Kiire küsimus

/ blogimine / 13 Comments

Mida arvavad mu blogi uuest kujundusest need 29% lugejatest, kellel on veel 3:4 ekraaniga arvuti ja 1024 laiusega resolutsioon? Kui kujundust muutsin, oli Mehe läppar paranduses ja enda läpakas tundus, et peaks tavalisele ekraanile ka ära mahtuma. Nüüd tuleb aga välja, et sai siiski sutsu lai.

Kiri on ka Mehe meelest liiga suur – see sai jällegi valitud minu läpaka ekraani järgi, mul on see ju suhteliselt väike.

Ma põhimõtteliselt VÕIN kaaluda millegi muutmist, kui liiga paljusid häirib.

EDIT: Blogi üldlaius on nüüd õige, ei tohiks enam kellelegi peale 1% 600×800 resolutsiooni kasutajatest (keda esindab vist ainuisikuliselt mu ema) kerimisriba tekitada. Tekstiosa laiust ma kitsamaks ei tee, muidu ei saa normaalse suurusega fotosid panna.

Hindadest ja muidu rahast

/ kodumajandus / Leave a Comment

Käisime täna Rimis, sest seal oli soodushinnaga virsiku- ja ploomimahl. Kuna me sinna muidu kunagi ei satu, siis ostsime kohe PALJU – kokku kaheksa pakki. Kolm liitrit piima, liiter keefiri ja muud nipet-näpet veel lisaks. Vaene Mees, kes need kõik koju pidi vedama… Aga mahla pealt säästsime kokku mingi kahekümneviieka 😛

Ringi vaadates tekkis taas kord küsimus, mille järgi need poed ikkagi oma hindu panevad. Balbiino liitrine vaniljejäätis näiteks, mis maksab Maximas 13.80 ja Rimis 27.50. Või siis see Alpenrose kaubamärk. Ok, ma saan aru, et seda tehakse spetsiaalselt Rimile ja Säästukale, aga no kuidas kurat see nii palju odavam tulla saab, kui tootjafirma ja piim ise on täpselt samad? Tavaline punases pakendis Tere piim oli sealsamas kõrval 10.20 (mis Comarketis jällegi ainult 6.90). No ja siis muidugi veel Rimi enda pabertaskurätid (oma tooted peaks ju alati kõige soodsamad olema?) – uurisin ja puurisin, aga oli tõesti 23 krooni kümme pakki. Nagu mis mõttes? Kõrvalt sai mingi teise firma omi 13 krooni eest (no ja Maximas saab nagunii 10 eest). Mis mõte neil omanimelistel toodetel siis üldse on? Rimi kaubamärk pole salvrätitootjate hulgas just erilise eelisega. Või on need midagi erilist, teistest teistsugust, et nii palju maksavad?

Minu mõistus ei võta.

Muuseas alustasin jaanuarikuu kuludest kokkuvõtete tegemist, kogusumma oli 10 890 krooni. Kahe peale päris vähe, sellest 6800 oli nagunii üür-kommunaal-nett-mobiil. Pakk mähkmeid (ainus kulu lapsele), läpaka juhtme parandus, hambaarst ja muud nipet-näpet kokku ka umbes 1000… Seega toidule läks ilmselt 3000 ringis (ei jõudnud statistikaga lõpuni).

Vaatasin oma 2006. aasta kokkuvõtet. Toona on toiduraha kuus olnud 558-1670 krooni, keskmiseks jäi 1146 krooni kuus. Igasuguste maksude peale läks olenevalt aastaajast (loe: kütte hinnast) umbes 2000-2600 krooni kuus. Elasin ka siis kahetoalises, mis oli pealegi praegusest tunduvalt suurem, nii et hinnatõus on märgatav. Aga sellest küll esmapilgul aru ei saa, kuhu kõik mu palk siis tollal kadus – teenisin ju ikka mõnevõrra rohkem kui 5000 krooni kuus, aga ikka olid pidevalt näpud põhjas ja makaronid potis 😀

Nojah, söögiga koonerdasime see kuu ikka korralikult (ehkki oleks veel rohkem saanud), ema oli vahepeal neli päeva siin ja ostis süüa, külalised on ka käinud koogikuhjadega 🙂 Ainult omade jõududega oleks rohkem raha läinud. Nii et toidu hinna kallinemise kohta ei oska Eestist poolteist aastat eemal olnuna veel midagi asjalikku öelda.

