TissivÔÔrutus, kolmas öö

Ainus Ă€rkamine veerand kolm. Kui Abikaasa lĂ”puks Plika juurest tagasi suurde voodisse magama tuli, oli kell veidike neli lĂ€bi 😀

Tegelikult polnud asi ĂŒldse nii hull, kui paistab. Seekord sai ilmselt saatuslikuks fakt, et kuna mul oli plaan tĂ€na varakult kodust lahkuda, ĂŒritasin kĂ”ik tavaliselt hommikused protseduurid vĂ”imalikult palju juba Ă”htul Ă€ra teha. Sealhulgas pesin Ă€ra Plika joogitopsi ja jĂ€tsin selle restile kuivama. Kaks eelmist ööd Plika juua ei tahtnud, seega eeldasin, et ei taha ka nĂŒĂŒd. Abikaasa tahtis talle aga ikka vett anda ja selleks ajaks, kui nad olid köögis Ă€ra kĂ€inud ja vee topsi pannud (mida ta seekord ahnelt ja januga jĂ”i), oli Plika tĂ€iesti Ă€rkvel ja lalises: emme, emme.

No ja nii kaks jĂ€rgmist tundi möödusidki. Ürita siis sellist last magama panna, kes mĂ€ngida tahab. Nende ĂŒrituste peale protestis ta vahepeal ka nutuga, siis sai teda paar minutit rahustamiseks sĂŒles ringi tassitud – lootuses, et ehk pĂ€rast seda on vĂ€sinum ja magab… Asjatu lootus muidugi, kuni lĂ”puks ĂŒkskord tĂ”esti jĂ€i.

Teine pĂ”hjus, miks ta nii pikalt ĂŒleval oli, vĂ”is olla see, et tal oli lihtsalt nĂ€lg – ta sĂ”i eile hirmus vĂ€he, jĂ€ttis hommikul ja Ă”htul pool alles. Minul ei tulnud see unise peaga endal pĂ€hegi, Abikaasa jagas teooriat alles siis, kui Plika juba jĂ€lle magas. Samas mu meelest poleks nagunii olnud Ă”ige talle öösel sĂŒĂŒa anda, nii et vahet pole.

Ja otse loomulikult magab plika ikka veel. Kell on juba pool kĂŒmme ja mul oli Murakaga kokku lepitud kohtumine, mis eeldas kell kĂŒmme kodust Ă€ra minemist – aeg sai paika pandud just selle arvestusega, et Plika Ă€rkab kell kaheksa, saab siis hommikutissi ja sööb putru pool kĂŒmme. Nii palju siis sellest.

Kokkusaamine sai hilisemaks lĂŒkatud, mina ootan Plika Ă€rkamist. Selleks ajaks, kui me ĂŒkskord Croydonisse jĂ”uame, on Plikal parasjagu lĂ”unaune aeg (hm, samas – kui ta praegu nii kaua magab, siis vist pĂ€ris 12 ka magama ei jÀÀ, pigem 13-14) – ja kui Plika magab, siis on vaja seda Ă€ra kasutada ja rahulikult poodides kĂ€ia, kuni seda rahu antakse. Aga enne tahaks ju kohvikusse minna, nagu meil alati kombeks… Seda enam, et mul pole kodus suurt midagi sĂŒĂŒa. PĂ€h.

All in all, ma olen viimase ööga ĂŒsna rahul. TĂ€na tuleb veepudel voodi lĂ€hedusse valmis panna ja loota, et kui ĂŒks Ă€rkamine ikka tuleb, saab kiiresti tagasi magama. Ideaalis vĂ”iks ta muidugi ĂŒldse mitte Ă€rgata 😀

EDIT viis minutit hiljem: Ärkas just. No mina ei tea, kui nii edasi lĂ€heb, jÀÀb hommikune tiss ĂŒldse Ă€ra – kuni ta Ă€rkab normaalsel ajal ja on rÔÔmus nagu noor nirk, ei nĂ€e ma pĂ”hjust seda talle pakkuda. Ta ise ei KÜSI kunagi, tiss on olnud meil viimasel ajal lihtsalt magama saamise ja öise rahustamise jaoks… Hmm.

TissivÔÔrutus, teine öö

Esimene vigin veerand ĂŒhest. Paar rahustavat sĂ”na ja patsutust, veidike selja silitamist ning magas edasi.

