2015

Tervisest ja igapäevaelust

Plikal tekkis eelmise nädala lõpus nohu. Sellest saime enam-vähem jagu, aga siis läks kurk punaseks ja valusaks ning tekkis köha. Kurguvalu kadus õnneks ka kiirelt, köha on alles, nohu mingil määral ka.

Katsetasin aroomiteraapiat. Segasin baasõli hulka vastavalt soovitusele paar tilka lavendli, sidruni ja eukalüpti eeterlikku õli. Määrisin Plika rinda ja selga. Väga kinnisest köhast sai üleöö üks üsna lahtine köha. Win!

Ja üks pildike tervitustega Liisile. Ta saatis meile oma poisist üle jäänud tähe- ja numbrivihikuid. Poiss polnud kodus, käis lasteaiasõbral külas. Näitasin Plikale vihikuid ja ütlesin, et jätame need Poisile, eks, sina oskad niigi kirjutada. Plika uuris, küsis – kas ma ühe võin endale võtta, neid on kaks tükki? Ja rõõmustas – kuidas täpselt nii sattus, et tema lemmikvärvi oli kaks tükki? Ja kukkus tähti maalima. Rääkis, et tema on lasteaias kõige korralikum kirjutaja – paljud teised peavad ikka ümber tegema, sest on hooletud. Noh, Madlike ka kiitis vanematele, kui hästi tal koolis läheb… Kuni midagi muud välja tuli 😛 Aga kirjutamisega Plikal probleeme ei tundu olevat 🙂 Need tähevihikud on tema jaoks tõesti titekad, aga las laps rõõmustab ja teeb, ega ma kade pole.

2015-10-22 18.55.15

PS. Nagu näete, jätsin vahepealse osa ära. Tundub, et liiga tundlik teema, nii vast parem. Isegi mina vahel oskan. Las jääda 🙂

Datlid on imemaitsvad – kes oleks osanud arvata?

Ma polnud enne tänast mitte kunagi värskeid datleid proovinud. Kuivatatud datlid on minu jaoks magusad erilise maitseta plönnid, mis on suurepäraks suhkruasendajaks küpsetistes, aga paljalt süüa pole ma neid kunagi tahtnud. Pole seega tulnud pähegi värskeid datleid osta, ega neid eriti ei müüda ka.

Aga täna sattusin Rimisse, kus puuviljaosakonnas olid välja pandud degusteerimiseks värsked datlid. Ma muidugi proovisin. Ja maitses nii imeliselt hästi, et haarasin kohe karbi koju kaasa.

2015-10-22 18.33.49

Mm… Suus sulavad, mõnusalt magusad. Mingi väga tuttava ja imehea maitsega, aga MIS maitsega täpselt, seda ei suuda ära tabada. Igatahes minu jaoks on need tõesti hea kommi ja šokolaadiga võrdväärse maitsega.

Igasugu puuviljad on mõnusad, aga enamasti sellised… Vesised. Datlid on seevastu mõnusalt tummised. Kohe teistmoodi.

600g karp maksis €3.69, mis teeb kilo hinnaks €6.15. Kommide ja šokolaadi kilohind on sageli ligi €10. Tervislikkuse aspektist ärme üldse räägigi.

Kuivatatud puuviljad on kogu aeg meie peres kommi asemel olnud, aga ausalt öeldes peale ploomide mulle miski muu väga ei maitse. Datlid, viigimarjad, rosinad, aprikoosid – kõik on liiga magusad. Eksootilisemad “supermarjad” nagu goji või inka on küll mõnusad, aga noh, hind 🙂

Värsked datlid on maitsvamad kui kuivatatud ploomid. Ma olen absoluutses vaimustuses. Selles karbis on ca 50 datlit, mis teeb ühe datli hinnaks €0.072. Täitsa okei hind ühe tervisliku kommi eest või mis.

Muidugi on need pärit Iraanist. Ei ole väga keskkonnasäästlik transpordikilomeetrite poolest (ei ole ka mahedad). Aga noh, see on meie kliimas paratamatus.

Minge ostke datleid. Hämmastav, kui hea üks asi võib olla. Oma peaga ei oleks ma neid ilmselt mitte kunagi ostnud. Küll on hea, et degusteerimisi tehakse. Pärnus neid minu teada müüaksegi ainult Rimis – kuidas mujal, ei tea.

Muide, Maximas on praegu soodushinnaga imehead viinamarjad. Viinamarjahooaeg on juba ammu, oleme neid üksjagu ostnud, aga mind on need seni pigem külmaks jätnud. Tundusid alati kuidagi liiga magusad ja samas maitsetud. Imestasin, mis mul viga on – Abikaasa ja Poiss pistsid mõnuga, kilode kaupa. Aga need nüüdsed, neil on kohe selline õige MAITSE. See viinamarjamaitse, mida ma mäletan juba lapsepõlvest. Neid ma võiks süüa lõputult.

