igapäevaelu

Oot, kas see challenge oli iga päev kassipilte üles panna või mis?

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Mul oli aus plaan täna raamatust kirjutada, aga… Elu…

Positiivse poole pealt, kõik ära andmise asjad said pärast tööd ära viidud ja kuna Ritsik eile mainis, et Humanas on kolme euro päev, siis sealtki läbi põigatud ja mõned ostud sooritatud – täna oli juba kahe euro päev 😀

Nii et see raamat, jah, peab homseni ootama. Aga värsket kassicontenti – palun väga! Ja sorry, et Paksut üldse piltidel pole, ta on nii Plika kass, et veedab 90% ajast ülakorrusel tema toas…

Eile õhtul lõpetasin rohepesu käsiraamatu lugemist – Säde süles, Mustu kõrval nohisemas. Kell ligines keskööle ja raamat oli just läbi saamas, kui Siimu ennast mu rinnale magama pressis. No ja siis ma lihtsalt ei raatsinud voodisse minna, sest KUIDAS ma KAKS kassi süles ära ajan?!?

Teate, kuidas see olukord lahenes? 😀 Kuna raamat oli läbi ja ei arvuti ega uue raamatu järele küünitama ei ulatunud, oli mu ainus ajaveetmisviis telefon. Mõtlesin, et ok, ennist tuli märguanne ühe mu lemmiku youtuberi lühivideo kohta, vaatan siis selle ära. Aga telefonil oli hääl üsna kõvaks jäänud ja kui siis vaikses toas äkki kõva häälega aisakella tilinat kostis, hüppas Siim nagu nõelatult mu sülest püsti ja põgenes paanikas. Kuna nad olid Sädega külg-külje vastas, lahkus ka tema häiritult. Mina naersin, sest nii naljakas oli. Sorry, kassid, noh, ma ausõna ei teinud seda meelega, aga ju universum aitas mul magama minna 😀

Täna jälle üritasin miskit arvutis teha, kui Siim vahele trügis… Kassimaffia takistab mul blogimist! 😀 Tegelikult too hetk takistas blogimist see, et olin liiga näljane… Hiljem see, et olin liiga unine… Lõpuks Kaaslane, kelle tegutsemise tulemusena mu mõtted väga vasakule ära läksid… Loll on see, kes vabandust ei leia 😀

Nüüd võivad jõulud tulla

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, kodumajandus, rõõm / 2 Comments

Eilsele vastukaaluks oli täna absoluutselt asjalik päev.

Hommikul voodis uneledes kuulsin, kuidas miskit vastu katust rabistab… Novat siis esimene lumi 😀 Mis alguses oli pigem rahe, aga hiljem täitsa helbed hõljusid.

Nagu pühapäeval ikka, käisime esimese asjana jõusaalis – tükk aega oli allkorrusel privaatjõusaal, me like! Vanapaberi ja taara viisime ära, Selveris käisime… Kodus lappisin kuivatitäie pesu kokku ja juba kell kaks 😀 sõime hommikust. Siis istusin natukeseks maha, et kulud kirja panna, aga kella kolmest läksin kappe koristama ja… Täitsa lõpp, õhtuni koristasin! Tagumise esiku kapid said kõik korda, pakkisime juba ära andmise asjad autosse ära, siis tuli meelde, et elutoas on ka üks kapp ja üks sahtel, mis koristamist vajavad… No jätkasin siis, sorteerisin muuhulgas ära hunniku telefonide kaitseklaase ja taguseid, panin neile kleepsud peale, et mis mudelile sobivad ja näe, sai veel ära andmiseks asju juurde.

Lisaks oli mul plaanis kapikoristuse kõrvalt dušinurk puhtaks küürida – katlakivi ja seebijäägid, üsna jube. No mitte nii jube, kui eelmise aasta sügisel, aga meil vahepeal oli seal pirn, mis vähem valgust andis, kui Kaaslane selle siis normaalse pirni vastu vahetas, nägin jälle, kui räpane kõik välja näeb 😀 Tegin pinnad märjaks, pihustasin katlakivieemaldi peale, läksin kappe koristama… Mingi hetk tuli meelde, lasin uuesti vett peale… Siis unustasin täielikult ära 😀 Õhtul peale kaheksat alles meenus, Kaaslane oli vahepeal isegi jõudnud duši all käia ja ei saanud midagi aru 😀 Igatahes, lasin siis jälle kõik veega üle ja kõik tuli üsna kergelt metallnuustikuga hõõrudes maha, ei pidanud erilist vaeva nägema ega tunde küürima. Ütleks, et 10 minutit ja korras. No vb oli 20, ma ei tea, ega ma ei vaadanud. Põhiline, et lihtne tundus seekord 😀

Nii et nüüd võivad jõulud tulla. Täpsemini siis alustuseks kuusk – palusin kolmandat aastat metsaomanikust sõbrannalt, lubas tuua.

Uhh… Ma ju ütlesin, et kui ma ennast kokku võtan, siis see on paari tunni töö. No ok, kuue tunni töö 😀 Aga ikkagi, ainult pool päeva! Ise ka ei usu, et tehtud! Nii kaua lükkasin edasi seda, nüüd lõpuks ometi tehtud! Imeline tunne on!

