2012

Tahan köögikombaini!

Abikaasa ei luba osta enne, kui meil uus köök on, aga minu meelest on need tänapäevased piisavalt kompaktsed, kõik terad ja värgid saab ju sinna alla ära mahutada, nagunii hoian praegu blenderit ja klaasist ahjuvormi magamistoas kapis (magamistoa uks on ju köögis ja kapp on kohe ukse taga, nii et üsna mugav variant sellegipoolest), sest köögis pole ruumi, see kombain mahuks sinna riiulisse ka suurepäraselt ära, ma ju tekitasin oma osava organiseerimisega ruumi juurde 😛

Tahaks teha võid, aga blenderiga see miskipärast ei õnnestu – kui panna liiga palju koort, ei jõua ta seda töödelda, vähese koore korral lendab kõik üles külgedele ja jääb sinna pidama. Tahaks teha pasteeti ja hakkliha. Tahaks teha toorsalateid ja üldse hakkida igasugu juurikaid kergema vaevaga, igapäevase söögitegemise juures hoiaks see tublisti aega kokku. Tahaks teha igasugu keerulisemaid koogitaignaid, mida pole siiani viitsinud proovida – nii taigna segamise kui pikaajalise vahustamise poole pealt. Tahaks mahla pressida. Tahaks, tahaks, tahaks… No mulle küll tundub, et see masin oleks tubli igapäevane abimees ning ei jääks mitte mingil juhul kappi seisma. Sest ise tegemise pisik on järjest suurem ja pidevalt tunnen puudust korralikest riistadest, mis töövaeva kergendaks.

Kõige selle puhul, mida ma teha tahan, tundub igal juhul, et saumikserist jääks väheks. No kombaini enda valik tundub muidugi ka paras hiina keel, olen küll netist igasugu asju lugenud, eks tuleks ikka poodi vaatama ja näppima minna.

Oeh, naljakas, kes oleks osanud arvata, et köögikombain võiks saada minu, söögitegemist vihkava inimese, kinnisideeks 😀

Öised koristusaktsioonid, vol 2

Eile olin poole ööni üleval ja tegin eelmise aasta toidu kohta statistikat (vaja veel täiustada, mingi hetk jagan teiega kah), täna ärkasin seitsmest, Plika lõpuks aeda ei läinudki, minul tuli üheksast uni ja põhimõtteliselt olin kaheteistkümneni voodis – lapsed käisid muidugi pidevalt segamas, aga osa ajast isegi magasin ja ülejäänud aja tukkusin. No ma tegin seda kohe sihilikult, muidu poleks suutnud õhtul autokoolis vastu pidada. Võtsin seekord pudeli õunamahla kaasa ja suutsin unisusest eos jagu saada, nii et suutsin tähele panna ja kaasa mõelda.

Käisin Tele2-st läbi, seda punast LG-d on Tallinnas laoseisu põhjal kaks tükki, kas aga ka tegelikult, see uuritakse järele ja antakse teada – kui on, siis tellivad mulle ja saan €2 kõnekaardiga indeed kliendiks ning kliendihinnaga telefoni osta. Pöidlad pihku, et see punane nunnu ikka minuni jõuaks!

Olin päeval magamistoas paar riiulit ära sortinud, hammas täiega verel, nii et kui õhtul lõpuks koju jõudsin ja kõik muud vajalikud asjad tehtud olid, hakkasin kümne paiku edasi koristama. Kui Abikaasa magama minna tahtis, käsutasin ta seniks elutoa diivanile, kuni omadega magamistoas ühele poole saan. Nüüd siis lõpetasin, sest väsimus murdis maha – aga oi, palju sai tehtud. Põhimõtteliselt kraamisin voodi peale kõigi kaosekastide ja riiulite sisu, palju sai ära sorteeritud, osa ära visatud, osa ära andmiseks kõrvale pandud, osa rändas laupäevase täika kotti… Ja vajalik kraam sai nüüd palju paremini ja loogilisemalt ära paigutatud, ma olen kohe VÄGA rahul.

Kaks kaosekasti on vaja veel läbi sorteerida ja hunnik CD-sid ka, siis ongi kõik ja vaja ainult puhastustööd läbi viia. Lõpp paistab! Selle nädala jooksul saan kindlasti ühele poole. Ahjaa, üks riiulitäis kõikvõimalikku pisitehnikat mobiilidest-laadijatest-ruuteritest kaabliteni vajab Abikaasa üle vaatamist, mõned asjad jäägu meestele. Vähemalt on kõik see kraam nüüd ühes kohas koos.