Teine vigin veidi enne ĂŒhte. Kogu protsess ca pool tundi – alguses katse niisama rahustada, siis max viis minutit ringi kĂ”ndimist, laps sĂŒles, siis tagasi voodisse ja kĂ€e hoidmine/rahustavad sĂ”nad, kuni sĂŒgavalt magas.

Kolmas vigin pool viis. Protsess sama, mis eelmine kord (ja kestis sama kaua), ainult et 5 min ringkÀike oli kaks.

Kell kaheksa lĂ”i Plika plaks silmad lahti, tĂ”usis istuli, naeratas ja ronis meie voodisse. MĂ”tlesin, kas ĂŒldse proovida tissiga, lĂ”puks ikka pakkusin. MĂ€ngis niisama, pani huuled ĂŒmber, aga imema ei hakanud, tĂ”mbas pea tagasi ja naeris. Nii ta on vahel pĂ€evasel ajal samamoodi mĂ€nginud. Niisiis jĂ€i hommikune tiss ka Ă€ra.

Mina magasin suures voodis, olin kella- ja kĂ”rvaltvaataja. Abikaasa tegi kogu raske töö. Viiest jĂ€i veel Plika kĂ”rvale magama 🙂 Plika oli terve öö oma voodis, seda pole ka teab mis ajast juhtunud.

Ilm on tĂ€na nii vihmane, et vĂ€lja vist ei lĂ€he (ehkki siinmaal kunagi ei tea, kahe tunni pĂ€rast vĂ”ib vabalt pĂ€ike paista) – seega vĂ”ib juhtuda, et lĂ”unauni tuleb tissi otsas. Eks nĂ€is, kuidas kujuneb. Mina olen igatahes vĂ€ga rahul. Abikaasa on mu kangelane 😛

Ootan huviga

Plika Ă€rkas tĂ€na kaheksa asemel kĂŒmnest – ronis ĂŒhegi piuksuta suurest voodist vĂ€lja, tĂ”mbas magamistoa ukse lahti ja naeratas. ÜhesĂ”naga ei mingit vĂ€list mĂ€rki raskest ööst (peale kaks tundi pikema une).

LĂ”unaune ajal kĂ€isime Ă”ues, jĂ€i ilusti kĂ€rus tuttu, tissi ei saanud. Õhtul kĂ€is nagu tavaliselt kaheksa lĂ€bi vannis ning jĂ€i seejĂ€rel probleemideta tissi otsa magama.

Nii palju olen Ă€ra otsustanud, et elutoas magada pole mul mĂ”tet. Kes meist Plikat öösel rahustama peaks, ei tea… Abikaasa jĂ€i ka jĂ€lle keset elutoa pĂ”randat magama, ei saa temaga hetkel konsulteerida (kĂŒll ta ĂŒkskord Ă€rkab, haha). Igatahes ei mingit piima seekord, ei mingit tulede pĂ”lema panemist. Lihtsalt sĂŒles hoidmine ja minimaalselt juttu. Teoorias ei tuleks last sĂŒles kĂ”igutada ega rahustada ka, aga praktikasse pole ma suutnud seda panna, sest rahustades on ikkagi kergem last vait saada. Ma ei nĂ€e vĂ€ikses kĂ”igutamises ja silitamises miskit halba.

Aga no alati vĂ”ib loota, et Plika ĂŒldse ei Ă€rkagi ĂŒles 😀 Igatahes olen ma optimistlikult meelestatud. Tulgu mis tuleb, kĂŒll me hakkama saame.

Mandariinide liigitamisest

Siinmaal kohtab poes mandariini enamasti clementine vĂ”i tangerine nime all, mandarin (tĂ€pne vĂ€ljend on tegelikult vist mandarin orange) ise mu meelest eriti kasutusel pole. Eestis mĂŒĂŒdi minu teada kĂŒll ikka ainult mandariine vĂ”i on poes ka tangeriinid ja klementiinid? Ei mĂ€leta, et oleks nĂ€inud, Ă€kki olidki.

TÀna hakkas mind huvitama, mis neil kolmel siis Ôieti vahet on. Leidsin asjalikku infot siit ja siit.

LĂŒhidalt: mandariin on vĂ€ike apelsin 🙂 Klementiin on seemneteta. Tangeriin on punakama viljalihaga. PĂ”hjalikumat infot pĂ€ritolu, ajaloo ja muu kohta leiab nonde linkide alt kĂŒllaga. On ka öeldud, et need kolm vĂ€ljendit aetakse tihti omavahel segi ja mĂŒĂŒakse ĂŒhte teise vĂ”i kolmanda pĂ€he.

