2012

Jõul hiilib ligi

Saatsin täna Abikaasa Bergenisse vene poodi, tõi sealt heeringat, hapukapsast, hapukurki ja kohukesi 😀 Õudselt tahaks verivorsti jõululauale, me nimelt oleme seapraadi detsembris nii mitu korda teinud, et ei isuta enam üldse. Aga jällegi, ei tulnud see verivorstisoov ju pähe, kui ema pakki saatmas oli. Üks meie tuttav Eesti pere käis just Eestis, aga meie ei saanud seda teada enne, kui nad juba tagasi olid. Ma ei teagi ühesõnaga, mida me esmaspäeval süüa teeme.

Meie tänane poodlemine oli peamiselt aja ja närvide raiskamine. Kõik normaalsed jõuluehted olid lihtsalt ära ostetud! Ikeas nägime kunagi varem, aga pühapäeval enam polnud. Europrisis nägin kunagi varem, täna oli vaid reklaam seinal, riiulitel valik väga kehv. Järgmine pood oli plaanis Jula, aga kuna Europrisis sattusime juhuslikult kokku tolle ülalmainitud Eesti perega, kes sealt tuli, saime teada, et nii ehted kui jõulutuled on KÕIK ära ostetud – 50% allahindluse tõttu oli puhas töö tehtud 🙂 Vaatasime veel Sparkjøpi ja Plantasjenisse – viimasest oleks saanud lillasid kuule, aga ma olin oma punases nii kinni, et polnud nõus 😛

Kuusele tuled saime, aga sedagi vaid tänu sellele, et Külliga telefonis rääkides mainis ta mingit lambipoodi, kust nemad ostsid ja me läksime siis ka sinna. 100 lambiga ja värvilised – täpselt sellised, nagu vaja. Hind muidugi Norrale kohane, 149 NOK/€20 – eurodes ei tundugi nii üle mõistuse kallis, aga mul on väga täpselt meeles, kuidas ma aastal 2006 ostsin samasugused küünlad Maximast 16 krooniga ja 2008 jõulude ajal Konsumist äkki umbes 50 krooniga? No eks hinnad on praeguseks kindlasti tõusnud, aga mul on Eestis kolm komplekti olemas ja ei tulnud ju õigel ajal meelde, et ema oleks saanud jõulupakki panna 🙂

Peale jõulutulede ostsime veel Europrisist pisikesed põhjapõtradega pesulõksud (19.99 NOK/€2.70), need olid lihtsalt nii armsad, et ei suutnud sinna jätta.

IMG_4253

Fretexis (kohalikus Sõbralt Sõbrale või Humana laadses poes) käisime ka korra – ma ei saanud küll rahus ringi vaadata, sest Abikaasa ja lapsed olid närvilised, katsume teinekord Külliga kahekesi minna. Igatahes haarasin kaasa ühe 80% allahinnatud suvekleidi Plikale (7.80 NOK/€1.06), mille suurus on 128 ehk teoreetiliselt peaks see talle parajaks saama NELJA aasta pärast, aga no ma ei tea… Kas tundub, nagu oleks suur või? Vabandust uduse pildi pärast, Plika muudkui kõikus küljelt küljele 😀 Kleit on õlapaeltega, all on lihtsalt sarnast värvi pluus.

IMG_4255a

Kõige jaburam ost oli Fretexist kaasa haaratud kujuke. Ma üldiselt siiralt jälestan kujukesi, aga see lihtsalt jäi silma, hakkas meeldima ja oligi kõik 😀 Otsustavaks sai see, et Plikale meeldis ka. Maksis 25 NOK/€3.39 – Eestis ma vaevalt et oleks sellise hinnaga nii pisikest asja ostnud 😛

IMG_4257

Oleks Ikeasse ka läinud, aga kell oli juba palju ja Abikaasa pidi koju magama tulema. Lastele mõjus see väljas käimine igatahes oivaliselt – kui tavaliselt nad söögiaegadel pigem pirtsutavad ja jätavad enamiku järele, siis nüüd õhtul koju jõudes nõudsid mõlemad süüa ja kaks korda juurdegi – Poiss sõi kreeka salatit ja Plika heeringat kartuli, hapukoore ja musta leivaga 😀 Tõsiselt hea meel oli neid vaadata. Teenisid oma magustoidu-kohukese kuhjaga ära 🙂

Kui lapsed magama sain, oli mul ometi aega köök lõplikult ära koristada ja siis oma jõuluhõngulist kodu nautida. Maiustasin Krati saadetud tervete metspähklitega šokolaadiga, ütlemata hää oli. Ma ei tea, kas sellel jõulušokolaadil on Lindaga võrreldes kuidagi erinev koostis, aga no kohe palju paremini maitses.

