Pooleaastane Plika
7,5 kg ja 69 cm 🙂
2009
Tikri käsitöönurgake: kuidas teha riidest roosi
Te olete ostnud oma võsukesele kaltsukast 65 krooni eest hurmava kleidi, mida kaunistavast neljast roosist on üks paraku kadunud. Te olete käinud Abakhanis, seal veerand tundi nõutu näoga erinevaid valmistehtud lilli uurinud, millest ükski pole selline nagu vaja. Te olete uurinud ka seal müüdavaid punaseid paelu, kuid ükski neist ei paista sobivas värvis ega laiuses ning kuna müüjatel on kiire, jääb nõu küsimata, nii et lahkute ostuta, samal ajal teades, et järgmisel päeval te siunate ennast selle eest.
Kas avastate järgmisel päeval, et tõepoolest, kodus pole etteaimatavalt ühtki sobivat paela (miks peakski olema, taeva pärast, tänapäeval on ju kinkekotid), ilm on s*tt, taas linna minemine ei ahvatle, riideid täis sahtlitest ei leia absoluutselt mitte midagi muud, mis kohe kätte jõudvaks sündmuseks sobiks, seega kleiti on siiski järgmiseks hommikuks vaja?
Pole viga, kõigele leidub lahendus.
Pärast seda, kui olete kõigepealt MSNis lähedal elavale sõbrannale vingunud, kuidas elu on s*tt ja ebaõiglane ja mitte midagi selga panna pole ning lükanud tagasi tema lahke pakkumise ühe või teise kleidi laenamiseks, samuti tuvastanud, et ka temal pole punast paela, tuleb teile ehk meelde, et olete sukamaniakk ning omal ajal Londonis elades sai muuhulgas soetatud paar põlvik-sukki, mis teil kandes miskipärast alla vajuvad ning mis seega kasutuskõlbmatult sukasahtlis seisavad:
Ning te avastate, et tõepoolest – just SEE lint on äravahetamiseni sarnane olemasolevate rooside materjaliga. Te otsite välja oma õmblustarbed, mida te olete viimase kümne aasta jooksul kasutanud vaid nööpide ette õmblemiseks või hargnenud õmbluste parandamiseks. Te uurite roose lähemalt, siunate, vannute ja üritate paelast midagi roositaolist kokku keerata, otse loomulikult täiesti edutult.
Aga õnneks on teil olemas Kõige Targem ja Kõige Loogilisema Mõtlemisega Elukaaslane, kes ütleb: “Googelda! Raudselt on YouTube’is mõni video.”
Ja tõepoolest, pärast mõningat otsimist ja ahastust, et videotes tehakse teistmoodi roose, kui teil vaja on, leiate te lõpuks video, mis õpetab tegema täpselt sellist roosi, millised on ka teie võsukese kleidil:
Edasine on juba käkitegu. Video kolm korda läbi vaadata, veel siunata, vanduda, õmmelda, üles harutada, katse-eksituse meetodit kasutada… Ja voilà – roos ongi valmis! Kindlasti mitte 100% selline, nagu teised, aga petab ära. Lõppude-lõpuks kannab teie laps seda kleiti nagunii vaid korra, enne kui sellest välja kasvada jõuab (pildi peal kusjuures on roosidele erinev läige jäänud ja isetehtu paremini näha, päriselt vaadates on aga täiesti ühte värvi ja praktiliselt eristamatud):
Palju õnne! Tänane päev on asja ette läinud! Võite enese üle uhkust tunda! Google’i ja YouTube’i abiga võib igaühest saada käsitööline!
Nüüd, kus lapse riietuse probleem on lahenenud, võite rahus keskenduda järgmistele veelgi keerulisematele ülesannetele: mida ENDALE selga panna, kuidas anda ühtlast tooni oma päikesest punaseks põlenud ninale ja pähe päevitunud valgele prillikontuurile, kuidas oma välja kasvanud juuksesorakatele kaubanduslikku välimust anda jne jne jne. Nondele muredele pole paraku nii kerget lahendust loota.
Ja kui te välja mõtlete, mida te põlvikute kandmisel valesti tegite, saate neid edaspidigi kanda – lindist kulus roosile kaduvväike osa.