Muust huvitavamast statistikast nii palju, et Kaubahalli Comarketis käisime jaanuarikuu jooksul 14 korda, Maximas ja turul neli korda, Kaubamajas kaks korda. Raha kulutamise seisukohalt aga läks Maximasse 1500, Comarketisse 600 ja turule 350 krooni. Ülejäänu jäi muudesse juhuslikesse tee peale jäänud poodidesse (Konsum, Õnnelik juhus, Pizzapood, Siilu pood), kust sai möödaminnes hädavajalikku (eelkõige piima) ostetud. Piima ostsime 45 liitrit, kokku sai seega tarbitud vähemalt 50 (oleks varem pähe tulnud, oleks kirja pannud, palju ema tõi – statistikahull, nagu ma olen).

Sihuke lugu siis.

Aga kui järgmine kord Maximasse lähen, teen endale Aitäh kaardi. Vot nii.

—

Ilmselt pole sugugi mõistlik avaldada nii täpselt oma kulutusi ja korteri fotosid ja muud taolist, aga hea tava kohaselt ei räägita avalikult palganumbritest, mida ma ka kunagi otseselt teinud pole ning kuniks me oma säästuelu elame, ei näe ma ülejäänus probleemi. Võimalikud kurjamid, kelle siia sattumise võimalust ma nagunii ei usu, loeksid välja ainult seda, et meilt tõepoolest pole mitte midagi välja petta ega varastada 😀 Ja üürikorterile, kust me nagunii mingi hetk välja kolime, on see ainult hea reklaam!

Tõeliselt hea päev

/ plika, rõõm, seltsielu / 2 Comments

Lisaks päikesele, mõnusale hommikule ja headele uudistele oli meil õhtul veel huvitavat tegemist – käisime vanemuises Nerva ja Tauno Kangro näituse avamisel (mis oli mulle muuseas heaks põhjuseks end ometi veidike üles lüüa – seelikut, kontsi ja suuri kõrvarõngaid kanda – vägagi teretulnud nähtus mu praeguses elus).

Nerva hakkas mulle meeldima juba siis, kui Antti meiega Coldharbour Lane’il elas ja tema postkaarte seintele kleepis. No ja siis, kui Charlotte’i kohvikus juunis näitus tehti, armusin lõplikult.

Nüüdseks olen paaril näitusel ja galeriis käinuna tema töid originaalis päris palju näinud, lisaks veel kõik ülejäänud, mis kodulehel väljas (jajah, ma olen tõepoolest need kõik läbi vaadanud). Tänasel näitusel oli ka uusi selle aasta töid, mida esimest korda nägin ja nii mõnessegi kohe armusin. Näiteks see ja see.

No ja vanematest piltidest see ja see ja see ja see… Oeh. Millal ma ükskord rikkaks saan?

Ma alguses plaanisin küll print screeni kasutada, et blogisse pildid panna, aga siis otsustasin, et ikka ei tee seda – ühest küljest oleks nagu tasuta reklaam, mille vastu ei saa ometi kellelgi miskit olla, teisest küljest on lihtne salvestamine ikkagi põhjusega keelatud ja kuna ma pole luba küsinud, siis jäägu lihtsalt lingid. Aga vaadake kindlasti!