Tänase päeva jõuluüllatus oli aga kahtlemata too kauaoodatud pakk. Ma enda meelest enam-vähem teadsin, mis seal olema peaks, läksin rõõmsalt järele, oodates järjekordset mulliümbrikku, nagu neid ikka saadetakse… Jutt oli lõppude lõpuks PISIpakist, eks 🙂 Ja kujutage siis ette minu šokki, kui mulle ulatati KAST 😀 Põnevusega kiskusin lahti… Ning avastasin maailma kõige nunnumalt pakitud jõulukingid tervele meie perele. Kuna jõulupäkapikk oli juba enne sõnad peale lugenud, et kingid käivad kuuse alla, siis nüüd päriselt ongi nii, et esmaspäeva on ootamas neli pakki, mida ma esiteks üldse ei eeldanud… Ja seega pole ka kõige õrnematki aimu, mis seal sees olla võiks. No hea küll, laste pakkide osas äkki midagi tean, aga seegi pole kindel 😀

Ühesõnaga… Jõuluüllatus muudkui paisub. Kirjeldamatult põnev. Ja armas.

IMG_4291

Mõtlesin täna õhtul lumehelbeid juurde teha ja ehk kuuseehteid ka ise meisterdada, aga kogu õhtu kulus niisama nautlemisele ja rohkele pildistamisele. No mõned päevad on jõuludeni veel aega, nii et küll jõuab nii meisterdada kui piparkooke küpsetada. Eriti selle viimasega polegi tark liiga vara alustada, sest eelmine laar sai nii kiiresti otsa, et suisa häbi on 😀 Kolm plaaditäit glasuuritud kooke olid otsas järgmise päeva pärastlõunaks – niipea, kui glasuur oli veidi tahenenud, hakkasin hilisõhtul nosima, Abikaasa maiustas öösel enne tööle minekut ja järgmisel hommikul ma põhimõtteliselt enne midagi muud ei söönudki, kui kõik piparkoogid otsas olid. Vaat sellised piparkoogisõltlased olemegi 😀 Ma praegu juurdlen, kas teen kogu laari korraga jõuludeks ära või jätaks äkki näiteks kolmandiku tainast ja glasuuri alles, et aastavahetuseks ka natuke piparkooke saaks… Sest kui ma kõik korraga ära teen, siis on nad raudselt kolme päevaga otsas 😀

Lõpetuseks mõned pildid meie jõulusest elamisest. Kuusk sai Abikaasal küll suurushullustuses liialt suur ostetud, aga samas – eks mälu ja silma järgi olegi raske valida, järgmise aasta see-eest teame täpselt, et veidi väiksemal isendil oleks seal toanurgas rohkem ruumi. Ega praegunegi halb variant pole, väga ilus ja tihe, ainult ülevalt pidime natuke maha kaksama ja diivani külgepidi vastu kaminat lükkama, et kuusel ruumi oleks (ja sellegipoolest on tal seal üsna kitsas).

