Kingasaaga

Seoses uute kingade üles pildistamisega jäin oma viimase viie aasta kingaajalugu meenutama. Enne lapsi oli elu teistsugune ja kingad samuti… Aga jah, siis jäin koduseks. Mõtlesin, et teen väikese ülevaate. Saapad jätan praegu välja, keskendun just soojemate hooaegade jalatsitele.

2007 juuli lõpus ostsin Londonist £4 eest allahindlusega plätud, mis olid mu põhilised suvejalatsid tervelt viis aastat – 2008-2013. On siiani alles ja kantavad, lihtsalt surmani ära tüüdanud, eks ikka juba väsinud olemisega ka. Aasta-paar tagasi suutsin komistades ühe plätu varbavahe koos tükikese tallaga välja tõmmata, aga liimisin tagasi ja kandsin edasi. Olen sama kohta veel paar korda liiminud.

2007 augustis, kui Pips mul Londonis külas käis, käisime tema ja Iirisega šoppamas ning ostsin £10 eest kunstmaterjalist ülimugavad mustad ballerinad. Kandsin neid väga-väga palju, kuni millalgi 2011 lihtsalt augud sisse kulusid. Pilti kahjuks näidata pole, too lingitud postitus oli ka lihtsalt üldine ülevaade tollest päevast. Olid sellised lihtsad, lipsukesega.

2008 kevadel ostsin Pariisist €5 eest vinged punased ketsid. Nendest said mustade ballerinade kõrval mu teised põhijalatsid, mida samuti väga usinalt kandsin. Pärast laste sündi eelistasin muidugi ballerinasid ja plätusid, sest ketse oli tüütu jalga saata, aga kandsin ka siis, lihtsalt vähem. Need hakkasid ka mingi hetk lagunema, on samas siiani täiesti kantavad – seisavad kapis pigem just sellepärast, et olen neid liiga palju kandnud, seega on tüdimus ja nagu ülal mainitud, on jalga panemine tüütu.

Samal Pariisi reisil ostsin ka ühed punased kingad. Ei mäleta, palju maksid, väga kallid polnud – pakun, et €20-25 ringis. Olid kenad, nahast ja mugavad, aga miskipärast ma neid ikkagi eriti ei kandnud. Ilmselt peamiselt sellepärast, et rasedana ja hiljem väikese lapsega ei viitsinud rihmasid kinni panna, plätusid jala otsa lükata oli mugavam. No ja platvormtald pole siiski kunagi minu teema olnud. Nii et andsin kingad lõpuks Pipsile. Väga head pilti ma neist ei leidnud, aga:

Niisiis olid aastatel 2008-2011 minu kevad-sügise ja külmemate suvepäevade jalatsid nood mustad ballerinad ja punased ketsid (ütleme vahemikus 70/30) ning suvel nood musta-valge triibulised plätud.

2011 kevadel otsustasin, et on vaja osta uued mustad ballerinad ning heledad plätud. Käisin läbi rohkelt kingapoode ning leidsin kõike muud 😀

Esiteks ostsin €42 eest mustad 6 cm kontsaga kingad Pärnu turu juures asuvast kingapoest. Need on ülimugavad, olen neid mõnuga kandnud ja kannan kindlasti tulevikus veelgi enam.

Siis käisin Tallinnas ja sain saagiks veel kaks paari kingi. Mustad hõbedase läikega madalama kontsaga kingad, mille sain 20% allahindlusega, maksid €64 asemel €51 – need on veel mugavamad kui eelmised, olen kandnud ja kannan veel kindlasti palju. €15 eest (alghind oli poole kallim) sain kenad beežid plätud, mis osutusid aga hoolimata esialgsest lootusrikkusest siiski nii ebamugavaks, et ei kandnud neid praktiliselt üldse. Muidu polnudki häda, aga see kõva tald… Lõpuks andsin lihtsalt ära.

2011 mais ostsin veel neljandagi paari jalatseid – valged plätud, maksid samuti €15. Need osutusid mulle liiga laiadeks, mistõttu andsin Kaidile, kes oli väga rõõmus.

Ühesõnaga ostsin neli paari kingi ja kandsin terve suve ikka noid vanu plätusid, teised jäid seisma. Vähemalt olid mõlemad odavad. Ja kallid kinnised kingad läksid asja ette 😛

2012 mais käisin Marisel Luxis külas ja leidsin lõpuks mustad ballerinad. Küll kunstmaterjalist, nii et mitte just ideaalne variant, aga on siiski täitsa mugavad ja maksid vaid €19. Olen neid palju kandnud ja kannan kindlasti veel rohkem, siiani on väga korralikud.

