igapäevaelu

Kunagi aastate eest sattusin millegipärast juhtumisi Ühispanga kontorisse ja nad suutsid mu sujuvalt veenda oma teist sammast Hansast neile üle tooma. Kuna olin nagunii enne mitmelt poolt kuulnud, et Ühise pensionil paremini läheb, kui Hansal, võtsin pakkumise vastu. No ma olen lihtsalt selline lahke inimene 😉

Nüüd, aastaid hiljem, helistati mulle SEB-st (jaa, vana telefoninumbri tagasi saamisest oli kasu) ja küsiti viisakalt, kas nad tohivad hakata mulle iga paari aasta tagant helistama ja ülevaadet andma, kui p*rses mu teine sammas sel hetkel täpselt on – ja kui seis on s*tt, siis soovitada, mida selle parandamiseks ette võtta. Et raha selle põneva teenuse eest ei küsita. No mis seal ikka, olin endiselt lahke ja nõustusin. Paluti minna kontorisse allkirja andma.

Ma täna siis läksin. Ja ära tulles oli mul juba SEB konto 😀

Põhimõtteliselt sain ma mingi kampaania käigus aastaks ajaks hooldustasuta kaardi ja piiramatult tasuta makseid netipangas. Eks ma siis proovin aastakese Swedbanki kõrvalt SEB-d ja vaatan, kas meeldib rohkem. Sest esimese ainus reaalne pluss on minu jaoks, olgem ausad, vaid nende lühike konto number, mis on pähe kulunud ja seepärast mugav kasutada. Kõik teised eelised on aastatega olematuks kulunud. Ja selle jõleda nime kasutuselevõtt oli viimane piisk karikasse.

Teen omale SEB-s 50.- eest pildikaardi (olen juba ammu tahtnud, selle ühekordse tasu võin maksta küll) ja lasen vist vanemahüvitist ka sinna maksma hakata.

Netipanga kasutaja, muuseas, lasti SEB-s ise valida. Äkki Swedbank laseb ka nüüd, minu aegadel igatahes anti number nende poolt.

Oranži ma nagunii vihkan.

Muhahahaa.

Eks me aasta pärast näe!

Nõud pesin miski hetk ära.

Muidu tukkusin Plikaga pärast tissi diivanil, kuni Mees poes käis… Tema, kusjuures, jäi pärast varahommikust tissikorda kell seitse üles (mina ei sundinud, eks, ikka omal algatusel), kunas mina üheteistkümneni põõnasin.

Ja nüüd ma mõtlen teda veel riiuleid seina panema agiteerida… Selline naine olengi. Ise magan ja mees las rügab.

Vabandaks ennast sellega välja, et ma pean ju lapsega tegelema, aga peale tissitamise on kõik ülejäänud asjatused meil nagunii ühised – krooksutamine ja mähkimine ja pesemine ja nunnutamine… Mees teeb vaat et rohkemgi.

Jajaa, on natuke häbi küll 😛

Terve meie korter näeb välja nagu lahinguväli, laps magab, meie istume kumbki oma läpakaga oma tugitoolis ja irvitame seitsme jalaga ämbliku üle.

Aga Pips ja Marko tulevad homme külla ning ma lubasin, et ma koristan selleks ajaks kõik ära.

Minu jaoks on ikka veel hommik… Kell on paraku kolm läbi.

EDIT: Ja siis on ju tore üle aasta aja Skype’i logida, et Mehega ülespoomist mängida. Kell on kümne pärast neli. Väljas läheb juba pimedaks. Ja me pole tänase päeva jooksul veel mitte midagi kasulikku teinud…