IMG_4333

IMG_4334

IMG_4335

IMG_4337

IMG_4338

IMG_4339

Olin täna jälle hädas, sest pildid tulid nii kehvade värvidega – vanal Casio fotokal olid nii vahvad settingud, millega sai mõnusaid kollakaid pilte teha. White balance‘i näppimisega sain olukorra natuke paremaks. Panen teile siia võrdluseks kolm pilti, mis ma tegin jõulukaartidest, mis meieni praeguse seisuga jõudnud on – esimene tehtud automaatsega, teine sinise valgusega mõeldud ruumide jaoks ja kolmas päikeselise päevaga väljas pildistamise jaoks. See vahepealne variant tundus mulle kõige mõnusam, kasutasin seda toa pildistamisel ka. Kui päikest pole, olgu vähemalt pildid kollased 🙂

IMG_4340

IMG_4341

IMG_4342

Kui vahel mõnda paberit loeks ka…

…selle asemel, et ette loobuda, kuna “nagunii ju millestki aru ei saa”, siis märkaks äkki isegi, et Euroopa ID kaart on pakiteatel täiesti dokumentide nimekirjas olemas. Hea järgmine kord näpuga näidata, kui keegi kobisema tuleb 😛 (mäletate, mul oli hiljuti probleem)

IMG_4226

Ehk et sain just pikisilmi oodatud pakiteate kätte 😛

Abikaasa sai palka, auto seisab õues, kuusk ootab esikus, et ma toa koristamisega ühele poole saaks, lapsed magavad lõunaund ja õhtupoolikul läheme kõik koos kuuseehteid ja -tulesid ostma.

Nüüd võivad jõulud tulla!

Lumehelbevabrik, vol 2

vol 1

Pole juba tükk aega ühtki lumehelvest teinud, täna õhtul tuli tuju. UK modellide seitsmenda hooaja viimaste osade kõrvale oli just paras veidike käsitööd teha 😛

Mõtlesin kogu aeg punast paberit osta, et seinakaunistusi teha, aga tänu kinkide pakkimisele tuli pähe katsuda kodus olevaid reklaame ära kasutada.

Tulemus on täitsa okei – ühevärvilisest paberist oleks küll ilusam, aga kõlbab selline kirju-mirju kah. Otsisin võimalikult punastes toonides lehed 🙂 Läikpaberist oli kergem teha kui tavalisest ja mida õhem paber, seda keerulisem. Selles mõttes oli tavaline koopiapaber mugavam.

Igatahes – tulemus:

IMG_4218

IMG_4221

IMG_4222

IMG_4224

Akendele teen veel mõned valged, diivani kohale seinale läheks paar värvilist vaja ja siis ongi tuba lund täis 😀

Tikri piparkoogivabrik, vol 2

Kuus aastat tagasi oli nii. Siis oli mul ihufotograaf Maris, kes iga liigutuse pildile püüdis 😀 Huvitaval kombel pole ühelgi järgmisel aastal piparkoogitegu fotodele jäädvustanud… Viimane aega seda muuta.

IMG_4191

IMG_4197

IMG_4201

IMG_4208

Aga selle piparkoogimajandusega on ikkagi nii, et üks asi on teha laste rõõmuks, teine asi on teha enda rõõmuks 😛

Laste rõõmuks on erinevad loomakujulised vormid. Nendele mõeldes peaks tegema glasuuri mõne loodusliku värviga… Ja siis tuleks kannatlikult neil kõrval istuda, lasta neil rullida, välja lõigata ja nii edasi. Kannatlikkus pole aga minu tugevamaid külgi 😀

Täna tegime nii, et kõigepealt said lapsed möllata ja esimene plaaditäis läks ilma glasuurita söömiseks, edasi tegime suuremas osas meie ja no glasuurida ma lihtsalt kellelgi teisel ei lubanud. Aga eks lapsed olid ikka ninapidi juures, kõike vaatamas ja segamas.

Nii et… Kui nüüd rääkida sellest, kuidas ma teeksin piparkooke ENDA rõõmuks siis… Paneks lapsed magama. Võtaks ligi Abikaasa või mõne hea sõbra ja näiteks pudeli veini. Kasutaks ainult lille ja südamevorme, sest sellise kujuga kooke on mugav liigutada, ei lähe liigselt vormist välja ega võta palju ruumi. Kiirelt-kiirelt rulliks, vormiks, küpsetaks, glasuuriks. Rohke asovärvilise imelise maitsega glasuuriga ja mitte ei joonistaks nägusid pähe, vaid täpselt nii, nagu ülaloleval fotol näha. Ja minu poolest peidaks enamiku neist piparkookidest ära ja sööks neid ainult siis, kui lapsed ei näe 😀 Nemad söögu oma loomakujulisi tervisliku glasuuriga kooke.

