Kolm kuud!

Täna hommikul sai lõpuks stuudios ära käidud – alguses mõtlesime küll nädal varem minna, aga siis otsustasime, et ootame sünnipäevani.

Ütleme nii, et mul läks blogisse valiku tegemiseks ikka üksjagu aega – mitte ei suutnud valida, millised kõige rohkem meeldivad 😛

Perepilti ei õnnestunudki päris sellist saada, nagu ma tahtsin – mitmed olid väga nunnud, aga perfektsest pildist (ma olen ju teatavasti perfektsionist) jäi puudu lapse naeratus – no mis sa seal naeratad, kui veetakse võõrasse kohta ja pannakse välgud sähvima 😉

Eks see olegi eesmärk järgmiseks korraks, sest nagu Mees ütles (tema jäi ka väga rahule) – kolme kuu pärast jälle! Küll kuuekuusega saab siis juba uusi trikke tehtud.

Fotograafi lemmikpildid on siin.

Muide, see on mul esimene kord ilma meigita (puuder välja arvatud) stuudios pilti teha – vanasti tundus see ikka vajalik, aga… Lapsega pilti tehes tundub loomulikkus täiesti… Loomulik 🙂 Ega ma igapäevaelus pole kunagi ennast võõbata viitsinud.

Must taust on üle kõige – nii hea kontrast. Ausõna, stuudios käimisest võib sõltuvus saada. Ikka hoopis teine tera, kui kodus põlve otsast klõpsutada.

Kiire päev

Ärkasime poole kaheksast, olime poole kümneks stuudios, enne ühtteist tagasi kodus, et koristamine lõpetada ja asju pakkida ning pool kolm viis Pisi meid bussijaama.

Laps käitus terve päeva eriti eeskujulikult – magas kogu aja teel stuudiosse ja sealt tagasi ning hiljem bussi peale minnes jäi magama juba siis, kui teda välja minemiseks riidesse panime ja ärkas alles sel ajal, kui Pärnus õhtust sõime – ning mängis siis viisakalt turvatoolis oma lammastega, kuni me söögi lõpetanud olime.

Buss oli täiesti täis, aga ometigi õnnestus meil just oma istmetest üle vahekäigu tühi koht leida, nii et laps sai oma koha (tema tool oli muidugi minu kõrval, Mees istus sutsu kaugemal). Parim asetus, mis üldse ühes liinibussis olla võib 🙂 Mees luges ajalehte, mina raamatut ja aeg muudkui lendas. Väga hea reis oli.

Aga need stuudiopildid nüüd, kui ma suudaks otsustada, millised üles panna 😀 Varsti-varsti!

Seniks mõned ise tehtud pildid.

Käisime stuudiost koju minnes hommikusöögiks sooje saiu ostmas (sünnipäev ikkagi!):

Lapsed mängivad arvutimängu:

Ma söön oma mähkme ära, kui see nii pole!

Suured tüdrukud hoiavad ise lutti suus.

Väsinud, aga rahul

Ultraproduktiivne päev on jälle olnud. Hommikupoolikul käisime Kessu juures pesu pesemas, kahe paiku koju jõudes oli õhtupoolikuni lõuna- ja puhkepaus ning siis praktiliselt katkematu koristamine hilisõhtuni välja.

Läheme nimelt homme Pärnusse, sealt teisipäeval ema autoga Tallinnasse ja tuleme siis samal õhtul kõik koos Tartusse tagasi. Kuna ema jääb neljaks päevaks meile, on ju ometi vaja kõik korda teha.

Homme tuleb kiire päev. Pool kümme läheme stuudiosse pildistama, koju jõudes peame veel viimased asjad korda tegema ja siis 14.45 bussiga Pärnusse. Jajah, bussiga. Lapse võtame turvatoolis, sest kaks järgmist reisi tulevad ju autos ning tooli ja käru mõlemat vedada pole ka mõtet. Saab kindlasti huvitav olema. Aga krt, ma ei taha mõeldagi, kui vara me üles ärkama peame – üheksast vaja ju juba välja minna. Oeh.

Kõigele lisaks hakkas mul nädal tagasi parandatud hammas valutama. Tähendab, otseselt ei valuta, aga närida ei saa ja hambaharjaga isegi õrnalt pihta minnes on tunda. Kas hambaarstil teenusel on ka mingi garantii? Ma pole küll eriti huvitatud nädala pärast sama hamba parandamise eest teise 650 krooni peale maksmisest, kui hammas eelmisel korral väidetavalt korda sai. Urr. Igal juhul helistan homme hommikul ja vaatan, kas neil on äkki võimalik mind ajavahemikus 11-14 vastu võtta ja üle vaadata. Nagunii pole, aga proovima peab, eks 😉

Igatahes – tänaõhtune koristusmaraton pani mind taas iseennast ületama. Magamistoas sai suurpuhastus lõpuks ära tehtud! Pärast seda oli elutoas täielik kaos, sest hulk ebavajalikke asju sai eest ära tõstetud ning hiljem läks üksjagu aega nende paigutamisega… Jõudsin isegi natuke tolmu pühkida, aga sellest jäi enamik siiski homseks. Noh, stuudio ja bussi vahepeal peaks nii palju aega olema küll, et elutoa riiulid üle tõmmata ja kõik põrandad tolmust puhtaks imeda.

Ja siis ongi korras! Noh, ideaalselt korras oleks alles siis, kui ma elutoas ja magamistoas kapid ka ära koristaks, aga sellega pole tõesti erilist kiiret – nad nii sassis pole, et ma ei teaks, kus mis asub. Et ikka vastavalt viitsimisele.

Praegu naudin täiega puhast ja lagedat magamistuba, viimased poolteist nädalat oli see täielik kolikamber, kus polnud ruumi ringigi liikuda 🙂

Käisime mõlemad veel hilja õhtul duši all ära, sest homme hommikul ei viitsiks elu sees… Nüüd ongi mu juuksed pärast väikest fööni suhteliselt ära kuivanud, võin ka lõpuks magama minna – Mees põõnab juba pool tundi.

Oehh. Täna magan hea meelega.

Miks ma ei saa teha küsitlust?

Add gadget -> poll -> kirjutan küsimuse ja vastusevariandid, salvestan ära… Aga blogi sidebarile tekib ainult pealkiri ning lause: This poll does not exist or was deleted.

Help!

Tahaks enne, kui kirja suuruse kohta midagi põhjapanevat otsustan, umbes nädalakese lugejate arvamusi koguda (selle ajaga jõuab vast enamik püsilugejaid korra siit läbi käia) – minu 13,3″ ekraani 1280×800 resoga on praegune just paras, Mehe 15,4″ 1024×768 ekraanil kole ja suur, Kessu 15″ 1920×1200 ekraanil kirbukiri ja tükk tühja maad mõlemal pool, Tauno 19″ 1280×1024 ekraanil normaalne (pigem väiksevõitu) kiri ja tükk tühja maad… Peale selle on inimeste silmanägemine ja lugemiseelistused erinevad – ei saa pelgalt numbrite põhjal otsustada, kuidas enamikule parim oleks.

Kui ma nüüd vaid selle küsitluse üles panemise kohta selgust saaks 😛 Seniks aga tõepoolest – keda kirja suurus häirib, siis abiks on klahvikombinatsioonid ctrl+ ja ctrl-

Scroll to Top