igapäevaelu

Nädal aega jõuludeni

Nädalavahetus kadus kuidagi käest… Nagu tavaliselt 🙂

Eile oli selle aasta viimane kiigujooga – ja päris kindel ma ei ole, millal tuleb järgmine, sest Anneliis läks nüüd ametlikult dekreeti. Ta arvas, et suvel juba ikka teeb… Aga kui ma tahan enne seda kiigujoogas käia, siis pean ikkagi alistuma ja nädala sees kell seitse trennis käima hakkama. Parem kell seitse, kui üldse mitte kiigujoogas käia, arvan ma…

Eile juhtus veel selline lugu, et keegi seltskonnast oli ilmselt broneerimata unustanud, sest üks kiik jäi puudu… Lahendus oli see, et mind pandi õpetaja kiike ja Anneliis ise lihtsalt käis saalis ringi ja juhendas neid, kel seda tarvis. Õeke tegi minust pilti ka 😀

Päeval käisime veel Maximas, õhtupoolik kadus kuidagi arvutis olles täitsa käest… Ja õhtul käis õeke külas, degusteerisime kolmekesi ära 14 väikest 20ml gini, mis meil jõulukalendrist kogunenud olid 😀 Mõni oli täitsa hea ja mõni oli täitsa jube. Aga üldises plaanis uusi asju proovida on ikka tore.

Täna käisin üle kolme nädala jõusaalis… Kus, nagu ma mingil hetkel avastasin, tegi samal ajal trenni ka Mihkel Raud 😀

Ja siis Selver ja kodu ja “hommikusöök” kell pool kaks… Ja hiljem jalutasime veel kesklinna jõuluturult läbi ning ostsime mõned kingitused. Ülejäänud õhtu kadus taas arvutisse ära, aga vähemalt täna tean, et tegin midagi kasulikku – sorteerisin septembrist alates kõik fotod ära, nii et ma saan nüüd aru, mis on blogisse pandud ja mis mitte. See tekitas minus enne lõputut segadust.

Täna ostetud kingitused pakkisin ka kohe ära, mõned on veel tellitud ja teel, enamik ootab kapi otsas, et ma neid pakiks… Selleks tuleb ka veel mingi aeg leida. Salaja 😛

Pole teile ammu kassipilte näidanud ja septembri algusest ootab veel näitamist 125 (pluss muidugi kõik varasemad alates aprillist 2021, haha)… Peab siin vaikselt neid ikka jagama, enne kui mõõdututes kogustes juurde toodame.

Üks kodukontori päev, kus Siimu pikalt minu tooli all magas, kuni ma tööd tegin.

Ja kui ma pisut hiljem teki, mis mul enne ümber oli, enda kõrvale toolile viskasin, nii et ots maha jäi, kasutas Siim kohe juhust ning kolis pehmemale pinnale 😀

See on vist esimene kord, kui mõni kass pesumasina vastu huvi tunneb 😀

Tänane to do list

Mitte et mul oleks tänaseks mingit konkreetset tegevuskava olnud, aga:

  • tükeldasin ligi 4kg südant ja neeru (see oli ainsana to do listis päriselt ka)
  • kujundasin valmis fotokalendri jõuluvana kingikotti (ja juhendasin telefoni teel eksämma, kes ka iga jõulu ajal samas minu konto alt kalendreid kujundab)
  • saatsin avalduse Plika trummide lepingu lõpetamiseks, sest ta otsustas, et tahab uuest aastat tiba rahulikumalt võtta (tal on niigi neli tantsutrenni nädalas, saan täitsa aru – oleme mõlemad pisut kurvad, sest trummid olid ägedad, aga temal rohkem vaba aega ja minul kuus vaba raha 58€ lisaks)
  • lõpetasin Poisile tellitud koomiksikogu otsekorralduse lepingu (don’t ask – ta tahab ainult Miki Hiirt lugeda, paksem formaat enam ei kõlba… Miki Hiir muutis ka tegelikult just formaati, nii et pole kindel, kas seegi enam kõlbab, aga noh, võin siis ju selle ka ära lõpetada ja leppida faktiga, et seda noormeest huvitavad ainult arvutimängud)
  • tegin väikese hilinemisega ära ülejäänud nädala menüü
  • tellisin midagi jõuluvana kingikotti (ehkki see vist ei jõua jõuludeks kohale, nii et kuuse alla saab selle asemel kiri põhjapõtrade ummikust tingitud viivituse kohta)
  • mõtlesin selle üle, mida veel panna jõuluvana kingikotti (aga ei jõudnud nende mõtetega eriti kuskile)

Nunnude kasside asemel näitan teile täna hoopis paari olmepilti.

Eile õhtul kuulsin, et köögis käis vaikne krõks – läksin vaatama, klaasist küünlaalus oli lihtsalt kolmeks tükiks läinud. Väga turvaline! 😀 Mul olid seal sees need pikad peenikesed küünlad ja kui see alla ära põles, läks nii kuumaks, et lõhki… Teine samasugune on veel, see seni terve.

