Maraton
Kaheksa ja pool osa Gilmore Girlsi ühe päeva jooksul pole ju LIIGA palju? Abikaasa viriseb ja ei taha rohkem vaadata… Veidrik!
Kaheksa ja pool osa Gilmore Girlsi ühe päeva jooksul pole ju LIIGA palju? Abikaasa viriseb ja ei taha rohkem vaadata… Veidrik!
Korjasin eile hommikul prügikastist mitu puust latakat välja – no need Plika mänguasja osad, mida saab vastavalt kujundile pulkade otsa ajada. Kontrollisin kohe toas üle ka, kas kõik on alles – üks oli puudu. Prügikastis ei paistnud, jätsin asja sinnapaika, lootsin, et tuleb mujalt välja.
Täna hommikul sai kott täis. Kuna kadunu polnud eilse jooksul välja ilmunud, mõtlesin koti siiski enne ära viimist põhjalikult läbi otsida. Tõstsin selle prügikastist välja ja… Viimane latakas oli kotist mööda sattunud ning kasti põhjas.
Oh seda õnne ja rõõmu – ei pidanudki prügi sorteerima 😀
Ma ei ole täna absoluutselt MITTE midagi kasulikku teinud. Hea küll, nõusid pesin 😛 Muidu olen ainult Plikaga mänginud ja niisama olesklenud. Lõpetasin näiteks kaks raamatut ära… Nüüd võib lõpuks mõne uue ette võtta.
Kogu see nädal on olnud vaikne ja sündmustevaene. Ega ma ei kurda – ilm on selline, et välja ei kipu ja rahaline seis karjub kokkuhoiurežiimi järele. Veedame õhtud mõnusasti diivanil lösutades Gilmore Girlsi seltsis. Üleeile küpsetasime koos õunakooki ja…
Blogisse, nagu näete, eriti midagi kirjutada pole. Eks ma siis üritan seda videotega kompenseerida 🙂
…ja igasugused isud tagasi 😛
Kuni hommikul kardinaid eest ära ei tõmba ega nina õue ei pista, võiks isegi ekslikult kevadet aimata – päike sirab nagu hull. Kraadid on paraku taas nulli ringis ja vahelduva eduga tuleb taevast midagi lumetaolist (mis kokkupuutes maapinnaga siiski õnneks haihtub).
Aga südames on ikkagi kevad, see on ju peamine, eks!