Muidu oli igati tore ja Plika pidas ennast esinduslikult üleval – oli mul alguses mõnda aega linas, siis mõnda aega Mehe süles, siis sai kõrvalruumis tissi ja magas natuke oma vankrikotis ning siis oligi aeg ära minna. Lõpuks sai üleväsimus küll võitu, nii et ta nuttis meie riiete selga panemise ajast kuni koduni välja, aga õnneks oli teekond lühike ning meil õnnestus ta siiski täiesti sündsa aja jooksul maha rahustada – magab sügavalt miskine üheksast saati. Näis, millal esimest korda ärkab 🙂

Kui see laps ennast edaspidigi üritustel nii hästi üleval peaks, siis käiks kohe hulgim. Ega muidu ju ei teagi, tuleb proovida!

Nii et igati tore ja tegus päev oli, tuleks neid aga rohkem. Ja see päike, et seda veel nädalateks jätkuks! 🙂

Suurepärased uudised

/ rõõm / 5 Comments

Minu pühapäeva õhtul saadetud kirja peale helistati eile pensioniametist ja käisin täna nendega rääkimas.

Tuli välja, et kõik on täiesti korras, ainult et esiteks oli vaja mu Londoni viimast palgalehte (mida klienditeeninduses toona küsida ei osatud, sest selliseid juhtumeid praktiliselt pole ning neil puudub arusaadavalt kogemus taolisteks asjadeks vajaliku paberimajanduse kohta) ning teiseks oli neid segadusse ajanud see, et tööandja kirja kohaselt lõppes mu töösuhe alles novembri teises pooles (nagu varem korduvalt mainitud, jäi mul lahkumisavalduse saatmine pool kuud hiljaks).

Niisiis – kuna novembris sain UK tööandjalt viimased rahad, siis vanemahüvitis tuleb alates detsembri eest ja seda makstakse kahes osas – tavalisel kuupäeval Eestis teenitu põhjal arvutatud osa ja mingil hilisemal kuupäeval Londoni tööstaaži järgi arvutatud osa. Tegid mu viimasest payslipist koopia, lasid täita ankeedi, kus kinnitasin, et elan nüüd püsivalt Eestis, kirjutasin avalduse, et olen järgmisel kuul toimuvatest tasaarveldustest teadlik… Ja nagu ma aru sain, siis mõlema tööandja kirjad ja viimane palgaleht on piisavaks tõestuseks, ei peagi hakkama midagi täiendavat kuskilt järele pärima. Mul olid muidugi igaks juhuks absoluutselt kõik Londoni palgalehed kaasas (ja kuna mulle maksti 2008 jaanuarini kord nädalas, alles pärast seda kord kuus, oli neid ikka paras patakas), aga neid ei tahetud isegi näha – tööandja kirjadest piisas.

Ma ei julge muidugi enne lõplikult hõisata, kui raha päriselt arvel on (midagi pidi juba see kuu tulema ja märtsi rahadega tehakse lõplik tasaarveldus – see jaanuari lõpus saadud summa oli ka novembri eest makstud, mille eest ma saama ei pidanudki, aga selle asemel saan lapsehooldustasu jne jne jne), aga praegu tundub küll, et kõik on kõige paremas korras.

Ja Tartu pensioniametiga on mul tõepoolest ainult kõige positiivsemad kogemused – klienditeenindaja, kellega novembrist saadik kolm korda jõudsin suhelda, oli väga sõbralik ja abivalmis, samamoodi nüüd juhataja asetäitja (oli vist) – meeldiv noor naine, kes mulle ilusti kõik ära seletas ja ankeeti täita ning avaldust kirjutada aitas. Sellest rääkimata, et minu õhtul kirjutatud kirja peale helistati juba järgmisel hommikul kell pool kümme – tõeliselt kiiduväärt kiirus 🙂

—

Tähistasin häid uudiseid sellega, et ostsin peale piima ja või ka jogurtit, kohukesi ja šokolaadi – viimased kolm olid muide kõik soodushinnaga 😉 Sellised väikesed rõõmud siis nii kaua, kuni raha päriselt arvel on ja ma olen 100% kindel, et kõik on jonksus. siis… Siis võin minna ja need kingad ära osta 🙂

Ma olen kindel, et nüüd leiab Mees endale ka varsti töö, sest head asjad kipuvad ikka käsikäes käima!

Scroll to Top