Neljapäeval käis oma iganädalasel külaskäigul kõrgem ülemus Pete, kes on siis meie ülemuse Tarase otsene ülemus ja ma ei teagi, mismoodi see hierarhia edasi läheb, kas siis tuleb juba otse omanik või on veel keegi vahel. Suva ka ilmselt.
Ma pole temaga kunagi varem rääkinud, peale viisakusväljendite (à la tere/head aega/su kohv on siin) muidugi. Aga üleeile ta tuli ja küsis, kuidas mul läheb. Kohmasin vastu, et hästi. Ta ütles, et see ei kõlanud just eriti veenvalt. Ütlesin talle, et olen masenduses, kuna JÄLLE läheb kaks inimest töölt ära (noh, need, kelle me olime jõudnud juba viisakal määral välja õpetada, et ei pea enam iga hetk silma peal hoidma ja saavad endaga ise hakkama).
No ja siis ma rääkisin talle viisakalt ära kõik selle jutu, mida ma olin juba ammu mõelnud Tarasele rääkida – et mul on tööl jumalast igav, sest kõik on liiga selge, et oleks vaja uusi ülesandeid ja väljakutseid, et kui neil oleks supervisorit vaja, siis ma pakuks ennast, aga ma tean, et hetkel pole jne jne jne. Selle peale Pete noogutab ja ütleb, et räägib Tarasega.
Tulemus? Tund aega hiljem kutsub Taras mu kontorisse ja ütleb, et kle, tahad, ma teen su team leaderiks – keskendud rohkem uute välja õpetamisele ja hoiad kõigil silma peal, kui supervisorid eemal. Ja kui kunagi peaks supervisori koht vabanema, siis saad selle endale. Ja et palka saab ta mulle praegu pakkuda £6 tunnis.
Ehk siis mulle pakuti 30p tunnis juurde selle eest, et ma teeks kõike seda, mida ma nagunii olen juba praegu sunnitud tegema, ainult et nüüd on mul selleks veidike uhkem ametinimetus ja nö seaduslik õigus tavabaristasid tavalisest veidi rohkem ringi käsutada. Sweet!
Minimaalne tunnipalk tõuseb nagunii alates 1. oktoobrist £5.35-lt £5.52 peale, niisiis saavad kõik baristad nagunii 17p palka juurde (sest peale minu saavad raudselt kõik miinimumi), mis minu jaoks tähendab reaalselt vaid 13p palgatõusu… Mis on naeruväärne, nagu meie kohvikule kombeks.
Aga ma kavatsen paar nädalat hästi käituda ja ilusat nägu teha ning siis palka juurde küsida. Vahepeal kirjutan Lucale ja küsin, palju tema team leaderina palka sai ja palju supervisorina – me saime nii hästi läbi, et ta vast ütleb mulle ikka… Andreea just rääkis, et Luca olla ka enne supervisoriks saamist team leader olnud, ma ei teadnudki seda, meil üldiselt sellist ametikohta pole.
Igatahes ma olen veidikeseks jälle rahul, kohe motivatsiooni tuli juurde uutega tegeleda (enne oli pigem trots – mis mõttes ma neid koolitama pean, see on supervisorite ülesanne, NEILE makstakse selle eest, mitte mulle) ja loodetavasti saan oma palga varsti vähemalt £6.25 peale kaubelda või ehk isegi £6.50 – oleneb peamiselt sellest, mida Luca mulle vastab. aga ma usun, et supervisorid saavad praegu £7 vähemalt… Näis.
Ja ma tahaks ikka supervisoriks ka saada, siis võib vabalt kohe uue töö otsida – kui ükskord kõrgem ametinimetus juba kätte võideldud, saad teises kohas sama pulga pealt jätkata – selline siinne bürokraatia kord juba on.
Mittetööalastest edusammudest nii palju, et kolmapäeval pandi meile tõepoolest BT landline ja Mees tellis samal päeval neti ka ära, selle tähtaeg on järgmine kolmapäev. Ootame, vaatame.
Mis eraelusse puutub, siis I better don’t go there…
over & out
