2007

Hingelt punane

Tegelikult tegin seda testi juba kunagi ammu, aga selle küsimused olid nii nõmedad, et ma panin vastused suht suvalt ja tulemus – oranž vist – ei meeldinud mulle kohe üldse, seega ei saanud see ka blogis mainitud.

Eile leidsin selle Karikate Emanda blogist ja tegin uuesti – seekord mõtlesin pikalt ja põhjalikult ja panin enda arust kõige õigemad vastusevariandid, mis olid mu meelest küll ikka piisavalt suvakad. Aga seekord vastus rahuldas (sest noh, punane ON mu lemmikvärv!). Ja ma leian, et see on õigeim, mida ma suudan nii lollist testist genereerida. Seega jagan ka teiega 😉

What color is your soul painted?RedYour soul is painted the color red, which embodies the characteristics of love, strength, physical energy, sex, passion, courage, protection, excitement, speed, leadership, power, danger, and respect. Red is the color of the element Fire, and is associated with blood, life and death, birth, volcanoes, and intense emotions.

Personality Test Results

Click Here to Take This Quiz

quiz
Quizzes and Personality Tests

Hirmsasti tahaks teile midagi kirjutada…

…ainult et mitte midagi erilist pole vahepeal juhtunud.

Või nojah. Eile õhtul avastasin, et mu mobiil millegipärast keeldub laadimast. Sain teada, et Swammil on oma mobiiliga sama jama ja läpakas suri tal ka välja. Müstilised asjad juhtuvad… Mina käisin täna oma moblaga poes ja tegin kurba nägu – onu võttis aku tagant ära paariks minutiks ja nüüd laeb nigu miška. Olen ikka lammas, selle peale oleks võinud ju isegi tulla. Kui läpakas kokku jookseb, siis teen talle ikka enne restardi, kui sellega parandusse torman, eks. Aga nojah, see selleks. Hea, et nii kergesti lahenes.

Lõpetasin täna kell kolm, aga unustasin Mehelt võtme võtta. Mees oma telefonile ei vastanud, Swammi oma oli surnud, kodutelefoni ei võtnud ka keegi. Otse loomulikult polnud Swammi kodus (kusjuures tavaliselt ta sellisel ajal on) ja ma pidin ukse taga istuma. Õnneks mitte kaua – maja on suur ja inimesed ikka käivad, korteri võtmed on mul olemas.

Siis sain just ühe huvitava kõne kodutelefonile. Mingi tüüp küsis Swammi. Mina vastasin, et pole, kas saan midagi edasi öelda. Tema teatas, et Swamm lubas tal enda juures ööbida, ta on nüüd lennujaamas ja istub kohe rongi peale, kuhu ta sõitma peab. Ma kehitasin õlgu ja ütlesin, et Victoriasse ning sealt bussi või metrooga Brixtonisse. Lubas Victoriast uuesti helistada.

Ma vist ei pea mainima, et kuulsin uuest öömajalisest esimest korda 😉 Tõenäoliselt ongi nii, et Swamm on kuskil ära (kus, ei tea, sest ta mobiil on ju surnud) ja mina jagan tema külalisele telefoni teel seletusi kohale jõudmiseks ja lõpuks pakun veel kohvi ka 😀 Tegelikult on jumala pohhui, ma pean tunnistama. Üks inimene teises toas ei liiguta mind kõige vähematki… Veel mitte. Ehk ta kuuks ajaks ei jää.

EDIT: sain just Mehelt MSNis teada, et tegu on ca 50-aastase mehega. Kauaks jääb, ei tea. IRW.

Mul on nüüd kaks vaba päeva. Õnnistus, ma ütlen. Kuna raha pole, siis kavatsen lõputult magada, voodis chillida, blogisid lugeda, filme vaadata ja makarone süüa. Seksida ka, kui hästi läheb 😛

Ülejärgmisel nädalal läheb kaks inimest puhkusele, mis tähendab, et ma saan vist paar kuuepäevast töönädalat teha – raha kulub marjaks ära.

Sain täna Amazonist suure kasti, mille sees oli peamiselt mullikile ja siis paar õhukest… Asja. Mida täpselt, ei saa öelda, sest see on seotud üllatusega ühele inimesele. Umbes viis DVD-d on ka juba erinevatest kohtadest kohale jõudnud ja homme peaks veel mingi suuremas mõõdus pakk tulema, mis teisipäeval postipilust sisse ei mahtunud ja tagasi postkontorisse saadeti… Õnneks on Royal Mailil sellisteks puhkudeks väga mugav online-ankeet, millega saab paki uuesti sulle sobival ajal koju tellida. UK võlud.