Niiviisi ma kaks korda nädalas kassidele sööki tükeldangi. Tiina lihapoes teavad kõik müüjad mind nägupidi 😀 Ostan alati 1,5-2kg nii südant kui neeru. Kuna mulle meeldib täpsus, siis mingit “paneme umbes” varianti minu puhul ei eksisteeri. Jagan kaalu karpide arvuga (igasse karpi peab jääma 320-400g – 80-100g on kassi toidukorra norm) ja siis järjest lõigungi igasse karpi neid tükke, kuni selle korra norm täis saab. Kolm karpi jätan tavakülma, ülejäänud lähevad sügavkülma. Nelja kassi nädala toit maksab ca 16 EUR. No me ostame neile aeg-ajalt muid asju ka, aga kilo hind jääb kõigil 3€ ringi vist.

Et kas tüütu ei ole, küsite? No pisut on. Aga see on lihtsalt… Nagu hambapesu. Something that needs to be done. Sest ÕNNEKS kõik need kassid toortoitu söövad ja ma olen veendunud, et see on nende tervisele parim valik. Vahelduseks saavad vahel konservi, kanatiibu, kana südant ja pasteeti, vahel harva ka kuivtoitu 😛

Ja nii ma saangi sellele postitusele kassisildi külge panna, ehkki kassipilte njetu. Ainult jutt 😀

Hakkab looma

Eelmise postituse jätkuks, nagu Mallu armastab öelda: nali oli minu kulul. Ehk siis ei saanud ma tol öösel sugugi hästi magada ning veetsin ka reedese tööpäeva läpakaga voodis. Peavalu, üldsegi mitte kõige tugevam, aga erinevates vormides ja pea osades, tegi olemise vastikuks.

See-eest eile õhtul suutsin magama jääda ilma valuvaigistita ning magasin hommikuni välja… Ja täna on olnud juba peaaegu tavapärane olemine – küll pisut vahepeal iiveldas, ilmselt sellest, et ma eelmised kolm päeva väga vähe sõin.

Täna veel nautisin lihtsalt seda, et jaksan jälle olla ja mõelda, hakkasin enda ümber segadust tähele panema ja ennast sellest häirida laskma, homme vast jõuan juba isegi koristamiseni 😀 Kaaslase “karantiin” sai eilsega läbi, tal on plaanis isegi homme juba autoga poodi ja jõusaali minna. Mina isoleerin ennast veel esmaspäevani, teisipäeval julgen kontorisse minna. Terviseameti kalkulaatoreid tuleb ikka usaldada, eks.

Lapsed käisid esimest aastat kooli advendilaadal ilma minuta. Plika oli lubanud kohvikusse müümiseks teha võileivatordi – kuna mina olen haige, ei saanud talle abiks olla, hoidsin kaugele eemale. Pinginaaber tuli talle appi ja tort sai täitsa kena. Ülimaitsev ka – saiajääkidest (otsatükid ja ära lõigatud servad) said koduseks tarbimiseks ka väiksemad “torditükid”.

Lõpetuseks aga pildikesed ilmsüüta kassist 😛

Mina või? Mina küll seda kuuli just käpaga ei kõigutanud!

Näed ju, magan nagu inglike!

Ups… Mina pole teinud 😀

Igapäevane

Tänased tegemised: kodukontor, hommikune turulkäik (ja hilisem 2+2kg südame ja neeru tükeldamine), õhtusöögiks oma lemmiku hiina kana tegemine, pärast sööki jutustasime lastega veel tükk aega elust ja asjadest. Ja ma ei tea, kas sellest jutustamisest või mis, aga ma olen lihtsalt NII väsinud, et ei jaksa isegi oma lemmik youtuberi uut videot vaadata – lähen ära magama.

Kurgus ka jälle kraabib kahtlaselt – eelmine kord novembris oli täpselt samamoodi, et polegi nagu õieti midagi, aga paneb köhatama ja siis lõpuks köhisin nädal aega… Oh jah… Ehk lihtsalt suurest rääkimisest ja homseks korras 😀

Kassipilte tänasest ainult mõned, panen siia hoopis pisut vanemaid, mul neid varuga võtta 😀

Ei miskit uut siinpool

Minu tänase õhtu saavutus on see, et ma mõtlesin hakata iga-aastase kalendri jaoks fotosid otsima, aga selle asemel sorteerisin ära pooled 2022 aasta pildid. Täpsemini siis… Juuni-detsember. Aitas kaasa, et ma pildistasin üsna vähe 🙂

Aga ma ei tea, jah… Sisulise blogimise isu endiselt pole… Lugesin nädalavahetusega läbi kolm jõuluraamatut ja lugeris ootab veel 10+. Nii et jagan teiega tänaseid kassipilte ja sukeldun siis järjekordsesse väikelinna jõuluromanssi. Kuna ma ise siin värskelt armunud ja jõuluootust nautimas, siis see kerge värk läheb praegu väga hästi peale.

Kui sõbrants mulle kuuse saagis, tuli sellega kaasa üks beebikuusk. Panime selle Plika tuppa 🙂

Scroll to Top