Oh, nii palju asju on vaja ära anda ja maha müüa. Sai ju meeletus koguses juba ära antud, need olid asjad, mille kohe esimese hooga välja sortisin, polnud kahju, ei viitsinud müüa… Nüüd vaatan juba kriitilisema pilguga, et kodu veelgi tühjemaks saada ja kuna nüüd välja sorteeritud asjad on olulisemad, siis päris niisama ei taha ka kõike ära anda, üritan müüki panna. Mõnede asjadega tuleb oodata, kuni ilmad soojemaks lähevad, siis on kindlasti rohkem lööki. Laupäeval on meil üks väikene täika plaanis, kui mõni pärnakas soovib ühineda, siis kirjutagu mulle, mõned vabad kohad veel on. Eks näis, kas õnnestub millestki lahti saada, alles jäävad asjad riputan ilmselt netti üles. Ja kevadisele suurpuhastusturule tahaks ka minna.

Oh, ma olen ikka nii rahul. SUUR töö sai ära tehtud. Ei jõua ära oodata, et saaks jätkata ja toa täitsa korda! Elutuba läheb muude koristustööde käigus aina enam sassi, siin saab ka lõpuks kõvasti vaeva näha. Ja lastetoas pole küll kaost, aga oleks sellegipoolest vaja põhjalikumat puhastust ja lasteriiete kotid tuleks ka enne täikat kriitilise pilguga üle vaadata…

Tegemist ühesõnaga jätkub. Pole aega sarju vaadata, pole aega lugeda, vabadel hetkedel hoian ennast ainult meilide-blogidega kursis ja üritan siia midagi kirjutada. Mitu teemat on keelel ja meelel, aga nende lahti kirjutamine nõuab aega, ma olen hetkel liiga kärsitu. Kindlasti tuleb mõni päev jälle selline, kus suuremat koristada ei viitsi, siis võib rohkem aega blogile pühendada.

Kuradi uuendused keeravad kõik tuksi

Appi, kui tige ma praegu olen. MITTE MIDAGI ei saa enam uuendada, KÕIK toob jama kaela.

Kõik, mida ma tahan, on see, et suhtlusprogrammid nagu Skype ja MSN käivituksid automaatselt ja püsiksid tagaplaanil. Et oleksin kogu aeg automaatselt sisse logitud ja teistele kättesaadav, aga et mingid aknad ei tilbendaks pidevalt ees.

See kõige uuem MSN, 2011 või mistand ongi, on mu meelest puhas porr – korra isegi proovisin, aga võtsin kohe 2009 tagasi. Kui nüüd suvel uue läppari sain, oli 2011 versioon juba peal ja ma nägin ränka vaeva, et seda maha ja vanem peale saada, mingid probleemid olid, ei tahtnud üldse vanemat installida, lõpuks ikka kuidagi sain.

No see idiootsus nagunii, et alates Vistast on vaikimisi seaded sellised, et kui oled MSNi sisse logitud, siis tilbendab eraldi aken kogu aeg taskbaril, kui see kinni panna, oled välja logitud, kui tahad kontaktide akna lahti teha, on taskbaril juba kaks rõvedust. See on mul ammu peas, et tuleb võtta properties -> compability -> win XP ja siis on jälle normaalne, nii et on vaid ikoon all paremas nurgas.

Kui millalgi Skype’i pakutud uuenduse vastu võtsin, ei läinud Skype enam automaatselt käima. Proovisin sadat eri varianti, igasugu vanemaid versioone, ei miskit. Andsin alla ja nüüd ongi nii, et automaatselt sisse ei logi, kui tahan, siis Windows küsib luba ja ma panen yes ja tuleb lahti. Kuna ma ise kasutan Skype’i väga harva, siis leppisin paratamatusega ja ei viitsinud edasi tegeleda – mis siis, et on inimesi, kes MSNi ei kasuta ja kellele ma eelistaks ka lihtsalt kättesaadav olla.

Nojah, täna installisin lõpuks ära Messenger Plusi uuenduse, olen seda mitu kuud edasi lükanud. No ja mis te arvate??? Esiteks tilbendasid need rõvedad aknad jälle ees, sellest sain kergesti lahti. Aga MSN EI AVANE ENAM AUTOMAATSELT!!! No TRA ma ütlen, päriselt ka. Võtsin Messenger Plusi üldse maha, IKKA ei avane automaatselt. Küsib samamoodi luba nagu Skype’gi. Kiire googeldamine pakkus esmapilgul lahenduseks: installi uuem MSN, see peaks aitama. TÄNAN, EI!