Ja jällegi, ärme parem räägime sellest, mitu korda neid viinamarju pritsitud on. Ideaalis ma sööks ainult mahedat värsket kraami, aga rahakott ei võimalda. Seega on meie eelistus lihtsalt värske kraam. Nii kaua, kuni me mürkide kartmise asemel seda värsket kraami armastusega sööme, on see meile väga kasulik, arvan ma 🙂

EDIT: kommentaarides öeldi, et need on ikkagi ka kuivatatud datlid. Vastasin, et see seletab, miks need nii kaua säilivad. Siis tuli meelde, et ma ei olnud ära visanud seda karbi alumist poolt, kus oli peal eestikeelne kleeps. No ja seal ütleb: värske 🙂 Aga säilivusaeg oli tõsiselt JUBE pikk. Kui pikk, vat seda ma ei mäleta, sest see oli kirjas läikivast papist kaanel, mida pliidi all põletada ei tahtnud ja seega just täna paberikonteinerisse viisin…

2015-10-25 00.52.26

Milline elektripakett teil on?

Kui elektriturg vabaks läks, olime meie parasjagu Norras. Kuidagi juhtus, et meil jäi Eesti Energia 6-kuune kindel pakett ja kuna ma pole viitsinud teemasse süveneda, on see automaatselt muudkui pikenenud.

Nüüd saatis Eesti Energia mingi hetk kirja, et loosivad välja aasta tasuta elektrit kõigi seas, kel arved õigeks ajaks tasutud ja leping kehtib vähemalt 1. jaanuarini. Mul kehtib 31. detsembrini. Mõtlesin, et sõlmiks siis uue lepingu, saaks loosimises osaleda.

Aga kui ma nüüd süvenesin sellesse, mis ma elektri eest viimased kolm aastat maksnud olen ja mis hinda teiste pakkujatega prognoositakse, siis mulle tundub, et peaks kähku-kähku Eesti Energiaga lõpparve tegema 😀

Minu kWh hinnad alates 2013 aastast: 5.64, 5.84, 5.81, 5.63, 6.11 – ja praegu tervelt 6.79!

Samas kui siin lehel prognoositakse alates €3.79. Ma saan aru küll, et prognoos pole reaalsus ja börsihinnad kõiguvad vist päris oluliselt ja misiganes muud, aga kurat, see on ju peaaegu et poole vähem, kui ma praegu maksan!

Kas seal on mingi konks? Kas te olete teenusepakkujat vahetanud ja raha kokku hoidnud? Kas teil on kindel või kombineeritud või muutuv pakett? Milline oli näiteks teie viimane elektriarve, kui suur tarbimine? Või näiteks kogu eelmise aasta oma, kui teil peaks see info kuskilt võtta olema? Jagage kogemusi, palun!

Meie aastane energiatarbimine on eelmise aasta andmete põhjal ca 5000 kWh, kui see peaks mingil põhjusel oluline olema.

EDIT – septembri elektriarve:

elekter

Järjekordne vaimustav Norwexi vidin

Ma olin kuulnud küll sellest Norwexi “kustukast”, juba aastaid tagasi – pidavat seintelt igasugu jama kustutama. Aga oma silmaga ma seda näinud polnud.

Pühapäeval vahtisin lastetoa täiskritseldatud seinu, mida ma lihtsalt lapi ja sooja seebiveega või tavalise kustukaga pole puhtaks saanud ning mõtlesin, et prooviks äkki ära. Ja õnnestuski endale juba eile üks mikrokäsn saada (nüüd ma siis tean ametlikku nimetust ka).

Ja no tõesti, geniaalne leiutis. Teed niiskeks, pigistad õrnalt suurema vee välja, hõõrud ükskõik mis jama, mis sul parasjagu seinal on. Ja tuleb maha! Ja käsn muudkui kulub, kuni ongi otsas. Kustukas, noh!

2015-10-20 19.50.47

Te peate mulle nüüd andeks andma, ma tegelesin selle käsna “likvideerimisega” eile hilisõhtul, kus valgusolud olid kehvad, ma ise kärsitu… Ühesõnaga mõned enne ja nüüd pildid ma teile panna saan, aga kõigist kohtadest pole. Ja olemasolevad pole ka väga hea kvaliteediga. Mingit aimu ikka saate.

Lastetoa seinast tegin miskipärast pilti ainult väikesest osast ja ühtlasi sellest kõige koledamast, kus lisaks kriipseldustele on liimilärakad ja laste liimiga seinale kleebitud piltide “jäänused”. Ja noh, seina sisse täksitud auke see käsn ka ei eemalda 🙂 Täis soditud seina oli 3-4x rohkem, ülejäänu oli ilma liimilärakate ja aukudeta, oleks palju mõjusama võrdluse saanud. Aga see oli kõige esimene sein, mida Plikaga puhastasime, ise mõlemad nii vaimustuses, no polnud ju aega igast küljest pildistada 😀

2015-10-20 19.52.11

2015-10-20 20.14.50

Sellel seinal olid üsna väikesed kahjustused:

