April 2009

Päev jääb kinkimata

Oleks Eesti rahva muuseum mu eilse päeva tegemiste kohta teada tahtnud, oleks ma  hea meelega kirjutanud. Tänane päev on olnud täiesti uimane ja mõttetu, sellega ma nende ajalukku tõepoolest minna ei taha.

Aga üht-teist üles tähendada tahaks küll – just peamiselt möödunud päevadest.

Bussisõit Pärnusse oli tõesti mõnus. Ma ei tea, mida meie kaasreisijad küll arvata võisid – me kogu aeg sebisime ja rääkisime ja tegime fotosid ja laps lalises ja… Aga väga häirivad me vast ei olnud 😛

Söögipaus:

Vanaema süles:

Uni murdis maha:

Pühapäeval käisime Mehe vanaema 75. juubelil. Oli terve reserveeritud kohvik ja pikk laud ja 40 inimest ja lõõtspillimängijad ja igasugu viktoriinid-võistlused… Plika pidas ennast täiesti hämmastavalt hästi ülal. Kogu asi algas kell kaks, esimese tunni magas ta akna taga ja lasi meil rahus praadi süüa. Siis ärkas ja chillis meiega kella kuueni – käis sugulastel sülest sülle, tantsis Mehe ja minuga, naeratas kogu aeg ja ei lasknud ennast suurest lärmist ja võõrast inimhulgast absoluutselt heidutada.

Kaks viimast ööd on täiesti alamagatud, sest lasin ennast korraks vanasse mustrisse langeda ja istusin poole ööni üleval, et põnevat blogi lugeda. Eile polnud nagu hädagi, aga tänaseks olin suht tapetud kana. Suutsin küll päeva jooksul natuke koristada, aga istusin enamik ajast ikkagi arvutis, sest millekski asjalikumaks jõudu ei jätkunud. Täna tuleb küll ruttu magama minna, poole ööni üleval olemist ei saa enam endale lubada.

Piia käis külas oma skänneril järel ja tõi kommi. muuhulgas lehmakommi:

Plika sai endale uue luti. Suur tüdruk, suur lutt 🙂 See seisis juba kuu-paar kapis ja ootas lapse kasvamist – rohkem ei jõudnud oodata. Nii ilus punane 😛

Peaaegu 60 lugejat on ennast küsitluse all üles andnud – ootan endiselt huviga, mis arv kokku tuleb. Väga äge on lugeda seda kõike 🙂

Ja juba ma hakkasin ka otsast ühte remondiblogi lugema, mis on jällegi nii põnev… Praeguseks on korter ilmselt juba valmis, algus on 2007. jaanuaris. Ma muudkui loen ja mõtlen, kuidas tahaks ka sedasama teha. Ühel päeval…

Ökokoolitus, vol 4 – säästunipid olid juba teada

Olin eile nii väsinud ja muude asjadega ametis, et ei jõudnudki muljeid kirja panna.

Eilse koolitusega läks selles mõttes natuke nirusti, et koolitaja oli valmistanud ette materjali algajatele, aga kõik koolitusel osalejad olid juba edasijõudnud 🙂 Hästi armas noor neiu oli, rääkis ise ka, et oli mõelnud, kas alustada a-st ja b-st või rääkida konkreetsemalt – paraku valis esimese variandi, mis osutus valeks. Oh, oleks ta vaid eelmiste koolitajate käest pärinud, mis sorti rahvas teda kuulama tuleb – meie seltskond oli eelmiste kordadega vast piisavalt teadliku mulje jätnud.

Noo, igatahes ei jooksnud see päev üldsegi mitte mööda külgi maha – kordamine on teatavasti tarkuse ema. Kuigi ma võisin 99% räägitu kohta öelda, et ma tean seda kõike ja üritan nii elada, siis kui palju ma seda reaalselt teen? Ikka laskun targast teooriast hoolimata sageli tagasi mugavatesse harjunud käitumismallidesse.

Kõige kasulikumad teadmised, mis ma eile kõrva taha panin, olid järgmised. Esiteks – keraamiline pliit on säästlikum kui tavaline elektripliit. Ütlemata hea teada – meil on praeguses elamises esimest korda elus keraamiline pliit ja see on muidu ka mõnusam kui teised. Nii et kunagi oma koju ostame ka keraamilise 🙂 Teiseks – kümme aastat vana külmkapp on umbes kaks korda hullem kui uued enenrgiasäästlikud. Tõenäoliselt kehtib see ka muu suurema kodutehnika kohta. Sestap tuleviku tarbeks otsustasin ära, et OMA koju võib küll vabalt tulla second hand mööbel, aga tehnika (pliit, pesumasin, külmkapp, nõudepesumasin jne) ostame uue ja võimalikult energiasäästliku. Kolmandaks – keskmise pere veekulust moodustab umbes 40% see, mis me WC potist alla laseme. Niisiis olen nüüd veel kindlamalt seda meelt, et ükskord ehitame oma ökomaja, mille veesüsteem kasutab vannist ja kraanikausist alla voolanud vee ära WC loputuspaagis.