Postituse lõpetuseks mõned kasspildid ikka kah, kuidas siis muidu.

Me ostame ikka aeg-ajalt kassidele kana (pool)tiibu – alati, kui Selverist poole hinnaga leiame. Tänased olid väikesed, iga kassi kaussi sai 2-3 tükki. Hiljem vedas Siim kõigi teiste kasside näritud kondid keskpõrandale kokku 😀

Kaks kassi

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / Leave a Comment

Võiks ju eeldada, et laupäeval on rohkem aega kõige jaoks, aga vahel on hoopis nii, et uni jääb sinust sõltumatutel asjaoludel kuuetunniseks ja järgmisel päeval ei funktsioneeri just kõige efektiivsemalt. Ehk siis mu tänase päeva saavutused on kolme masinatäie pesu pesemine ja lõhesupi tegemine. Nüüd olen omadega läbi ja lähen varakult magama, siis vast homseks jälle adekvaatne 🙂

Teie aga leidke pildilt kaks kassi 😀

Kodukontor

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu, rõõm, tervis / 3 Comments

Olen reedest saati tõbine olnud. Ei miskit tõsist – algas öise kurguvaluga, mis pärast soolaveega kuristamist hommikuks kadunud oli, selle asemel aga väsimus ja paks pea, nii et suurt midagi teha ei jaksanud. Laupäeva hommikul tegin covid testi, mis oli negatiivne – võtsin paratsetamooli ja sõitsime Tallinnasse. Paratsetamool töötas ülihästi, enesetunne normaliseerus täiesti… Päeva peale aga tekkis köha ja pühapäeva õhtupoolikul pärast tunnipikkust vestlust autos kadus pool häält. Ja nii ta on jätkunud – selle mööndusega, et hääl oli eile õige tibake pühapäevast parem ja täna juba oluliselt parem, aga veel mitte päris korras. Köha tundub kinnine ja muutusteta. Jumala pikalt saan köhimata olla, aga vahelduva eduga käivad köhahood peal. Neelan igasugu taimseid kapsleid ja vitamiine, joon liitrite kaupa ingveri-sidruni ja köhateed. Tegin eile õhtul igaks juhuks teise covid testi, endiselt negatiivne (teste oli õnneks üks karp alles, mis kunagi lastele koolis jagati – kui poleks olnud, siis poleks neid nii palju teinud kah :D). Lõhna- ja maitsemeel on alles, kohv maitseb endiselt 😀 Enesetunne on muidu kobe. Aga… Tööle minna ikkagi ei julge, sest äkki nakatan kedagi ja seda häda pole ometi vaja. Parem köhin siis kodus. Ehkki see köha ei idane ega mädane ja ma ei tea, kui kaua ma peaks kodus olema niiviisi. Kolmapäev on näiteks jõusaalipäev ja sinna tahaks ikka minna 😀 Aga krt, vist oleks targem vahele jätta. Nädalavahetusel vast juba julgeb küll trenni minna.

Kodukontor on praeguseks harjumatu, aga kui tuleb olla, siis tuleb nautida. Saatsin täna lapsed tööle kooli 😀 ning nautisin rahu, vaikust ja üksindust. Olin tänulik Kaaslase poolt pliidi alla tehtud tule eest, tema eile toodud köhatee eest, tema Alexa värske home office seadistuse eest, mille aktiveerides soojuspump ka aeg-ajalt päeval töötab… Selle eest, et mu töö iseloom võimaldab kodus töötada. Üleüldse oma võrratu kodu ja kasside eest. Panin jõulutuled üles, sest nagu ühes varasemas postituses mainisin, november on meie peres nüüd ametlikult jõuluootuskuu – ja nii sai kodune kontor veel hubasem.

Kui muud ei jaksa, siis kasse ikka saab

/ elu koos kassi(de)ga, igapäevaelu / Leave a Comment

No ikaldus selle blogimisega, nii mitu päeva pole jõudnud miskit asjalikku kirjutada. Reedel olin haige, eile Tallinnas, täna lihtsalt reisist väsinud.

Hakkasime eile Tallinnasse sõitma kell üks – koju jõudsime täna pool neli. Eile enne sõitu ei jõudnud kodus mitte midagi teha. Täna oli vaja kõik reisiasjad ära panna, nädalavahetuse kulud kirja panna, kolm masinatäit pesu pesta ja kuivatada… Nüüd on kell pea kümme, ise megaväsinud. Ei tule siit mingit sügavmõttelist juttu, taas kord.

Õnneks on mul lõppematu varu kassipilte. Nii et JOKK, tänane linnuke kirjas 😀

See on seeria umbes nädalatagusest ajast, kus Mustu ja Siimu kahekesi nunnult kõrvuti magasid. Mustu on algusest peale olnud Siimu suhtes kõige tõrksam ja pikalt vaid kähises kurjalt, kui Siim talle läheneda üritas… Nüüd suhtuvad üksteisesse üsna neutraalselt.

Scroll to Top