Ma nagu mäletan, et ma saaks vist mingid seaded nii ära muuta, et Windows enam mitte millegi puhul luba ei küsi ja kõik mured oleks automaatselt lahendatud. Aga seda ma ka ei taha, ta võiks ju küsida. MÕTTEKATE asjade puhul. Mitte faking MSNi ja Skype’i puhul.

Nojah. Ma olen liiga närvis, et viitsida MSN maha installida, kuskilt 2009 versioon skoorida, et see uuesti peale panna ja LOOTA, et ehk probleem kaob. Miks kuradi pärast ma pidin selle lollaka uuenduse ära tegema, ah?? Oeh.

Miks ma üldse Messenger Plusi kasutan? Mulle meeldib selle chat logide salvestamise stiil  tunduvalt rohkem. Mul käib MSNis tohutu infovahetus ja ikka on vahel vaja midagi järele vaadata, noid faile on kergem lugeda kui MSNi enda salvestusi. Teiseks saab Messenger Plusiga kolm korda pikemat juttu kirjutada ühte kasti, mis on kah mugav. Ühesõnaga kena lisa, mis ennast igati ära tasub, aga jah, nüüd siis selline jama.

Ma olen VÄGA tige. Loodetavasti loeb mu kurja urinat mõni IT guru, kes mu jamadele väga lihtsat lahendust teab. Ma OMETIGI ei pea edaspidi MSNi KÄSITSI sisse logima hakkama???

Nutikad probleemid

Nutitelefonide rindel on ikaldus. Valisin välja Digi testivõitja, ülimalt hea hinnaga nunnu punase LG P500. Otse loomulikult on Elisas ainult veinipunane ja hõbedane, minu lemmikpunane on vaid Tele2-s. Nende kliendihind kohe välja ostes on €99, mis oleks superluks – kõigi operaatorite SIMid sobivad jne, Abikaasa ema on klient kah, AGA sellega kaasneb 18 kuud leping (mis oleks okei, sest ema nagunii ei taha operaatorit vahetada) JA paketivahetus, aga Abikaasa ema oma 5110-le nutikat paketti kohe kindlasti ei taha. Ja KRT, jõulude ajal olla olnud võimalus ka ilma paketivahetuseta, nüüd enam mitte.

Ühesõnaga ainus variant see punane telefon saada on kas liituda Tele2-ga (hoolimata vastumeelsusest kaalusin korra, aga ei ole mõtet, seal on kehvemad paketid mu jaoks) või osta see täishinnaga, mis on €169. Elisas on kliendihind €120 ja see on veel järelmaksuga, kaks aastat €5 kuus… Ja mobiilse netiga polegi muud varianti, kui piiramatu €5 eest kuus, mingit mahupõhist värki pole.

Ühesõnaga kas ma nüüd maksan selle €169 ja edaspidi €5 suuremaid arveid? Kas on mõtet? No tegelikult, kui ma telefoni saba ja sarvedega välja ostan, ei ole neti juurde võtmine kohustuslik ja ma võin esialgu kodust wifit ka ju kasutada, mobiilineti võtta hiljem, kui liikuvamaks muutun. Või noh, ega see €5 ju miski suur raha pole… Või kas üldse peaks midagi võtma, ma panin oma vanale telefonile kummi ümber, see hoiab korpuse ilusti koos ja enam ei jupsi miski, ainult et see kumm on KOLE ja ma olin ju nii põhjaliku eeltöö teinud ja oma nunnu välja valinud ja see on ju Digi testivõitja ja nii soodne… Paraku jah, olin selle €99/120 mõttega juba ära harjunud ja €169 tundub nüüd röögatult kallis, ehkki on tegelt miskine 2600 krooni vist, mis on ju ühe nutika telefoni eest üsna nohu.

Ühesõnaga ma nüüd ei teagi. Jätaks ostmata, aga varsti kaob see mudel täiesti müügilt ja kes teab, millal siis nii hea hinna ja kvaliteedi suhtega ja NUNNU telefoni leiab. Ja mu vana telefon võib siiski iga hetk otsad anda….

Mh.

Lasteaed, autokool ja kodumajandus

Plika nohutas kaks nädalat kodus (saime nädalaga lahti ning läksime siis Tallinnasse, kus täie hooga tagasi tuli) ja sai täna sel aastal esimest korda lasteaeda minna. Lasteaiateema on juba tükk aega aktuaalne olnud, Plika muudkui räägib, et igatseb, räägib nimepidi teistest, mängib oma nukuga lasteaeda – räägib, et nukk üldse ei nuta, lehvitab akna peal ja magab ka aias… Küsisin, kas Plika siis nüüd ka enam ei nuta ja lehvitab ja magab – ütles, et jah.

