Segadus on tagasi
Kui ehk mäletate, siis poolteist nädalat tagasi tegin siin suurpuhastust. Et korda hoida, koristasin hiljem lihtsalt jooksvalt Swammi järelt kõik ära. Ei viitsinud tema kallal vinguda, ise ära teha oli kergem – ta ei võtnud selle aja jooksul mingit suuremat söögitegemist ette ka.
Kuni reedeni.
Kui reede õhtul töölt koju tulin, oli köögis mingi veider ja suhteliselt vastik hais. Swamm oli päeval makarone keetnud ja siis leidnud, et need on söömiseks liiga halvad – enamik oli endiselt potis, ülejäänu mingi möksiga segatult taldrikul, mis ilutses laual. Segadus iseenesest polnudki midagi väga õudset, aga ma olin väsinud (sulgesin ju) ja see hais just ei meelitanud. Seega jätsin kõik sinnapaika.
Laupäeva hommikuks oli hais muutunud täpselt selliseks, millega me ükskord varemgi hädas olime – selline TÕELISELT vastik, nagu oleks kuskil surnud hiire laip või midagi. Mina läksin kaheteistkümneks tööle ja ei jõudnud midagi koristada, öösel koju tagasi jõudes olin taas kord liiga väsinud. Keegi tore inimene viskas taldriku peal olevad makaronid siiski ära, tänu talle selle eest (ehkki küsimus jääb – KUHU? Prügi pole küll keegi välja viinud, kööki on jälle täis prügikottide rida tekkinud, nagu vanasti, enne mu viimaseid koristusaktsioone).
Igatahes hais on alles, makaronid potis ka, prügikotid seisavad põrandal reas (see, mis köögis tegelikult ainsana olema peaks – kraanikausi all – on kuhjaga täis, recycling kast samamoodi), kõik tööpinnad on leivapuru ja muud saasta täis, kraanikausis jälle (õnneks veel mitte väga suur) kuhi pesemata nõusid.
Ja mul on jälle see tige lootusetuse tunne, mis oli ennist nädalaid. Ma olen nii väsinud lapsehoidja mängimisest ja kõigi järelt koristamisest, aga ma EI TAHA selle s*ta sees elada. Ma olen viimased kolm päeva kööki ignoreerinud ja see on suhteliselt vastik tunne. Harjusin juba puhtuse ja korraga ära – aga ma ei suuda seda kogu aeg üksi hoida, kui korteris on tavalisest rohkem elanikke ja pidutsemist.
Mul on valik, kas ma karjun Swammi peale, kuni mul hääl ära läheb ja seda absoluutselt iga kord, kui ta oma jala üldse kööki tõstab ja seal midagi teeb… Võib-olla ta koristaks siis nädalase hilinemisega midagi enda järelt ära ka… Või siis vaikida ja tema järelt koristada.
Nojah, kõigepealt tuleb igatahes terve köök jälle piinlikult puhtaks küürida, kõik prügi välja visata ja siis nii kaua tuulutada, kuni hais kaob. Aga ma olen trotsi täis ja ei taha seda teha. Ma ei leia, et MINA peaks seda tegema. Ehkki ma tean, et kui ma ootaks, kuni Swamm seda tegema hakkab, siis ma ootaks viimsepäevani.
Jajah, õige, ma võiks ka ignoreerida ja köögis mitte käia.
AGA MA EI TAHA S*TA SEES ELADA!
Ja kuna köögis on selline segadus, siis mõjub see mulle nii masendavalt, et ma ei viitsi enam oma tuba ka koristada ja seegi on jälle prügihunnikuks muutumas. Noh, mitte küll veel, aga varsti. Võeh.
Nojah siis. Praegu ei tee ma igatahes midagi. Lähen hoopis tööle. Veel üks võrratu sulgemine on ees ootamas.