Täna sain tervelt poole kaheksani magada (Poiss ärkas umbes tunni varem, aga Abikaasa võttis ta oma hooleks) ning kõigest kaks tundi hiljem on duši all käidud, Plika söödetud, ise olen ka söönud ja hommikuse arvutiringiga ühele poole saanud. Kui eile oli Poiss kogu hommiku üleval, siis täna ta jäi lihtsalt kaheksast uuesti magama ja põõnab siiani.
Et jah… Mis elul viga 🙂
Täna saab siis eriti vara õue mängima minna. Või noh – kes mängib, kes magab, kes valvab 😉
Täna oli igati kordaläinud päev.
Tavaliselt olen hommikuti unine ja üritan näpistada magamiseks iga lisaminutit… Täna äratasid Poiss ja Abikaasa mobla mind seitsme paiku nagu tavaliselt, aga uni läks ära ja jäin rõõmuga üles – hoolimata sellest, et viimased kolm ööd on üsna lühikeseks jäänud, kuna pole õhtul õigel ajal magama saanud.
Sain juba kella üheksaks Plika hommikupudru valmis ja talle sisse söödetud. Selleks ajaks, kui minu söök valmis sai, ärkas Poiss küll jälle üles ja hakkas vigisema, aga sellest polnud häda miskit, sõime ühiselt hommikust – ühe käega hoidsin Poissi tissi otsas, teine käsi oli võileiva hammustamiseks ja kohvi rüüpamiseks täiesti vaba. Arvutist sain samal ajal veel blogisid kah lugeda – silmad olid ju samuti vabad 😉
Ilm on terve nädala absoluutselt võrratu olnud. Ma jumaldan päikest, see on garanteeritud hea tuju allikas. Käisin lastega hommikul õues, olime peaaegu kaks tundi mänguväljakul. Poiss magas kogu selle aja mõnusasti maha.
Pärastlõunal sain ühe kauaoodatud apsaluutselt suurepärase uudise, aga sellest täpsemalt mõne nädala pärast.
No ja praegu ma lihtsalt rõõmustan selle üle, et Poiss on nii hea laps. Ema väitel ta vahel joriseb ikka piisavalt ja tõsi see vist on – tõsi on seegi, et mul iga päev mitu korda täiesti kõrini saab… Aga see läheb nii kiiresti üle! Ja kogu ülejäänud aja ma ikka tunnen, et kõik on nii tore ja hea, olen lihtsalt nii optimistlikus tujus, et Poiss tundubki maailma parima lapsena.
Aga tõesti, mis mul kurta? Öösiti magab hästi ja laseb mul magada. Päeval magab vahel vähem, vahel rohkem. Vahel lühikesi, vahel pikki unesid. Vahel tuleb magama saamiseks veerand tundi süles hoides ringi käia, teinekord panen aga voodisse ja jääb seal rahumeeli ise (just nii jäi ta täna ka ööunne, sestap ma siin rõõmustangi). Sööb hästi, kasvab mühinal, vahib hoolega oma mänguasju, naeratab ja laliseb imearmsalt.
Nii et hoolimata nendest ajutistest porinatest, kuidas ma saaksin kurta?
Eeh… Elu on ikka ilus 🙂
Aga ma nüüd lähen vahelduseks “vara” magama – eelmised kolm õhtut on lõppenud kesköö ja kella kahe vahel…
Terve mõistusega inimesed Naistevahetusse ei lähe. Seda oli tänasest saatest selgelt näha.
Ja lastest on kahju, eriti pisikesest…
Ei jõua ära oodata, millal omaette kolime ja telekat enam majapidamises pole. Hetkel peaksin oma tegemised kööki kolima, kui tahaks telekat vältida. Mulle köögis suuremat ei meeldi 😛
Tallinnas võivat lasteaiajärjekorda panna ka neid lapsi, kes pole linna sisse kirjutatud – oluline on, et sissekirjutus oleks selleks ajaks, kui ta reaalselt aias käima hakkab.
Kas see on ainult Tallinna teema või igal pool nii? Ehk siis täpsemalt, kas Pärnus ka nii saab? Äkki keegi teab?
Plika on alati Poisi lamamistoolist vaimustuses olnud. See on küll mõeldud tunduvalt kergematele, aga ma pole suutnud teda sealt eemal hoida. Täna võtsin tooli üle pika aja välja, Poiss oli seal sees ehk kümme minutit… Plika aga istus ja hängis vähemalt pool tundi.
Nüüd istus jälle sisse, keeras vibra peale ja muusika mängima ning jäi lõunaunne. Einoh, mis seal ikka… Kena temast 😀