2015-10-20 20.19.41

2015-10-20 23.18.25

See õudne lärakas elutoa uksepiidal oli mul pinnuks silmas. Ma ei tea, millega see tehtud oli… Vildikaga ilmselt. Ja tuli maha! Nüüd on muidugi ka kollane laik alles, siiski kordi parem kui lilla 🙂 Ja meil on kogu elamine juba mitu aastat üsna kehvas remondieelses seisus, see uksepiit ootab nagunii värvimist või välja vahetamist.

enne ja nüüd

Ja siis on meil veel üks uks, millest me ei käi, selle peale ma kirjutan laste mõõtusid. Mina kirjutan harilikuga, aga lapsed olid ukse muude kirjutusvahenditega täis sodinud:

2015-10-20 20.27.01

2015-10-20 23.19.13

Muid kohti oli veel, aga neid ma kas ei pildistanud või jäi seal töö pooleli, sest käsn sai otsa. See ongi käsna ainus häda – kulub kiirelt 🙂 Aga arvestades, KUI lihtsalt sellega jama maha saab ilma igasugu keemiat kasutamata, ma ütleks, et asi on seda igati väärt. Täishind on €3.99, soodukaga saab odavamalt. Kui ma õigesti mäletan, siis on neid vahel jagatud ka kingiks võõrustajatele, kes enda kodus Norwexi esitluse teevad.

Kasutusjuhendis öeldakse, et tuleb käsn veega märjaks teha ja üleliigne vesi välja pigistada, aga mitte väänata. Plekke hõõrudes hakkas mul käsnast vett välja nirisema, hoidsin teises käes lappi, et see jooksvalt ära pühkida. Mida edasi, seda mustemaks läks käsn ja sealt välja nirisev vesi, aga kui kohe lapiga ära kuivatasin, siis mingeid plekke ei jäänud. Vahepeal käisin kraani all loputamas ka.

Tapeedil seda kahjuks kasutada ei anna (praegu mõtlen, et äkki oleks pidanud “kuivalt” proovima, aga ei usu, et see nii töötab ja märjaks tapeeti teha ei saa), aga kõvade pindade pealt raskete plekkide eemaldamiseks on see tõesti ideaalne. Mul on kindlalt vähemalt ühte käsnakomplekti veel vaja (tolles pakis on neid kaks), aga ootan, kuni jälle soodukas tuleb vms. Ja siis ostan ilmselt kohe mitu. Sest noh, lapsed 🙂

Kas sina oled juba oma allkirja andnud?

Ma panin just sel sügisel mõlemad oma lapsed waldorfkooli järjekorda. Ma loodan, et mingil hetkel jätkavad nad oma haridusteed Sütevakas. KUI erakooliseadust tõesti muudetakse, on olukord pehmelt öeldes nutune.

Ma väga loodan, et seda ei juhtu. Ja petitsioonile allkirja andmine on vähim, mida teha saan. Ma usun, et mu lugejate hulgas on teisigi alternatiivse hariduse austajaid. Kes ilmselt on küll juba isegi kogu sellest teemast teadlikud, aga mõtlesin, et igaks juhuks siiski lingin 🙂

EDIT: lisan lingi ühele arvamusloole, mis, mis seda teemat veidi lahti kirjutab – Birk Rohelend: riik, maksumaksja ja Eesti laste haridus – ja kopeerin ühe lõigu ka siia:

Kes tegelikult maksab?

Maksumaksjale maksab 2014. aasta andmetel üks riigigümnaasiumis õppiv laps keskmiselt 340 eurot kuus. Munitsipaalkoolis õppiv laps läheb talle maksma 314 eurot kuus. Eraüldhariduskoolis õppiva lapse eest tasub sama maksumaksja praegu 221 eurot kuus. Nii on juba nüüd erakoolis õppiva lapse haridus meie ühiskonnale kõige soodsam. Erakoolide majandamine on läbipaistev, kontrollitud ja efektiivne. Helsingi andmed erakoolide ja munitsipaalkoolide võrdluses näitavad, et erakoolides õppimine on Soome riigile tervelt 18 protsenti soodsam – olukorras, kus kogu kulu maksab kinni Soome riik.

Samal ajal on iga lapsevanemast maksumaksja olukorras, kus ta tasub riigile makse samade proportsioonide alusel, oodates võrdse kohtlemise põhimõttel ka samasuguseid hüvesid. Uue seadusemuudatusega aga maksaks erakooli lapsevanem endiselt kõigi teiste laste riigi- kui ka munitsipaalkooli hariduse sajaprotsendiliselt kinni, oma laste hariduse eest tuleks tal aga suuremas osas ise tasuda. Seega on maksumaksja, kes tahaks oma lapsele sobivat haridust ja on nõus selleks ise ka lisapingutusi tegema, täna sattunud ootamatult topeltkoormuse alla, rääkimata vaenulikest siltidest, mida talle tahetakse vägisi külge kleepida.

Scroll to Top