Kui Mees koju jõuab, siis saab poodi minna… Makarone ostma 😀

Gooooooogle

Viimasel ajal on minu blogi loetud muuhulgal järgmistel ajenditel: lisette kampuse aadress, lounge tige tikker, tige tikker lounge, kohvik tige tikker, lahkumisavaldus näidis, tige tikker restoran

Tundub, et Tige tikker on endiselt popp koht. Trendikas suisa, kui arvustust uskuda. Eks ma vaatan varsti ise üle. Üldiselt võiks nende koduleht informatiivsem olla.

Halloween on. Üldse ei koti.

Kokkuhoid, alga nüüd!

Kui ma veel nädal-paar tagasi arvutasin oma kulusid-tulusid ja tundus, et ei ole nagu hullu midagi, siis vahepealse aja jooksul veidike üle kulutades ja täna uuesti reaalsemate numbritega arvutades (sest tegelikult ma vist ikka nädalas nii palju palka saama ei hakka, kui lootsin, ehkki palgatõusu sain kätte) on olukord tunduvalt nukram.

Lubasin endale pühalikult, et ei vaata enam mingite DVD-lehekülgede poolegi, igasugustest (riide)poodidest hoian eemale ja väljas (joomas) ei käi. Ja veel üks lubadus, mis just praegu pähe kargas – registreerin ennast raamatukogu lugejaks. Sest raamatute ostmiseks pole ka enam raha.

Kuna november on kõige vastikum kuu aastas (sellele järgneb pingereas kohe tihedalt veebruar… Ja need on juhtumisi kuud, mil mu emal ja õel sünnipäevad on – ei midagi isiklikku, ausalt :D), siis ei tohiks soojas kodus püsimine eriti raske olla. Ülejäänud DVD-dega võin vabalt järgmise aastani oodata, selleks ajaks lähevad need ainult odavamaks. Riideid on mul ka, olgem ausad, küllalt, et hakkama saada. Ehkki tahaks veel ja veel. Kuni poodidest hoiduda, ei tohiks suurt kiusatust olla. Kõige raskem saabki olema ilmselt kõikvõimalike väljas (söömas, joomas ja niisama lõbutsemas) käimistega, aga siinkohal loodan ma eelkõige Mehe toetusele, kes on praeguseks läheneva Eesti reisi tõttu suht samal säästurežiimil.

Te ju teate mu ainsat ja kõige pühamat uue aasta lubadust – seda tuleb alustada võlgadeta. Aasta lõpp on lähedal, enam pole nende eest kuskile põgeneda.

Ja ma usun, et ma saan hakkama!

PS. New York Minute oli esimene noist filmidest, mida ma tõesti täiega nautisin (isegi rohkem, kui Raise Your Voice‘i) – see oli lihtsalt nii naljakas… Ja ilusad peategelased. Mehele meeldis ka 😛 Ja First Daughterit olin kunagi Eestis telekast näinud, ehkki väga ähmaselt oli meeles. See oli täitsa okei, aga ei midagi erilist.

Kella keeramisega tuli sügis

Täna veidi enne tööpäeva lõppu aknast välja vaadates imestasin, kuidas nii kiiresti nii pimedaks läks. Siis tuli meelde – keerasime ju kella. Juba enne viit oli täitsa hämar.

Praegu on kell veerand üksteist, aga tunne on umbes nagu pool kaks öösel.

Tegelikult ei ole mul sügise vastu midagi. Selles on oma romantika. Tuleb ainult häid külgi otsida 🙂

Kui ma saaks lõigata välja kõik laulu- ja tantsuosad (ja kõik muu kunstilise etlemise) filmidest Step Up ja Raise Your Voice, siis saaks neist lõikudest kokku suurepärase meelelahutuse, mida võiksin vaadata kümneid ja kümneid kordi. Filmid ise on tüüpilised Ameerika noortekomöödiad, täiesti ettearvatava teemaarenduse ja lõpuga… Mis on oma naiivselt viisil küll nunnud, aga mitu korda järjest vaadata ei viitsi. Kogu see tants, laul ja möll seevastu – see on viimase peal.

Step Up on juba vana lemmik, Raise Your Voice’i vaatamise siis just lõpetasin 😉 Seal oli kaks nii kuradi tuttavat näitlejat – Lauren C. Mayheni kohta ma ei suutnudki selgust saada, pole tema osalusega filme nagu rohkem näinud, aga John Corbett oli indeed Seksi ja linna Aidan, ainult vanema väljanägemisega ja tunduvalt karvasem.

Ajudeta noortekomöödiad on ikka palju võimsamad, kui nende sisu keerleb kunsti ümber. Loodetavasti leian veel mõne taolise.

Scroll to Top