Jõulupuhkuse ootuses
Sõbrad, täpselt kuu aja pärast on jõulud! Ma ei jõua ära oodata!
Teate, ma olen tegelikult üsna vähenõudlik inimene.
Mulle meeldib küll teha ägedaid asju ka… Nomaitea, käia kohtades, reisida, kogeda ja muud taolist. Mul mõned sõbrad ikka norivad mu kallal, sest on nii palju kohti, kus ma pole käinud ja nii palju asju, mida ma pole näinud/teinud… Selle käimise ja kogemisega on ausalt öeldes nii, et see on alati jäänud eelkõige raha taha. Jaa-jaa, muidugi saab igasugu asju ette võtta ka vähem kulutades ja seda on ka tehtud, lihtsalt… Alati ei jaksa kokku hoida. Vahel pigem jätan mingi asja ära. Rahaline seis on küll õnneks tasapisi paremaks läinud, aga see euribor praegu on üsna negatiivselt mõjunud mu eelarvele, ütleme nii. Ja meelelahutus on paraku esimene asi, mille pealt kokku hoida, kuna teisi asju lihtsalt… On elamiseks vaja 😀
Aga üldiselt ma olengi täiuslikult õnnelik ka kodus olles ja väikeseid asju tehes. Eriti viimased aastad, kus mul on nii imeline kodu.
Sellepärast mulle jõulupuhkus hullult meeldib, et kui suvel on nagu kohustus aktiivsem olla, siis talvel seda keegi ei eelda. Kui tuju tuleb, siis võib-olla käiks korra kuskil või saaks sõpradega kokku, eks see selgub jooksvalt… Kui ma aga mõtlen ja unistan puhkusest, siis ainult sellest, et saaks välja magada, perega kodus olemist nautida, lõpmatult lugeda, puslesid panna, blogida… Traditsioonilisi jõulufilme vaadata, rohkem jõusaalis käia… 😀
Ma olen pikalt unistanud sellest, et saaksin olla pikemalt kodune – kogu pere ja ka ise hea tervise juures, rahaliselt kindlustatuna, omal vabal valikul – tahaks teada, kui kaua ma siin õndsalt tšilliks, enne kui hakkaks igav ja tekiks tunne, et nüüd peaks hakkama kuskil käima või midagi tegema. Kindlasti ma natuke käiks ja teeks, aga ma arvan, et ma võiks päriselt ka mitu kuud lihtsalt… Kaaslasega kaisus lugeda, kasse silitada ja puslet panna 😀
Ma räägin, üldse pole palju vaja, et mind rõõmustada. Lihtne elu ruulib täiega.
Kõige lihtsam viis omal vabal tahtel hea tervise juures rahaliselt kindlustatuna pikemaks ajaks koju jääda oleks laps saada, aga see on libe tee, sest pärast vanemahüvitise lõppemist peab ju ikkagi hakkama jälle raha teenima 😀 Ja tööl käimise kõrvalt väikese lapse haldamine – kogu see hoolitsemine ja lasteaed ja haigused… Nope, ei, aitäh 😀 Been there, done that. Ma ikka vahel uurin Kaaslaselt, kas ta on täiesti kindel, et last ei taha, aga talle tundub õnneks kassidest piisavat 😀 Tegelikult ma olen alati olnud kolmanda lapse suhtes äraootaval seisukohal – kui Kaaslane oleks tahtnud, siis ma oleks võinud vabalt temaga lapse saada ja oleks suutnud kindlasti kogu seda tralli uuesti nautida, lihtsalt… Praegu on meie suhe veel sellises seisus, kus tahaks paarina areneda paremasse kohta, enne kui julgeks lapse saamist kaaluda… Ja teismeliste laste vanemana nii väga naudin praegust vabadust. Ühesõnaga jah. Siit väga suure tõenäosusega pole rohkem lapsi tulemas. Nädalavahetuse kapikoristuse käigus sai ära antud ka kõik titeriided, mis mul alles olid. Ja eile lasin endale spiraali panna.
Nii et lotovõit võiks tulla. Või ootamatu pärandus kadunud rikkalt välismaa sugulaselt 😀 Või… Aias peenart kaevates võiks rahapaja leida 😀 See muidugi eeldaks, et ma mängiks lotot või kaevaks peenraid, ammu pole kumbagi teinud 😛
