu tekitada. No ja kui ma kirjutaks neid kellaaegu Wordis, siis jällegi ma võiks selle pikema kriipsu seal valmis susserdada (sest tühikuteta see automaatselt ei tule), aga kui ma kujundan mingi pilditöötlusprogrammiga kutse teksti või kirjutan otse kodulehele, siis seda pikemat kriipsu ei tule ja no sorry, ma ei viitsi ka Wordist kopeerima hakata või mingit klahvikombinatsiooni aretada.

Olulisem on ju ikkagi see, et kui kriipsu kasutatada sõna kuni asemel, siis ette ja taha tühikut ei käi, eks 😛 Vahet pole, kas see kriips on millimeetrikese lühem või pikem, eks 😛

Hädaldan ma aga tegelikult hoopis sellepärast, et mina olen harjunud kasutama € märki ilma tühikuta hinna ees. Kirjutasin täna harjumuspärasel kujul, paluti panna hinna taha. Ma siis viisakalt tõstsingi ümber, ehkki endale meeldib teisiti rohkem. Olin täiesti kindel, et lubatud on mõlemad variandid ja et asi on puhtalt isiklikus eelistuses.

Uurisin igaks juhuks siis selle kohta ka ja mis välja tuli? Lugesin siit, et teksti sees on hea tava kasutada € märki hinna taga, ilma tekstita võib ka ees. Juba see on piisavalt halb, et teksti sees peab taha panema, aga hea küll, tööalaselt ma enamasti ei kasutagi € teksti sees, pigem ikka lihtsalt hinnad erinevates kohtades… Kõige õudsem on aga see, et vahele käib TÜHIK. Ja kui seda ei pane, siis see on konkreetselt KIRJAVIGA. Ehk et mitte €10 vaid € 10/€ 10. Uhh, kui kole. Minu jaoks. Ma ei teagi, miks ma seda nii valuliselt võtan – tõenäoliselt on asi selles, et ma olen harjunud UK hindadega ja seal on küll kõik hinnad ilma tühikuta ning  £ märk on ees – £10. Raudselt. No ja näiteks Excelis saab ka ise valida, kas € märk läheb ette või taha ja kui on ees, siis Excel EI pane sinna tühikut 🙁

Ühesõnaga ma siis ei teagi, mis nüüd saab. Kriipsu pikkusest võin ma üle vaadata, aga kui reegel ikka ütleb, et euromärgi ja numbri vahel peab olema tühik, kuidas ma siis nüüd edaspidi tööl teen? 😀

Sest eraelus kirjutan ikka edasi €10, olgu teksti sees või mitte. Ja katsuge te mulle keegi midagi ütlelda!

Aga tööl, noh, seal ju võiks ikka reegleid järgida. Või mis. Ka keelereegleid.

Tüüpiline

Kiitsin just täna Plikat, et ta nüüd öösel ilma mähkmeta magab ning et pole enam üldse õnnetusi ka juhtunud. Otse loomulikult oli tulemuseks see, et kui ma täna kell üksteist teda potile viima läksin, oli voodi märg. Ja otse loomulikult magas ta nii ääres, et kõik oli voolanud madratsi küljele, aga sellel pagana veekindlal linal on mitteveekindlad küljed, nii et uhiuus madrats on nüüd ikkagi rikutud. Või noh, mis seal ikka, kuivatasin nii palju kui võimalik ja homseks on täitsa kuiv, aga plekk ju jääb ja on kole. Samas katet pesema hakata ma hetkel TÕESTI ei viitsi.

Rõõmustasin just ennist, et veekindlaid linu on neli tükki, peaks harvadeks õnnetusteks kenasti jaguma. Mis pagana kasu neist on, kui küljed läbi lasevad. Urr.

Aga mis seal ikka. On nagu on 🙂

Juba päevi mõtlen, kuidas tahaks blogi kirjutada, aga kuidagi ei jõua tegudeni, õhtud kaovad käest. Tahaks kirjutada sellest, kuidas ma uue eluga harjun, kuidas on tekkinud teatud rutiin, mida naudin, meie uue aasta reisiplaanidest, Hart of Dixiest ja The Carrie Diaries’t 😀 Aga noh, vaatame, millal ma jõuan, sest jällegi – täna õhtul tundub ahvatlevam Castle ära vaadata ja siis kähku magama minna, selle asemel, et pikemalt kirjutada. Äkki homme? 😛

Nädala teine pool tuleb ka kiire – neljapäeval palju asjaajamisi linnas, reedel ema sünnipäev, nädalavahetusel Tallinnas.

Aga ükskord ma kirjutan niikuinii!

Värske remondi varjuküljed

Kuni tegu on säästuremondi või lihtsalt vana remondiga, on täiesti suva, kui lapsed mingi jama kokku keeravad. Aga uues värskelt remonditud lastetoas ajab iga nende käkk närvi 😀

Eile hommikul tahtis Plika kirjutada. Ma ei viitsinud voodist välja ronida (kõik laste pliiatsid-vildikad on hästi kõrgele ära pandud), ütlesin, et võtku kapist topsist pastakas, aga vaadaku, et Poiss seda kätte ei saa. Otse loomulikult ikkagi sai…

IMG_8695

IMG_8694

Eelmisel pildil on laste värskelt värvitud laud ning peale pastakajoonte on näha ka auke. Neid on seinal veel terve hunnik. Poiss tagus täna haamriga. Mina arvasin naiivselt, et ta neid pulki sisse taob, mille jaoks haamer mõeldud on ja kui ma tuppa jõudsin, oli ta juba üsna korraliku hävitustöö ära teinud:

IMG_8692

Elutoas oli see-eest suht ükskõik, kui ta kuu aega tagasi kirjutuslaua kõrvalt seina täis sodis 🙂 Ma muidugi õiendasin, aga see tapeet on memme ajast ja vajab nagunii värskendust. Ma ei usu, et me siin enne remonti teeme, kui teise poole kasutusse võtame, elutoa sinna kolime ja praegusesse oma magamistoa teeme.

IMG_8292

Võiks ju loota, et Poisil on kahe aasta pärast sama palju aru peas kui Plikal praegu. No et võiks rahulikult kõik joonistustarbed ja plastiliini neile kättesaadavasse kohta jätta…

Scroll to Top