PĂ”himĂ”tteliselt ĂŒks mandariin kĂ”ik 😀 Siinmaal on kĂ”ige levinumad klementiinid, mis mulle vĂ€ga hĂ€sti sobib – ilma seemneteta on ju palju mĂ”nusam!

TissivÔÔrutus, esimene öö

PĂ€rast kĂ”igi teie soovituste lĂ€bi lugemist otsustasin raamatu “Nututa uni” esialgu ostmata jĂ€tta ja proovida nii, nagu meil oli algusest peale plaanis olnud. “Nutt ja jonnihood” raamat on mul muide olemas – olen sellest kĂŒll ĂŒsna vĂ€he lĂ€bi lugenud, aga teooriat tean. Kui kirjutasin, et ei ole nĂ”us tegema unekooli ja laskma oma last nutta, siis pidasin silmas traditsioonilist unekooli, kus iga 5, 10, 15 minuti pĂ€rast vaatamas kĂ€iakse ja laps ĂŒlejÀÀnud aja ĂŒksi on. “Nutt ja jonnihood” raamatu versioon sĂŒles vĂ€lja nutmisest on mulle vastuvĂ”etav.

Niisiis, grand plan, mille ma sisimas olin juba ammu pĂ€rast Kessuga arutlemist Ă€ra otsustanud: rÀÀgime kĂ”igepealt Plikale, mis toimuma hakkab, siis lĂ€hen mina nii kauaks teise tuppa magama, kuni mingi progress on ja kui Plika öösel nutab, siis Abikaasa annab talle vett, vĂ”tab sĂŒlle ja rÀÀgib, et mĂ€letad, sa oled nĂŒĂŒd suur tĂŒdruk, tissi saad alles hommikul.

KolmapĂ€eval otsustasin, et reedel teeme Ă€ra. RÀÀkisin siis Plikale ilusti kolm pĂ€eva, kuidas asjad reede Ă”htust olema hakkavad, ĂŒhtlasi tĂ”stsime jĂ€lle au sisse magamaminekueelse rutiini, no et ikka raudpolt iga pĂ€ev vann, pĂ€rast seda hĂ€marad tuled, tudukombe selga, unelaul ja siis tuttu. Tuttu ikka esialgu tissi otsas, seda ma veel muutma ei söandanud hakata, öisest tissist vÔÔrutaminegi tundus ĂŒksjagu keerulisena.

No ja tegelikkus… RÀÀgitud talle sai, rutiin oli olemas, Ă”htul tissi otsa magama jĂ€i ilusti. Ööl vastu reedet ma nĂ€iteks suisa vaatasin, mis kellast ta öösel tissi tahtis, oli kesköö paiku ja siis juba hommikul kell seitse. See ei tĂ€henda muidugi midagi, sest mĂ”ned ööd on palju hullemad, aga no mingi pidepunkti andis kĂ€tte.

Eile keerasin mina ennast elutuppa diivanipatjadele magama ja sarnaselt eelmise ööga hakkas Plika keskööl nutma. Abikaasa lÀks teda lohutama, mina sain ainult seina tagant kuulata, mis ei olnud oluliselt kergem. Tund aega haledat nuttu, vahepeal panid nad tuld pÔlema ja lÔpuks kÀisid köögis piima soojendamas.

Sealkohal ĂŒritasin Abikaasale sĂ”numi saata (sest midagi öelda ma ju ei saanud), et ta jumala eest ei hakkaks sooja piimaga jamama – pole mĂ”tet ĂŒht sĂ”ltuvust teise vastu vahetada, eesmĂ€rk on ju öiste Ă€rkamiste Ă€rajÀÀmine. Paraku ta ei kuulnud sĂ”numit, nii et ta ei lugenud seda lĂ€bi ja Plika sai piima. Ja kella ĂŒheks oli vaikus majas.

Ja siis lĂ€ksin ma vetsu… Mis oli suur viga. Plika ei maganud ilmselt piisavalt sĂŒgavalt – Ă€rkas selle peale ĂŒles ja jauras kella kaheni. Siis tuli Abikaasa elutuppa ja teatas, et temal on kopp ees, rahustagu ma ise oma last. Et teda polevat vĂ”imalik rohkem kui kaheks minutiks magama saada, Ă€rkab kohe jĂ€lle ja nutab.