Noh, kas ma olen julm ema või? Ma ausalt arvan, et lastel pole mingit vahet, mis glasuur kookidel peal on, aga kui minu asovärvilised koogid juba väljas on, siis ei saa ju öelda, et teie ei tohi süüa. Aga mina ei suuda oma glasuurist loobuda 😀 Ja ma võin nende rõõmuks lasta neil natuke möksida ja loomi teha, aga ENDA korralikuks piparkoogirõõmuks on vaja suuremal hulgal rohke glasuuriga kooke, mida ma tahan teha kiiresti ja efektiivselt, seda aga laste juuresolekul lihtsalt ei saa.

Täna küpsetasime neli plaaditäit, üks karp Ikea tainast on nüüd otsas, ootamas veel teine kilo ning pool kilo Külli mehe tehtud tainast (täna küpsetasime sellest ainult neli kooki viimase panni täiteks – glasuur ja viitsimine said siis otsa).

Kirjutan endale kohe üles, et hiljem oleks hea järele vaadata, kui jälle ei mäleta, kui palju glasuuri kulub – minu viisil glasuurimise puhul jagub ühest kotist glasuurist kolme plaaditäie katteks. Ja kuna Ikea taignast sai umbes-täpselt viis plaaditäit, siis sellest järeldan, et iga plaaditäie jaoks läks umbes 200 g tainast… Ehk ühest kotist glasuurist piisab üheks kihiks 600 g taignast tehtud piparkookidele 😀 Minu ideaalsed piparkoogid on muidugi kolme kihi glasuuriga – täna tegin ainult kaks kotti, seda tundus nii palju ja see sai nii kiiresti otsa, et jagus vaid kaheks kihiks 😀

Mul on kodus veel kuus pakki värvilist tuhksuhkrut. Tegelikult ju piisab kahest kihist küll. Seega peaks glasuuri jaguma üheksale pannitäiele. Ei tea, kas õnnestub Külli mehelt ehk veel tainast skoorida (järgmine aasta katsun ikka ise teha, vaja piparkoogimaitseainet varuda) või peaks Ikeast veel ühe paki ostma… Siis oleks parasjagu, et saaks teha endale hunniku glasuuriga piparkooke ja lastega siis mõnikord väiksemaid koguseid nende rõõmuks.

Plaanid on paigas, see on peamine! Mingil õhtul enne jõululaupäeva kavatsen ma pärast laste magama panekut nii palju piparkooke küpsetada, et kõik kuus kotti glasuuri kulutatud saab 😛

WP arenguhüpe

Hiljuti tuli välja WordPressi versioon 3.5 ja LÕPUKS OMETI saab nüüd pilte postitusse lisada ükskõik kui palju KORRAGA ja ÕIGES JÄRJEKORRAS. Bloggeris oli selline asi ammu olemas, WP-s siiani mitte – ja see oli minu jaoks konkurentsitult nende suurim miinus, sest ma vahel panen ikka palju pilte ja neid ükshaaval lisada oli tõsiselt tüütu.

Proovisin küll mingeid pluginaid, Faster Image Insert oli vist üks… Aga too keeras piltide järjekorra tuksi või tegi mingit muud jama, igatahes polnud sellest mulle kasu. Ja kui galerii teha, siis vist sai ka kõik pildid korraga lisada, aga sel kujul oleks need jälle postitusse väikselt tulnud ja nõudnud lisaklikke. Mulle meeldib just nii, et pildid on suured ja teksti sees, mugav on lugejana ilma liigsete klikkideta lihtsalt muudkui allapoole kerida.

Pildid tulevad küll täiesti üksteise otsa, nii et vahed peab nende vahele ise tekitama, aga enteri vajutamine on lihtne. Nagunii ma kirjutan piltide juurde juttu ka, mulle pole kunagi meeldinud seda kuidagi pildiallkirjana teha, lihtsalt postituse sees on kõige mõnusam.

Nii et – elu on mugav ja meel on hää. Blogisõltlase rõõmud 🙂

Scroll to Top