2007

Vaikelu

Ma olen enam või vähem oma raha kokkuhoidmise ja kodus istumise režiimi sisse elanud. DVD-tellimused jõuvad järjest kohale, netist olen teise hunniku filme juurde tõmmanud, America’s Next Top Modeli ja Gossip Girli selle sügise hooajad sinna lisaks. Muud ma siin kodus eriti ei teegi, kui vahin filme ja sarju.

Laupäeva veetsime näiteks voodis – vaatasime ära kolm filmi, käisime vahepeal Vera Cruzis söömas, üritasime õhtul Mehele riideid ostmas käia, aga ei leidnud midagi ja lõpetasime ikka pizzarestoranis… (mh, see on see mööndustega raha kokku hoidmine, mina ei maksnud eks… Aga ma üritan endiselt Meest veenda, et kodus makarone süüa on ka tore, muidu mul tulevad varsti süümepiinad)

Ja nii ongi.

Sellepärast pole mul teile absoluutselt mitte midagi huvitavat kirjutada, peale oma filmi- ja sarjamuljete… Ja need ei huvita suurt kedagi, ma ju tean küll.

Aga ma pean siiski tunnistama, et modellide 9. hooaeg on igav… Kuivõrd eelmine oli suht sama igav, siis kardetavasti on viga minus – mida rohkem sa seda sama jama vaatad, seda etteaimatavamaks asi muutub. Lõpuks ei viitsi enam isegi kuulata, mis nad räägivad, vaatad ainult pilte. Aga peab ikka vaatama, eks, ega siis sellepärast pooleli ei jäta 🙂

Ahjaa, ja laupäeva õhtul vallatlesime siis purjus M-iga Ann Summersi kodulehel (vt eelmist posti) ning arutlesime erinevate küülikute headuse üle. Jõudsime järeldusele, et kõik on ilmselt päris head. Lõbu oli laialt.

Viie nädala ja kahe päeva pärast olen Eestis.

Soovitage filme!

Seoses sellega, et mul on nüüd kiire internet, tahaks hirmsasti muudkui midagi tõmmata ja tõmmata. Aga mõtted on praeguseks hetkeks otsas ja netis ringi surfata-otsida ka ei viitsi.

Mulle meeldivad igasugused tantsufilmid nagu Step Up ja Dirty Dancing.
Mulle meeldivad (ajudeta Ameerika) noortekomöödiad nagu EuroTrip jms.
Mulle meeldivad elegantsed põnevuskomöödiad nagu Ocean’s 11-12-13, Bond, The Thomas Crown Affair ja Charlie’s Angels.
Mulle meeldivad lihtsalt eriti head (romantilised) komöödiad nagu Notting Hill ja Love Actually.

Soovitage, soovitage!

Hoirassaa ja pudel rummi

Kell pole veel kaksteistki, aga minu päev on juba üliväga meeldiva suuna võtnud.

Kuna ootasin seda pakki, mis teisipäeval tagasi saadeti (ei mahtunud postipilust sisse, mina ja Mees olime tööl, Swamm magas), siis panin kella igaks juhuks 9.45 helisema – ma polnud kindel, kas postiljon, kel on välisukse võti olemas, ikka helistaks väljast meie uksekella või koputaks juba trepikojas sees olles lihtsalt uksele, mida ma poleks läbi une kohe kindlasti kuulnud.

Ja mul oli õigus. Ta ainult koputas. Muide – kell oli TÄPSELT sama palju, kui teisipäeval (see paber, mille ta tookord maha jättis, seal oli kellaaeg peal) – pool üksteist. Peen värk.

Ja viis minutit pärast postiljoni külastust (sain kõik oma tantsufilmid ja Las Vegase kätte :P) helistati mulle sellest agentuurist. Vaatasin hiljem järele – oligi too esimene kord mulle ka sealt helistatud, number oli peaegu sama, vaid viimane nr erinev. Vot siis.

Küsiti, kas ma vaatasin nende kodulehte ja kas olen endiselt huvitatud. Ütlesin jah. Siis küsiti, kas olen midagi sellist varem teinud ning pikkust ja vanust. Öeldi, et nad annavad mu pildi nüüd mingitele järgmistele tegelastele edasi ja kui nemad on huvitatud, siis helistatakse mulle järgmisel nädalal tagasi.

Põnev, põnev. Ma nii loodan, et nad on – see oleks kindlasti väga äge kogemus ja raha on praegu hullult vaja.

Nüüd ma kavatsen duši all käia ja ennast ilusaks teha ja natuke koristada ja oma DVD-hunnikus mingi süsteemi ja korra luua…

Ja peale kõigi kohale jõudnud DVD-de on mul veel ootamas kuus esimest osa America’s Next Top Modeli uuest hooajast ja EuroTrip.

Juhhei!

Ka nii võib juhtuda

Tegelikult polnud mul täna mitte kõige väiksematki kavatsust jooma hakata, aga elu tahtis teistmoodi. Tulin küll koju, jäin enne Mehe tulekut peaaegu magama, vedelesin hommikumantlis voodis ja sõin makaronide asemel junk foodi (Mees tegi välja, irw, ma toetasin omalt poolt ühe naelaga)… Ignoreerisin seda Austria tüüpi, kes meile öömajale tuli (kõigest teisipäevani – kukepea), kui poisid temaga seltskondlikud olid ning lugesin blogisid… Aga siis juhtus nii, et Ly ja Läti tšikk Laura lubasid mõlemad ka siia tulla. Ja kell oli nii palju, et ma üldse ei uskunud neid enam kohale jõudvat… Aga nad jõudsid.

Ja kui seni polnud mul midagi juua (too kast Smirnoff Ice’i on ammu otsas ja täna osteti ainult õlut, mul nagunii mingit raha polnud ja erilist alkoholivajadust ka mitte), siis Laura tõi viina ja Red Bulli.

Ega’s midagi, ajasin riided selga ja hakkasin seltskondlikuks:

See on laura:

Üldiselt oli väga lõbus ja ma jäin suhteliselt purju ja jube tore on vahelduseks panna pidu nii, et MINUL on homme vaba päev.

Elu on kohe täitsa ilus praegu 😉

EDIT tund aega hiljem: Jõin ära kaks poolikut pudelit Eviani – lootuses, et ehk pole siis homme nii suurt pohmakat (jõin õhtu jooksul 3-4 klaasi kokteili ja sellest mulle täiesti piisab, tean ju). Vastik oli. Mees jäi kõigi riietega magama ja tal võib hommikul veel eriti kole olla. Kontrollin enne magama minekut üle, et tal äratus ikka peal oleks 🙂 Ja endale panen ka igaks juhuks kella helisema, sest see pagana postionu… Kes teab, kas ta helistab kella või koputab ainult uksele – ma ajan ennast igaks juhuks enne kümmet korra üles, siis on uni kergem ja ehk kuuleb. Ja EHK ei ole väga suurt pohmakat.

EDIT 2: Loen siin oma blogi kõige esimese aasta sissekandeid ja avastasin siit, et olen kunagi pahaaimamatult Kaja eksi valinud 😀 No see on ikka küll VÄGA irooniline, selle sissekande mõtteid arvestades.

Minu blogi algusaegade üleüldine stiil on ka praegu päris veider lugeda. Isegi paar kirjaviga avastasin, ära parandada küll ei viitsinud. Ja tekkis hirmus tahtmine vanu postitusi tagantjärele fotodega illustreerida – paljude mainitud sündmuste kohta on need olemas, lihtsalt ei tulnud tollal pähegi neid sinna üles panna… Arvan, et teen millalgi ära.

Scroll to Top