Pool aastat sai täis
Strateegilised numbrid ca 9 kg ja 70 cm, aga rohkem ei viitsi täna kirjutada, isegi fotot ei teinud. Kooki sõime, sest ema tõi. Ma ise olen ikka maailma kõige laisem ema 😛
Aga noh, homme täpsemalt. Ehk 😛
Strateegilised numbrid ca 9 kg ja 70 cm, aga rohkem ei viitsi täna kirjutada, isegi fotot ei teinud. Kooki sõime, sest ema tõi. Ma ise olen ikka maailma kõige laisem ema 😛
Aga noh, homme täpsemalt. Ehk 😛
Oh, ma endiselt loen seda toredat kinnist blogi ja nii põnev on. Aga praegu ma üritasin ette kujutada, kuidas Plika kooli läheb… No ma hästi ei kujuta veel sedagi ette, kuidas ta lasteaeda läheb 😛
Enamjaolt võtan ma oma lapsi iseenesestmõistetavalt, ehkki iga päev mõtlen mitut puhku, kui ägedad nad ikka on. Aga Plika puhul tabas mind küll täna selline ahhaa-efekt: SEE on MINU laps! See asjalik plika, kes oskab ise arvutist endale Youtube’i papagoi video lahti teha, kes haarab mu piimatassi, et sealt juua, ning sätib selle siis enda ette lauale…
Ma olen küll sellega harjunud, et Plika pole enam tita, Plika on juba inimene… Aga ikkagi, vahel ei jõua kohale. Beebiga majas olen küll harjunud, oskan paremini suhestuda.
Kui lapsed kunagi lasteaeda ja kooli lähevad, oh, no see on juba hoopis teine teema. Et jah, ega ei kujuta hästi ette küll.
Ma muidu lubasin endale, et kui lapsed voodis on, siis panen kohe selle kuu ostud kirja – reisil ei viitsinud, hunnik tšekke ootab rahakotis. Nojah, siin ma nüüd siis istun ja loen seda blogi. Pooleli jätta ka ei raatsi – just hiljuti jõudsin pulmadeni ja ma ju tean, et sellest järgmisel aastal on beebiuudiseid oodata… Nagu vaataks mingit sarja, mille üldisemaid asju sa ette tead ja ei jõua ära oodata, et sari sinnamaale jõuaks, kus seda kõike detailselt näed. Blogide võlu. Ta õnneks nii palju ei kirjuta kui mina, sellises koguses loba lugemine oleks ikka piin 😀
Noo, ma nüüd tunnistan ausalt üles, et üks tore inimene küsis mu käest, kas ma oleks nõus natuke reklaami tegema. Läksin ja uurisin selles poes ringi, leidsin täitsa omapäraseid asju. Vaatasin, et lisaks veebipoele on neil ju Jõgeval päris pood ka, küsisin seal elava õe käest, kas ta teab – teadis küll. Ütles, et väga äge on, kui ma Jõgeva poele reklaami teen 😀
Niisiis selline vahva pood nagu Kärrbes. Ja seal on kohati nii palju lahedaid värvilisi asju, et ma sattusin kohe vaimustusse. Selle sarja reisikruusidest näiteks – seesama, mis pildil on või selline või selline… Ägedad 😀 Ma olen ju teada-tuntud värviliste asjade pede, pealegi olen ma lihtsalt naine, mulle meeldivad ilusad asjad. Okei, tegelikult oleks veel ideaalsem, kui need kruusid oleks suuremad, nii 400 ml vms, aga jube head näevad igatahes välja. Vahel sõidame ikka autoga pikemalt ringi ja siis saab ikka kuskilt kohvi ostetud või liitrine mahlapakk kaasa võetud, palju ägedam oleks sihukesest topsist juua.
Lisaks põnevatele värvilistele asjadele leiab sealt lehelt palju mõnusat igaüks, kellele köögis toimetada ja kokata meeldib. Pastamasina saab kah võita – ahvatleb mindki tellima. Ehkki ma pigem mõtlesin, et kui jälle Jõgevale satuks, uuriks äkki poodi ennast… Aga kes teab, millal sinna jälle satun. No ma mõtlen veel 😛
Nomaisaa noh, täitsa veider on. Elu sees pole trenn olnud minu jaoks enamat kui teoreetiline mõte kuskil tagumises tolmunud ajukäärus, nüüd järsku muust ei mõtlegi.