Aga muudest säästunippidest ka.

Kõigepealt need, mida juba kasutame. On suhteliselt elementaarne, et pliit ja potid-pannid tuleb puhtad hoida, söögitegemisel kaas peal, pliidil võimsus hiljem väiksemaks keerata  jne – kõik see aitab energiat säästa. Elektriline veekeedukann on tunduvalt säästlikum kui pliidi peal vee keema ajamine – muidugi kasutame kannu, pliidil on ju ebamugav 🙂 Kõiki seadmeid tuleks katlakivist regulaarselt puhastada – üritan seda ikka teha. Moblalaadijad üritame ka võimalikult kähku seinast välja tõmmata, kui telefonid laetud on – muu väikse tehnika kohta öeldi, et kuni neil pole tulukesi, mis ka kinni lülitatuna põlema jääks (nagu nt telekal), siis ei pea neid seinast välja tõmbama – energiat nad välja lülitatuna ei kuluta. Kilekotte me ei osta, kasutame selja-, õla- ja riidekotte. Juba olemasolevaid kilekotte kasutame prügikottidena.

Järgmiseks need nipid, mida üritame kasutada. Rohkem kodus süüa, harvemini poes käia, korraga rohkem ja ette planeeritult osta, ise kasvatada. Teoorias ilus, praktikas patustame. Aga me püüdleme selle kõige poole ja läheb järjest enam korda ka. Kaltsukatest riideid osta on väga lahe ja enne Londonisse kolimist külastasin neid tihemini. Nüüd pole enam ammu käinud, samas pole riideid eriti ostnud ka. Olemasolevaid riideid peakski jälle sorteerima ja ära andma – korralikke asju ära visanud pole ma kunagi. Üritame vältida ülepakendatud ja väga väikestes kogustes pakendatud tooteid. Kasutada paberi mõlemat poolt. Kasutada vähem majapidamispaberit (hahaa, aga see viimane eriti ei õnnestu).

Ja lõpuks need asjad, mida me veel teha võiks. Esiteks – valgusteid puhastada. Pole kunagi selle peale mõelnud, et ka see energiasäästlikkusele mõjub. Teiseks – kangesti tahaks seda dušiotsikut, mis poole vähem vett kulutab, mingi suruõhu süsteem vms. Teab keegi, saab seda jubinat tavalisele süsteemile otsa keerata, tavaline dušipea säästliku vastu välja vahetada? Või tuleb uus segisti panna? Meil on siin praegu suht kehv dušš, pooled augud umbes. Samas omanik ei taha kindlasti segisti välja vahetamise eest maksta, sest mingit reaalset häda sellega pole. Oma kuludega üürikorteris ka midagi välja vahetama ei hakka.

No ja kokkuvõtteks kõige üldisemad kuldtõed: eelista korduvkasutatavat. Osta vähem. Jaga teistega. Eelista kodumaist 🙂

Aga neid va säästunippe tahaks veel kuulda. pean uuesti Bioneeri lehele tuulama minema, seal paistis igasugu põnevat kraami olevat.

Ja kindlasti räägiti eile rohkem, kui ma siia postitusse kirja panin, aga ma ei kirjutanud kõike üles ja olen praegu ka suhteliselt väsinud. Piisab olemasolevast jutust küll 😛

Seda räägiti ka, et mingi uus raamat olla hiljuti ilmunud, mis just selliseid nippe täis on. Kui keegi juhtub midagi täpsemat teadma, võiks mulle siia lingi panna – ma ei viitsi praegu ise otsida, aga lugeda tahaks küll 😛

Küsimusi (Tartu) ahjukütjatele

Meil on puud otsas. Oleme juba mitu korda kottidega ostnud (mille puhul ruumi hind tuleb ~750 kr, minu meelest suht kallis), sest ei ole seni leidnud seda päris sobivat pakkumist, et suuremat varu soetada.

Ainus ahi on meil pliidiga seotud ehk kütta saame ainult pliiti – seega 50 cm sisse ei mahu, 40 cm oleks ideaalne, 30 cm kõlbaks ka (seni olemegi 30 cm saanud).

Kõige kiiremini on meil vaja mingit hulka kuiva puud, millega saaks seni kütta, kuni ilmad soojaks lähevad. Pikemas perspektiivis on vaja ära osta järgmise kütteperioodi varud – märg sobib täiesti, saaksime aeda riita laduda, kus nad siis suvega kuivaks. Nagu ma aru saan, oleks varud ka mõttekas võimalikult kiiresti ära soetada, sest hinnad on praegu all ja varsti võidakse hakata märga puud kuiva pähe müüma, sest otsad kuivavad päikese käes ära ja pole aru saada, et tegelikult on märg (seda viimast väitis Mehele keegi puumüüja, vabalt võib olla ka reklaamjutt, et temalt kähku ja palju ostetaks, mina tõesti ei tea).