Abikaasa arvas, et ma peaks ikkagi tissi andma, aga see oli ainus, milles ma kindel olin – olgu kuitahes raske, peab ilma saama, muidu oleks kogu see nutune öö tĂ€iesti ilmaasjata. Nii ma siis hoidsingi teda sĂŒles, rahustasin ja kĂ”igutasin ja rÀÀkisin, et ta on tubli tĂŒdruk, aga jÀÀgu nĂŒĂŒd magama, siis tuleb hommik kiiremini ja saab tissi. Veerand kuni pool tundi lĂ€ks, aga sain hakkama, kĂ€ed olid pĂ€rast seda kĂŒll VÄGA vĂ€sinud.

Poole kolmeks oli niisiis vaikus majas ja ma kobisin tagasi elutuppa. Plika hakkas jĂ€lle nutma hommikul kell kuus. Kuna olin talle enne rÀÀkinud kella seitsmest 😀 Siis mĂ”tisklesin paar minutit, kas peaks siis veel tunnikese venitama, aga no kuus on ju siiski varahommik, nii et lĂ€ksin siis temaga Abikaasa juurde suurde voodisse ja panin ta tissi otsa, ise rÀÀkisin, et tubli tĂŒdruk, hakkama said, nĂŒĂŒd on hommik kĂ€es. ega ta muidugi ĂŒles ei Ă€rganud, rippus tĂŒkk aega meeleheitlikult minu kĂŒljes, keeras lĂ”puks selja ja tudus meie vahel magusasti… Mina Ă€rkasin pool ĂŒheksa, Abikaasa veel varem, Plika, kes tavaliselt Ă€rkab kahekast, tudub siiamaani. No arusaadav, raske öö selja taga.

TagantjĂ€rele tarkused… Esiteks me oleks pidanud Abikaasaga enne asjad paremini lĂ€bi rÀÀkima. Oli tunne, et sai rÀÀgitud kĂŒll, aga tegelikult tuli esiteks see piima andmise teema pluss Abikaasa rÀÀkis öösel vahepeal lapsele, et ei ole mĂ”tet nutta, tissi sellest ei tule (selle asemel, et rÀÀkida: jÀÀ nĂŒĂŒd magama, tissi saad hommikul) ja ĂŒleĂŒldse oleks pidanud vĂ€hem rÀÀkima ja rohkem niisama sĂŒles hoidma. Ma ikka ei teinud oma teooriat piisavalt hĂ€sti selgeks 🙂

Ja mul on seda teooriat muidugi ĂŒldse hea targutada, sest mina olin ju seina taga – ei nĂ€inud, mis toimus, ei pidanud ise rahustama. Abikaasa vĂ€itel ei jÀÀnud ta lihtsalt kuidagimoodi enne rahulikuks, kui piima sai. Oh, ma ei tea, minu meelest on see ikkagi vale. Nii et ma ei kujuta hĂ€sti ette, kuidas jĂ€rgmisel ööl kĂ€ituda.

Abikaasal on pealegi nii sĂŒgav uni, et hommikul nĂ€iteks Ă€rkasin mina kohe nutu peale ĂŒles, aga temal lĂ€ks veel paar minutit – ma polnud ju ka kindel, kas ta on juba Ă€rkvel ja rahustab last, ei tahtnud ise segama minna.

Nii et ma mĂ”tisklen praegu, kas peaks Ă€kki ikka suurde voodisse magama minema ja ise Plikat rahustama – lihtsalt hoidmagi sĂŒles ja ĂŒtlema, et mĂ€letad, tissi saad hommikul, jÀÀ nĂŒĂŒd uuesti tuttu. Ja hoidma teda nii kaua, kuni ta nutmise lĂ”petab ja magama jÀÀb. Teda on kĂŒll ĂŒpris raske hoida, kui ta nutust nĂ€rvi lĂ€heb ja jalgadega pĂ”tkima hakkab – eile pillasin ta peaaegu korra kĂ€est, kui ta liiga aktiivselt nihverdas.

Aga minu meelest on endiselt loogilisem see, et Abikaasal peaks olema kergem ja kiirem rahustamisega hakkama saada, sest kuni mind pole toas, seni pole ju tissi, mida tahta. Ja no vĂ”ib alati loota, et teine öö on kergem. VĂ”i… Ma ka ei tea.

Oeh. Tagasiteed igatahes pole.

Scroll to Top