Ärkas hommikul rõõmsalt ja oli igati valmis minema, aga kui talle pidžaamat kaasa pakkusin, nagu eelmistel päevadel jutt oli, siis muidugi otsustas, et ikka ei taha veel magada. Minu poolest okei, kiiret veel pole, ise teab, millal tahab. Siis tuli jutuks see, et mina ikka sinna peaks jääma ja kui ütlesin, et seda ei tee, tuli nutt. Olukorra päästis osavalt Abikaasa, kes tuletas meelde, et nüüd saab lasteaeda kelguga minna, see muutis ühtviisi rõõmsaks nii Plika kui minu – õues on ju külm ja kelguga liigume kolm korda kiiremini.

Jõudsime kenasti kohale, riietasin Plika lahti, vaatasime koos seina pealt uusi pilte ja lugesime, kes need teinud olid. Lemmikkasvataja oli tööl, Plika läks hea meelega rühma ja edvistas oma rotiga. Kui tagasi ukse poole vaatas, kus ma jopega olin, hakkas nutma ja tuli kallistama, aga kui ma ütlesin, et pärast lõunasööki tuleb issi vanaema autoga järele, kuivatas pisarad ära ja oli nõus kasvataja sülle minema – suur areng jällegi, kõik eelmised korrad ju klammerdus ja röökis, nii et pidin ta väevõimuga kasvatajale andma. Esimest korda vaatas ka mulle akna pealt järele – veel ei lehvitanud, aga ei nutnud ka. Läksin ära hea tundega.

Kuna Abikaasa käis järel ja mehed ei oska ju detaile küsida, siis ma päeval juhtunust väga täpselt ei tea, igatahes olla Plika kahenädalast pausi arvestades väga tubli olnud, natuke nutnud ka, aga muidu rõõmsalt kõik kaasa teinud. Koju tulles oli rahulik ja tahab homme ka minna. Asjad edenevad :P

Autokoolis oli täna esimene teooriatund – see Enn on täiega lahe, mulle väga meeldib, tal on muhe jutt. Ainult et ma pole sugugi harjunud õhtuti ühes kohas paigal istuma ja no selline unekas tuli mitu korda peale, võta või järgmine kord termosega kohvi kaasa…

Koristusrindelt nii palju, et täna ei jõudnud suurt miskit teha, aeg kulus lasteaiale ja autokoolile, lisaks igapäevasele majandamisele (üldine koristamine ja pesu pesemine). Päris nullpäev õnneks siiski ei olnud, jõudsime Plikaga neli õlakotti ajalehepaberit täis toppida (no need oli kõik kapis kuhjas olnud ja nii koledalt vormist väljas, aga mul on plaan enamik neist ehk müüki panna, võimalikult kaubanduslik välimus on seega soovituslik) ja kaks minu riidekapi riiulit ära sorteerida. Iga päev ei peagi palju jõudma, peaasi, et veidikenegi edasiminekut on.

Tahaks kangesti Anthea Turneri raamatut. Ma ei suuda otsustada, kas tahaks originaali parema meelega kui eestikeelset, vahet eriti pole vist. See on piisavalt lihtne tekst ja originaalid meeldivad mulle üldiselt rohkem, Mormelt laenasin omal ajal ka ingliskeelse variandi, toona veel eesti keeles polnudki, ei jõudnud päris lõpuni lugeda… Aga poleks vist eestikeelse vastu ka miskit, ei pea lugedes üldse mõtlema, saaks kiiremini kätte ja hinnad on neil üsna sarnased. AGA. Ma olen harjunud rottima, raamatute eest alla €5 maksma, soovituslikult €3 või vähem ja Anthea raamatu kõige odavam hind on €10.90 :P Nii ma siis võitlen endaga. Mõistus ütleb, et oota, küll hinnatakse alla, aga emotsioonid ütlevad, et pole ju nii kallis, võid selle ühe raamatu eest veidi rohkem maksta, telli KOHE.

Ma veel natuke mõtlen.

Kööki ja vannituba koristan endiselt religioosse pühendumusega, kõik plekikesed tuleb kohe ära nühkida. Vaatame, kauaks seda indu jätkub.

Mängin nüüd kiirelt mõned pallid ja siis magama, äratus saab jälle varajane olema.

Scroll to Top