Kust saaks soodsa hinnaga 30-40 cm kuiva puud? Kui palju te soovitate seda üldse osta (me ei oska vist väga hästi kalkuleerida, kui palju kütteperioodi lõpuni võiks vaja minna)? Ja mis hinnaga oleks praegu mõttekas märga puud osta? Pakuti näiteks 40 cm märga leppa miski 490 kr ruum… On see normaalne? Kallis? Nii palju me oleme nagu aru saanud, et mõttekas oleks miski viis ruumi ära tellida, siis peaks järgmine kütteperiood mureta olema.

Mis puud üldse soovitate osta? Lepp vist ongi üks levinumatest? Kask olevat liiga äkiline? Okaspuud ei kõlba vist üldse? Miski puu oli hiiglama kallis, aga ma ei mäleta isegi, mis puu see oli 🙂

Nojaa, ja kui veel mingit praktilist nõu peaks olema, siis rääkige aga välja. Hinna küsimused on hetkel siiski kõige põletavamad – tahaks paari päeva jooksul selle asjaga ühele poole saada. Ehk oskab keegi kasulikke kontakte jagada.

Lugejaküsitlus

Ma polegi seda kunagi varem korraldanud. Nüüd aga tekkis jälle kord huvi ja mõtlesin kohe eraldi postituse teha – eks ole siis näha, kui paljud ennast üles annavad.

Niisiis. Kes sa oled? Kust sa tuled? Mida sa teed? Kuidas sa siia sattusid? Miks sa mind loed? Kas sa oled mind varemgi kommenteerinud? Umbes sellistele küsimustele otsin ma vastust 😛

Kui nii pikalt ei viitsi/ei julge/ei taha kirjutada, siis võib lühemalt ka. Näiteks kasvõi oma vanuse ja soo vms. Kirjuta täpselt nii vähe või palju, kui ise soovid, aga kirjuta midagigi. Kui ei julge kommentaari kirjutada, kirjuta otse meilile!

Tegelikult huvitab mind üks konkreetne asi veel. Kõik need, kes te mind lingite – kui te viitsiksite endast siin märku anda, oleks ma teile ütlemata tänulik. Mul on bookmarkides terve kaust linkijate blogidega, mida pole jõudnud veel lähemalt uurida, aga miskipärast on mul tunne, et see on puudulik. Otsin vahel ikka põnevat lugemist uute blogide näol ja kust mujalt oleks parem alustada kui nendest, kes mindki loevad 🙂

Ja kui te juba vastate, siis võtke endale ikka mingi nimi ka. Suvaline hüüdnimi, kui pärisnime ei taha avaldada – lihtsalt selleks, et mul oleks kergem teil vahet teha.

Ma nüüd huviga ootan, kui palju nendest 500+ igapäevastest lugejatest võtab vaevaks vastata 😛

Hammas!!!

Nojaa, eks ma olen juba mõnda aega oodanud seda hammaste tulekut. Teadsin, et keskmiselt kuuekuuselt, mõnel juba neljakuuselt, mõnel isegi üheksakuuselt. Maiden just paar päeva tagasi mainis, et Jukul vist nüüd tulevad ja…

Ja just nüüd täna õhtul tõmbas Plika mu sõrme endale suhu ja hammustas. Ja ma tundsin midagi teravat. Lasin tal mitu korda veel hammustada – ei eksinud. Mees tundis ka. Näha pole veel midagi, aga alumise parempoolse lõikehamba nurgake on ennast kuskilt läbi närinud. Ma ütleks, et päevade küsimus, kuni silmaga näha on.

Kessu soovitusel proovisime lusikavarrega, kas kõlksub. Kõlksus! Kessu küsis, kas tõesti ikka näha pole midagi, siis proovisime uuesti vaadata – seekord saime suud korralikult lahti ja last ennast ka hetkeks paigal hoida – ja ära nägime. Täitsa olemas ja näha! 😀

Ja ma olen absoluutses ahvivaimustuses. Mul on täiesti arusaamatult ja totralt hea meel. Ma olen nii elevil 😀

Eriti hea meel on muidugi selle üle, et ta on endiselt sama rõõmus laps nagu alati – virr ja jonn on ainult siis, kui väsinud. Ilastanud ja kõike suhu toppinud on ta ka juba ammu, sellest ei osanud nagu miskit järeldada.

Jaa, ma tean küll, et kogu see protsess võib veel valulikuks minna, laps võib veel virilaks muutuda, ta võib hakata mu nibu hammustama jne. Aga ma olen optimist ja eeldan, et saame hästi läbi. Looduslikud valuvaigistavad graanulid on ka juba Londoni ajast ootamas (Kessu tellis oma plikale, ma siis ostsin endale ka).

Põnev, nii põnev!

Scroll to Top