Tikri seiklused Swedbankis, vol 2
Otse loomulikult polnud mul märtsis kogu see jama enam meeles, nii et panka sattusin alles eile.
Seekord sain asjaga eduliselt ühele poole. Osakute maha müümine võtab veel kolm päeva + ühekordse teenustasu 50 krooni. Siis pannakse konto kinni, aga see kuu võib hooldustasu veel maha minna, “sest süsteem arvestab automaatselt”.
Ja nood kaks aastat, mille üle ma eelmine kord imestasin – ma nüüd loodetavasti kasutan korrektseid väljendeid, kui ütlen, et osakuid pole võimalik enne maha müüa, kui viimasest ostust on möödunud kaks aastat. Ehk siis tavainimese keeli: sa ei saa oma kolmandat sammast enne kinni panna, kui sa pole sinna kaks aastat midagi sisse maksnud. Olgu siis.
Raha peaks neljapäevaks arvele jõudma, siis teen kuludest-tuludest täpse kokkuvõtte, et vaadata, kui palju see õppetund mulle maksma läks 😉
Kuidas mitte loota?
Ikka ja jälle jõuan ma ringiga tagasi selleni, et mul on komme iseenesele häda kaela tõmmata. Kui midagi vähegi olulisemat tulemas on, hakkan ma plaanima ja ette kujutama, kuidas see kõik välja kukkuda võiks. Ja kuna mul on äärmiselt elav kujutlusvõime, siis ma ei saa sinna midagi parata, et ma muudkui mõtlen ja mõtlen ja analüüsin üle ja üritan küll endale selgeks teha, et kõige ohutum oleks üldse mitte midagi loota ega plaanida, sest siis ei pea pettuma, aga see ei õnnestu. Mitte kunagi. Okei, ilmselt mõni harv kord on peaaegu õnnestunud, aga isegi kui ma miskit ei looda, siis olen lõpuks ikka veidi pettunud, et midagi ei juhtunudki.
Ühest küljest on mul tunne, et ma olen ise isekas ja nõme, et ma nii palju ette kujutan. Nõuan, aga ei räägi sellest, ise ei tee midagi, aga ootan kõike jne. Teisest küljest jõuan lõpuks ikka selleni, et mõned asjad on (vähemalt peaksid olema) elementaarsed ja vahel ju siiski võiks.
Ja ehkki kõige kergem oleks tõepoolest üldse mitte loota ja mõelda, lihtsalt ignoreerida… Siis ma ei oska. Ma ei oska seda kohe üldse. Ma olen proovinud, korduvalt – tulutu ettevõtmine. Igavene idealist ja optimist nagu ma olen – alati jõuan lõpuks selleni, et vast seekord on parem. Enamasti ei ole.
Asi pole isegi selles, et ma oleks endale millestki nii üksikasjaliku ja ideaalse kujutluspildi loonud, et selle täitumine üldse reaalne pole. Ma mõtlen liiga palju, jaa, aga üldiselt loodan ma lihtsalt midagi ilusat. Miskipärast aga ei tule sellise lootuse peale kunagi midagi ilusat. Paremal juhul võib-olla pärast tülitsemist natukene, halvemal juhul sedagi mitte.
Ega’s midagi. Eks ma lihtsalt üritan edaspidigi mitte mõelda. Äkki kunagi tuleb välja ka. Harjutamine tegevat meistriks.
Ma juba kardan järgmisi kordi.
No ei ole tahtmist
Blogi kirjutamine ei edene, tee mis tahad. Ega pole mõtet sundida ka, küll see tahtmine tuleb jälle tagasi.
Ajaloo mõttes saagu ära mainitud, et eilne päevaplaan jäi täiesti täitmata ning käisime selle asemel hoopis õhtupoolikul linnas jauramas (nägin Swammi uue laheda värvilise elamise ära ja sain natuke kevadpäevadest osa), täna oli leeri õnnistamine ning pärast seda grill ja chill meie aias.
Tegelikult on üks küsimus ka: kas on üldse võimalik, et kingad oleks ühtaegu ilusad JA mugavad? Ilusad nagu kõrge kontsaga ja naiselikud. Mul on varbad katki. Päh.