Kuna meil oli vaja lastetoetuse paberimajanduse pärast kindlasti tööpäeval linna jõuda, viisime eile hommikul lapsed naabrite poole ja otsustasime ühendada oma käiguga ka osa tavaliselt laupäevasest nädala toidushoppingust. Abikaasal oli vaja käia vahepeal autol üht läbipõlenud pirni vahetamas, nii et ta jättis mu Coopi ja läks ise mõneks ajaks minema. Nii sain ma rahulikult omas tempos kulgeda ja mahekraami otsida.
Olin seni arvanud, et piiratud valik mahedaid piimatooteid on vaid Tinel ega polnud seega üritanudki poodidest leida midagi, mida nende kodulehel polnud. Paar päeva tagasi tuli aga pähe googeldada økologisk smør (mahevõi) ning leidsin veel ühe mahetootja, kelle toodang on lisaks homogeniseerimata – valikus piim (paraku küll vaid 1,5%), või, hapukoor ja kohupiim (mida pole kohalikes poodides üldse). Nüüd teades, mida konkreetselt otsida, leidsin Coopist üles nii piima, või kui hapukoore – kohupiima ei paistnud olevat. Hinnaklass oli paraku tunduvalt krõbedam – kui tavaline piim maksab umbes 15/€2.04 ning mahepiim Kiwis 12.20/€1.66 (ärge küsige, miks odavam – ma ütlen, et ebaloogiline), siis tolle firma homogeniseerimata piim oli 25.83/€3.50. Tine mahehapukoore kilo on 45/€6.11, teisel 133.21/€18.07. Tavalise või kilo on 52/€7.06, mahedal 125.60/€17.04 😛 Noh, vähemalt ma nüüd tean… Eelistaksin küll homogeniseerimata piimatooteid, aga need hinnad on minu jaoks siiski veidi liig. Või koha pealt veel mõtlen, sest võileival oleme selle asendanud avokoaadoga ja küpsetame harva – selle jaoks ju isegi võiks. Praadimiseks aga jällegi liig 🙂
Maheliha otsinguil hakkas silma ainult üks hakkliha, mille kilo oli 101.50/€13.77 (odavaim sehakkliha on Kiwis 48.50/€6.58, aga tavalised liha kilohinnad on 80-125 ja rohkem). Kahjuks ei olnud meeles üles kirjutada, MIS lihaga tegu on – veiseliha puhul oleks veidi kallim hind nagunii õigustatud. Järgmine kord vaatan… Kahju, et valik nii väike oli.
Kõige rohkem aega kulutasin juurviljade ja puuviljade osakonnas – käisin väga põhjalikult kõik läbi ja uurisin, ega midagi mahedat pole kahe silma vahele jäänud. Sain teada, et maheõunte kilo on 21.58/€2.93 (tavalistel Kiwis 10/€1.36 ringis, mujal poodides enamasti 20+), maheviinamarjad olid 57.80/€7.84 (tavalised 25.80/€3.50). Õunu kusjuures ilmselt hakkamegi mahedalt ostma ja vähendame sellevõrra kogust, viinamarju ei raatsi isegi tavahinna eest osta, nii et see on rohkem niisama infoks 🙂
Kui me eelmisel laupäeval Coopis käisime, polnud mahesidruneid. Kuna kodus veel mõned olid, lootsin nendega hakkama saada. Olen aga päris palju teed joonud, nii et sidrun oli peaaegu otsas – ja eile oli pettumus suur, kui IKKA polnud.
Mingi hetk tuli minu juurde teenindaja ja küsis, kas ma otsin mahekaupa. Norra keelt ma ei mõista, aga sõna økologisk ei võimalda eksimist 😀 Küsisin, kas ta räägib inglise keelt – ei rääkinud, aga tal oli vanem naine ja rätt peas – ma väga ei lootnudki. Sellegipoolest saime suurepäraselt jutud kätega ja erinevates keeltes räägitud. Ta näitas näpuga paprikale ja sidrunile ning küsis, kas ma neid tahaksin. Mina hüppasin rõõmust ja ütlesin jaa. Ta küsis, kui palju ja tõi mulle tagant hunniku mahesidruneid 😀 Mis te arvate, kas ma olin rõõmus või mis 😀 Mahepaprika olemasolust me ka ei teadnud (kilohinnaks tuli 32/€4.34, tavalisel oli, vaatasin järele, veebruari lõpus 34.90/€4.74). Lisaks näitas ta mulle veel porgandeid ja kartuleid, mida ma juba teadsin ning tõdes, et tulebki lihtsalt otsida. Igatahes oli see tõeliselt südantsoojendav kogemus – ta lihtsalt pani tähele ja tuli küsima. Nüüd tean mina jällegi, et kui miski on otsas, siis taga võib vabalt olla. Super!
Mahepoest ostsime kakaovõid (400 g 199/€27 – eurodes tundub röögatu, kohalikus rahas lihtsalt kallis, aga kvaliteetse magusa suutäie jaoks täiesti okei, jagub ka pikaks ajaks) – silikoonist jääkuubikuvormid jäid muidugi Eestisse. Kui jälle kasutatud kraami poodi satun, vaatan sealt – kangesti tahaks teha just väikesed ampse, mitte suruda kuskile tahvliks. Vaatame 🙂
