August 2007

Pipsi reisipäevik, vol 3

Täna oli see kurikuulus päev, kus 8-13 vahel pidi tulema torumees. Otse loomulikult jõudis ta kohale kolmveerand üks – peen värk, ma ütlen. Vahtis natuke, käis ja tõi oma tööriistakohvri ära, tagus haamriga toru, nentis, et mingi sein tuleb maha võtta ja julla ära vahetada ning lubas esmaspäeval tagasi helistada, et uus kohtumine kokku leppida. Tagatipuks unustas oma lambi ka meile… Ju ma meeldisin talle nii väga, et tahtis veel enne esmaspäeva tagasi tulla. *muigab* Ei, tegelikult oli täitsa lahe vana ja järgmine nädal peaks meie veemure korda saama.

Pärast torumehe külaskäiku saime lõpuks välja minna – tänane päevaplaan nägi ette Croydonis shoppamist ja õhtul pidu.

Shopata me tõepoolest saime – kes vähem, kes rohkem. Juba esimeses kingapoes kilkasime ja proovisime pool tundi, tavaliselt pole siin poodides midagi normaalse välimuse, hinna JA suurusega. On kas üht, teist või kolmandat, aga mitte kõike korraga. Seekord siis saime kõik midagi.

Mina sellega piirdusingi, neiud said endale veel pluuse ja vöid ja mida kõike veel, aga kuna see tibijutt enam mind ei puuduta, siis ma sellest kirjutada ei viitsi. Muhahaa.

Pilte saate täna peamiselt Croydoni puuviljaturust, mis oli tõesti suur, vinge ja odav:

Sealsamas tänaval käisime ka söömas, see kohvik oli tõsiselt tripp koht – WC-sse sai läbi köögi ja urgaste ning käsi pesid pesuseebiga 😀 Lõhn vähemalt oli selline… Aga mulle tegelikult väga meeldis seal, ei oleks midagi selle vastu, kui taoline koht kodu lähedal ka oleks. Menüü oli tavalisest tunduvalt suurem ja mitmekesisem, hinnad normaalsed ja isegi piima anti!

Piima sisse pandi kõrred ka… Khm.

Pips proovib Iirise uusi pärleid:

Minu esimene fish & chips – siiani olen suutnud inglaste “rahvustoidust” miskipärast hoiduda. Päris hea oli!

Koduteele jäi selline tore pood, millest bussiaknast ka pilti õnnestus teha (booze tähendab alkoholi, kui keegi ei tea):

Ja lõpuks meie saak puuviljaturult:

Kuna nad sulgesid viiest, siis saime viimase minuti hindadega ulmelistes kogustes nänni – kõik pildil olev maksis kokku £7. Näiteks nii kolm karpi maasikaid kui kaheksa karpi vaarikaid maksid mõlemad £1 – poest ostes maksab üks karp ca £1.89… Ulmeline, as I said.

Aga ma nüüd tuppa tagasi, Pipsil peaks bool juba valmis olema. Osakonna tavasid ei saa ometi unustada!

Peomälestusi (kui neid pärast booli üldse olema saab) kuulete vast millalgi homme.

Pipsi reisipäevik, vol 2

Tänane päev möödus eilsega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikult. Pärast seda, kui me olime oma netivajaduse rahuldanud ja ennast üles löönud, oli kell märkamatult juba peaaegu neli saanud. Iiris pidi Angelis Kayga kokku saama ning otsustasime Pipsiga kaasa minna.

Kuna Pipsile ostsime kokkuhoiu mõttes ainult bussipileti ja mulle puhkuse puhul ka, siis mõtlesime Angelisse ka bussiga minna. Andsime peatuse pärast alla ja läksime metroosse. Selle ühe peatusevahe jooksul jõudsin bussiaknast need pildid teha:

Jah, ütleme nii, et liiklust meil peatänaval on ja busse ka.

Metroos sai ka paar turistikat klõpsitud:

Ja tänaseks ongi piltidega kõik.

Angelis näitasin Pipsile oma töökoha ära, sain payslipi kätte, käisime paaris poes, sõime hiinakat ja… Ostsime suuremal hulgal igasugust jaburat nodi. £1 poodi sattusime, noh 😀 Leidsin lõpuks kööki nagid, mis ei käi kruvide, vaid kleepsudega, sain vannituppa vaiba, õmblustarvete komplekti, katlakivi eemaldusvahendi ja hunniku teeküünlaid… võib-olla oli veel midagi.

Ühte asja ei saanud ka – seda toru, mille külge dušikardin panna. Aga eks ma otsin mõni teine päev edasi 😛 Ahjaa, pipart ka ei saanud – Pips tõi mulle lambakujulise pipra- ja soolatoosi, ma tahaks neid nüüd täita. Aga ei leidnud Sainsbury’st pipart üles.

*peksab pead vastu seina*

Üldiselt on täna rahu maa peal ja homme tuleb torumees. Homme õhtul on pidu (ei tea veel, kus, aga raudselt on!) ja laupäeva õhtul ka. Ja siis ongi puhkus läbi. Uhh.