Ma panin enda jaoks just paika ideaali – pikemas perspektiivis võiks iga päev natuke trenni teha. Ja kindlasti erinevaid asju, üks ja sama oleks igav.
Alustaks ujumisega kaks(-kolm) korda nädalas. Kui suurem lumi ära sulab, siis hakkaks jooksmas käima. Rulluisud peaks üles otsima ja neilt tolmu ära pühkima – see meeldib mulle garanteeritult. Ja sügisest tahaks minna “päris” trenni – aga mingi aeroobika või bodypumpi fänn ma kindlasti pole, ei viitsiks seal hüpelda. Tahaks selle asemel midagi veidi rahulikumat, aga samas mõjusat. Joogamõtteid olen varemgi mõelnud, hiljem on ka pilates huvi pakkunud. Lugesin täna mõlema kohta, pilates tundub ahvatlevam. See artikkel meeldis 😛
Ei tea, kas Pärnus saabki pilatest ainult nois kahes kohas teha, mis artiklis mainiti… Mõlemad iseenesest sobiks, asukoht on mul ju ideaalne. Eks sügisel uurin lähemalt.
Ja ma ei tea, kas mulle pilates üldse sobiks, eks, ehk just sobiks näiteks bodypump või mis iganes. See kõik on minu jaoks täiesti avastamata maa, aga hetkel tundub palju ahvatlevam rahulikus tempos kogu kere lihaste treenimine, mitte kõva muusika saatel aktiivselt saalis ringi karglemine (seda aktiivsemalt poolt saab ju joostes-(rull)uisutades-suusatades kah). Tulevikus võib-olla muudan meelt.
Uisutama tahaks endiselt minna. Suusatamist tahaks kunagi proovida (ausõna, ma ei mäleta, kas ma üldse elu sees olen olnud pikkadel suuskadel!), aga see talv ei viitsi, järgmine talv pigem.
Kõige ägedam on see, et mulle tulid just meelde need lühikesed plastmassist suusad, millega saab absoluutselt igal pool ringi lasta. Ma ei tea, kas need on laste omad või mitte, ma ei tea, kas neid tänapäeval müüakse… Aga mulle jubedalt meeldis! Nagu rulluisutamine suvel, nendega samamoodi talvel. Ma tahaks kohe praegu minna ja suusatada niiviisi 😀 See oleks ideaalne jooksu alternatiiv lumehooajal – ma nimelt ei viitsi ennast küll kuskile saali vedada, kui see just hädavajalik pole, iga kell eelistan värsket õhku.
Nii et… Kunagine ideaalplaan: 1-2 korda nädalas pilates vms, 1-2 korda nädalas ujumist, muudel päevadel soojal ajal jooksmine või rulluisutamine, talveperioodil suusatamine (olgu siis lühikesed või pikad suusad) ja uisutamine. Ja sekka igasugu rahvasprordiüritusi!
Oh issand, kui põnev. mulle meeldivad plaanid – siis on, mille poole püüelda.
Täitsa vabalt võib olla, et see spordivaimustus läheb üle ja ma ei tee mitte midagi, millest siin unistan, aga miskipärast kahtlen selles. Kes teab, millal ma ideaalini jõuan, aga liigutada mulle igatahes meeldib. Kunagi varem pole sellist tahtmist olnud, kunagi varem pole midagi teinud ega seega saanud ka pooleli jätta… Oh, põnev!
Kust neid väikseid suuski saab, ah?
Esimene kord ujusin 35 minutiga 800 meetrit, nüüd 45 minutiga kilomeetri 😛 Olen jälle täitsa rahul, ainult et külmavõitu oli… Pärast soendasin ennast mullivannis, mõõnus (saunainimene ma ju pole, aga kui vesi edaspidigi sama külm on, kes teab). Kui riidesse panin, saadeti mulle magustoit kapi juurde 😀 Ütle veel, et abielus pole romantikat!
Mõtlen täitsa tõsiselt Kauri soovitusele osta ujumisprillid. Käin veel natuke niisama ja mõtlen selle üle. Aga oleks palju põnevam, kui saaks pea vee alla ka panna.
Muidu oli mõnus. Olin basseinis uhkes üksinduses, muudkui sulistasin edasi-tagasi ja mõtlesin omi mõtteid. Päike paistis ja elu oli lill.
Peab nüüd hoolega graafikuid klapitama, et järgmisest nädalast rohkem kui korra basseini jõuaks – vähemalt kaks, ideaalis kolm… Kord üle kahe nädala pole just trenn 😀