Plätusid otsisin Luxist ka, oleks äärepealt ühed ära ostnud, aga seal poes ei saanud just sel päeval kaardiga maksta ja ma ei jõudnud õhtul sulaga tagasi ka. Praegu mõtlen, et hea oligi – nägid küll kenad välja ja olid väga mugavad, aga olid sellised… Helepruunid. Üldse mitte minu värv. Otsisin Eestist ka, aga ei leidnud midagi sobivat – ikka tavaline häda, et 41 valik oli väike, ilusad kingad olid enamasti täiesti valged, mis mulle ei meeldinud, naturaalvalged ja helebeežid olid aga kõik koledad või ebamugavad. Niisiis käisin VEEL ühe suve oma vanade plätudega ja olin üsna ahastuses.

Sel kevadel kiikasin Norra kingapoodidesse, aga valik oli olematu ja hinnad õudsed. Pärnu poodidest aga lõpuks ometi leidsin midagi.

Oma esimesel õhtul Pärnus läksin Kaubamajakasse. Shust taasavastasin Papaya nimelise firma plätud, need jäid meelde juba eelmise suve otsingutest. Nahast, tõeliselt mugavad, ilusad, minu numbrit oli ka mitmel mudelil… Aga värv oli vale 😀 Polnud naturaalvalget ega helebeeži, mida otsisin – kõik olid pruunid, punased, mustad…

Lõpuks leidsin NS Kingast Marco Tozzi plätud – kunstmaterjalist, aga üsna mugavad. Mitte küll päris nii mugavad, kui korralikud nahast pehme tallaga plätud, aga piisavalt mugavad, et ära osta. Minu varasem punasearmastus on viimastel aastatel lillamaaniaks muutunud, nii et otsus tuli kiirelt 🙂 Tekstiilist jalatsite vastu pole mul miskit ja suveks on sellised kirjumad just mõnusad – nende puhul ei häirinud üldse, et taust on täitsa valge, sest värvid domineerivad. Hind oli €26, sain ema kliendikaardiga imeväheke soodustust, nii et maksin veidi alla €25.

Paar päeva hiljem vaatasin ka linna kingapoed läbi – see tähendab siis need, mis olid Port Arturites. Algul keskendusin endiselt heledatele plätudele ning leidsin mitu varianti, aga ükski polnud ideaalne. Numbrit oli, mugavust oli, õiget värvi oli… Aga ikka jäi midagi puudu. Kahte-kolme varianti kaalusin pikalt, aga lõpuks siiski ei ostnud. Ühtedel oli välimus liiga igav, teistel oli platvormtald, mis polnud küll kõrge ja kingad olid jalas mugavad, aga siiski ei meeldinud.

Kuna uued plätud olid ju juba tegelikult olemas, otsustasin valikut laiendada ning keskendusin ka kingadele. Vaatasin eriti hoolikalt kõik poed läbi ning leidsingi lõpuks ABC kingad ideaalsed välimusega rihmikud. Mis polnud ideaalne, oli hind – €74. Partner kaardiga sai 5% alla, nii et lõpuks maksin €70.30. Lihtsalt ei suutnud ostmata jätta!

Olen neid nö gladiaator-tüüpi kingi varemgi korduvalt jalga proovinud, aga enamasti on need olnud jube ebamugavad – õhukese kõva tallaga ja kanged. Nendel kingadel oli kanna kõrgus 4 cm, mis tegi need hoobilt naiselikumaks ja mugavamaks. No ja välimus – just see, mida otsisin. Ideaalne värv, lihtsad, naiselikud, sobivad nii pükste kui seelikuga, nii naiseliku kui vabaaja riietuse juurde.

Kartsin, et hakkan ehk nii kallist ostu hiljem kahetsema, aga iga kord, kui neid kingi vaatan, ainult rõõmustan, nii et see raha läks täiega asja ette. Isegi arvestades fakti, et ma pean laskma kingsepal sisetalla äärt natuke liimida (pildil on vasakpoolsel kingal näha, mõlemal tulid ääred pärast paari kandmist nats lahti) ning samuti annavad tunda need pisikesed naharibad, mis mõnes kohas rihmade ümber õmmeldud on – nende õmblus on just vastu jalga. Aga ma olen kindel, et neid saab pehmendada ja muidu olid kingad väga mugavad. Olen nendega juba mitu korda väljas käinud, ainult et jah, tuleks ikka kingsepa juurest läbi käia.

Selline kingasaaga siis. Nüüd on vähemalt selleks suveks rahu majas 🙂