Ei, elu on lill… Oih, kuule, anonüümne, palun ära mind veel ära bänni, ma AUSALT üritan selle väljendi kasutamist vähendada. Või noh, süüdista Dakit. Tema blogist see mulle külge jäi 😉

Pipsi reisipäevik, vol 1

Läbi häda ja viletsuse istun nüüd omaenda maja nurga juures puu all, vihmavari pea kohal, ja nendin sarnaselt Iirisele (loe postituse lõpus olevat editit), et milleks kogu see ving ja otsimine, kui siin on päris hea. Nett, kuniks seda on, on täitsa okei kiirusega ja vihmavari tuleb kasuks nii vihma kui päikese puhul. Loodetavasti saate varsti ka illustratsiooni, kui Iiris ja Pips lähedalasuvast internetikohvikust tagasi jõuavad (seal polnud wifit, seega mina keeldusin jäämast, sest kõik blogi pildid olid läpakas).

Üldiselt ma jutustada eriti ei viitsi (seda enam, et aku hakkab tühjaks saama), seega laskem piltidel eneste eest rääkida ning piirdugem vaid hädavajalike kommentaaridega.

Üleeile Horshamis shopates käisime lõunat söömas ühes väikses Itaalia restoranis:

Muraka vinge auto, mida ta kardab (loe lähemalt siit):

(just tuli meelde, et vaatasime Muraka juures kõige õõvastavamat dokfilmi 5-aastaste missivalimistest ning mul tuli sellega seoses nii palju mõtteid, et need väärivad kohe eraldi posti – mõni teine kord ehk, kui veel meeles ja rohkem aega)

Õhtul istusime Muraka kõrvalmajas asuvas pubis (ja see asub sõna otseses mõttes kõrvalmajas, päris mugav või mis):

Eile oli ilm viisakam kui üleeile, seega mõtlesin Pipsile kohustuslikud vaatamisväärsused ära näidata: Buckingham Palace, Big Ben & Houses of Parliament, Trafalgar Square, Picadilly Circus ja Hyde Park. Ei viitsi seekord enam üles panna turistikaid seeriast mina ja London, näitan teile parem hoopis, milline näeb välja Brixtoni peatänav, mis on nüüd minu igapäevane kodutee (tänud Pipsile, kes pilte viitsis klõpsida):

Ma olen varemgi Buckinghami paleed ignoreerides selle asemel ilusaid lilli pildistanud, seekord tahtsin ise ka peale jääda ja oma uut nunnut punast seelikut demonstreerida 😛

MÕNI turistikas ju ikka võib olla kah:

Tegelikult oli plaan Thamesi äärde jooma minna, aga tuul oli nii tugev, et mina hakkasin külma üle vinguma. Seega läksime hoopis Hyde Parki:

Pärast kuue Smirnoff Ice’i ära hävitamist seadsime sammud tagasi Victoria poole, et saada kokku Iirisega, kes tõi meile soojad riided ja puhast Eesti viina. Kõigepealt kustutasime vahepeal tekkinud nälja Victoria KFC-s, kus meile unustati wrapi vahele majoneesi panna (no kui idioodid nad olla saavad?), siis võtsime Pipsi geniaalsel soovitusel kaasa tühjad joogitopsid ning suundusime lähedal asuvasse Sainsbury’sse pealejooki otsima. Selleks osutus veel neli pudelit Smirnoff Ice’i. Aga kuna väljas oli külm ja sadas vihma, siis polnud pikka pidu – istusime Sainsbury kõrval mingi varjus asuva ääre peale ja segasime joogid valmis:

Kuna väljas oli tõesti kolepahakülm, siis läksime jookidega bussi ja sõitsime Picadilly Circusesse, et Reinu pubisse minna. Bussist maha astudes ja paduvihma käest esimese ettejuhtuva varju alla põgenedes avastasime ennast tänavakunstnike summast, kes kalli raha eest turiste üles joonistasid.

Pips leidis, et tema tahab ka endast pilti, aga resoluutse neiuna keeldus ta selle eest üle £10 maksmast (tavaline taks oli £20-30). Ja saigi!

Üle mõistuse suured rinnad sai ka kauba peale. Aga kes selle üle varem kurtnud on? 😉

Pips tulevastele põlvedele üles jäädvustatud, jõudsime lõpuks õnnelikult Reinu pubisse. Jõime Iirisega kohalikku siidrit, mis maitseb nagu kassiku*i, aga mustsõstrasiirupiga segatult on see-eest väga hää:

Pips proovis baaridaami ameti ära:

Reinu ungarlannast kolleeg Dora andis maitsta nende kohalikku brändit Palinkat (tänud sulle, lugeja!). Kammis päris hästi, nagu näete 😉

Seekord saime siis Pipsi koos sildiga pildile:

Mees, kes oli terve õhtu Gipsy Hilli pubis ülemuse sünnipäeva tähistanud ja seal muuhulgas jaanalinnuliha maitsnud, oli sunnitud lõpuks meile linna järele tulema, sest võtmed olid meie käes. Ta jõudis kohale täpselt selleks ajaks, et hakata tagasi minema. aga bussijuht oli nunnu ja võttis meid sealt peale, kust tegelikult ei oleks tohtinud ja me ei pidanudki väsinult ja külmas õiget kohta otsima.

Täna oli pohmakas.

Stay tuned, uued uudised varsti!

Scroll to Top