igapäevaelu

Taas kord kinnisvara lainetel

Uurisin üle mõninga aja jälle kinnisvarasaite. Ma pole päris kindel, kas mul on täna leplikum tuju või on vahepeal palju uusi pakkumisi lisandunud, aga mul on nüüd bookmarkides 12 enam või vähem sobivat pakkumist – neist kaheksa kesklinnas ja neli Karlovas. Olen kindel, et enamik tuleb mingil põhjusel välja praakida ja osa neist on kahe nädala pärast lihtsalt juba läinud, aga siiski – lootust on! Viimati kuulutusi vaadates tundus, et turg on surnud ja vähesed olemasolevad pakkumised ei kõlba kassi saba allagi.

Ja ma jõuan jälle kord selleni, et korterit otsida on põnev 🙂

Pildipuru, vol…

Võtsin ennast lõpuks kätte ja tõmbasin arvutisse fotod, mis juba nädalaid moblas järge ootasid. Mitte et neid nüüd eriti palju oleks, aga aeg-ajalt hakkab ikka miskit silma, mida teilegi näidata tahaks, lihtsalt kunagi pole meeles neid päriselt moblast arvutisse tirida.

Millalgi augusti keskel töölt koju jalutades nägin kodutänaval aia peal oravat. Kuna tal oli kõigele lisaks veel pähkel pihus (käpas?) ja ta oli mulle nii lähedal, siis ma kohe pidin teda moblaga taga ajama 🙂

Millalgi augusti lõpupoole sattusin Queensway metroos nägema veel lahedaid reklaame, mida ma teile siin ja siin varemgi näidanud olen.

Ja sealtsamast metroost pärinev hiiglama äge Notting Hilli karnevali reklaam – see tšikk näeb lihtsalt võrratu välja! Karnevalile ma teatavasti hoolimata kindlatest minekuplaanidest ei jõudnudki ning hiljem tundus teiste juttude põhjal, et rasedale polnud see ka päris õige koht… Aga noh, vähemalt jääb mulle see foto mälestuseks 😉

Kaks nädalat tagasi Croydonis shoppamas käies leidsime TK Maxxi mänguasjariiulilt sellise auto:

Kui eelmine pilt teile arusaamatuks jäi, siis suurendus peaks asja selgeks tegema 😉

Ja lõpetuseks kingitus, mis ma reedel sain – ühe oma lemmikkliendi käest, lahkumise puhul. Tegemist oli ühe hästi armsa neiu/naisega (ma ei suuda siiani otsustada, kumb sõna tema kohta rohkem sobib), kellega me iga päev jutustasime ja üldse hästi läbi saime.

Nüüd peaks tegema ühe suure listi asjadest, mis tuleb enne Londonist ära kolimist ära teha või ära osta. Väiksemaid nimekirju vedeleb mul ilmselt siin, seal ja kolmandas kohas, aga need tuleks kõik kokku kirjutada ja ära organiseerida ja… TEGUTSEMA hakata. Oeh. Laiskus, laiskus…

Täiesti tavaline nädalavahetus

Eile vedasin Mehe Croydonisse, kuna ta oli teinud nädala sees selle vea, et teatas oma vajadusest suuremal hulgal riideid osta. Kohale jõudes oli tema igasugune shoppingutuju muidugi täielik null, mistõttu esialgu käisime vaid paaris arvutipoes väikseid nunnusid läpakaid nillimas.

Aga pärast kahte õlut (mina valisin endale sel ajal ehteid) ilmutas ennast lõpuks ka ostutuju ning lahkusime TK Maxxist £150 võrra vaesemana. Minu panus sellesse oli 6-naelane müts, Mehe garderoob ja jalatsivarud said aga viisakat täiendust.

Läpakashopping päädis sellega, et tellisin endale netist säästuläpaka – midagi perfektset, mille eest poole rohkem raha maksta, ei leidnud ja olin otsimisest juba suhteliselt tüdinud. Raha kokkuhoid on tegelikult väga hea, Eestis elu alustamiseks läheb omajagu. Lõplikult pani säästuläpaka kasuks otsustama poeinspektsioonil leitud SD-kaardi pesa, mis hüvitas minu silmis isegi fn nupu asumise all paremas nurgas. Järgmisel nädalal peaks kohale jõudma, eks ma siis hoian teid kursis 😉

Täna oleme hullu moodi koristanud, tavaliste nädalavahetuse puhastustööde kõrval ka mõningaid veidramaid kohti – täpsemalt neid, milleni sissekolimisaegse suurpuhastuse ajal ei jõudnud. Puhastatud, läbi sorteeritud ja organiseeritud sai kaks köögikappi, millest üks sisaldas hunnikus erinevaid puhastusvahendeid ja -lappe ning teine kõikvõimalikku träni remonditarvetest elektripirnideni ja triikrauani. Lisaks tegime korda oma väikse klaasitud veranda, mida siiani panipaiga ja pesukuivatamise kohana kasutasime. Eks ta jääb selleks ka edaspidi, lihtsalt ilus ja puhas on nüüd.

Seda kõike siis kuu aega enne välja kolimist. Et Iirel oleks hea sisse kolida.

Jaa, ma ei olegi siin varem maininud – Iir otsustas ju oma mehega Londonisse kolida ja nad võtavad meie korteri üle. Omanikuga on kõik läbi räägitud ja korras. See kuues kuu, mis meil siin elamata jääb, oleme meie veel vastutavad ja neile on see nö katseaeg. Kui siis kõik korras ja mõlemad pooled rahul, tuleb uus leping juba nende nimele. Ühesõnaga kõik on kõige paremas korras ja me ei pea enam muretsema pikaajaliste lepingute lõpetamise pärast – pärandame need lihtsalt edasi. Kasu on vastastikune – ikka on mugavam kolida korterisse, kus kõik eluks vajalik juba töökorras, mitte pool kuud neti sisse panemist oodata.

Ja siis me leidsime veel ühe äärmiselt huvitava üüripinna Tartus… Kui see nüüd päriselt läbi läheks, oleks küll super. Aga sellistest asjadest teatavasti enne ei räägita, kui kõik kindel. Ei taha ometi ära sõnuda 😉 Pöialt võite sellegipoolest hoida!

Ühesõnaga äärmine rahulolu. Isegi vastikust ilmast on täiesti suva – eelmise nädalavahetuse kuum suvi kompenseeris selle täiesti, tubaseid tegemisi oli seekord küllaga.

Aga nüüd peab minema poodi süüa ostma.

Nädalavahetus

Tänane ilmateade lubab 26 kraadi ja puhast päikest. Kell kümme hommikul oli aias hommikumantliga juba mõnusalt soe.

Kui Mees üles ärkab, siis sööme hommikust kindlasti aias. Kausitäis kasukat ootab külmkapis ja puuvilju on hunnikutes.

Homme peaks samade soojakraadide juures äikest saama, mis on siinmaal ka võrdlemisi eksootiline (Eestis oli mu meelest tunduvalt tihemini… Mulle äike meeldib!).

Pesumasin on peaaegu lõpetanud. Ilm on kuivatamiseks ideaalne.

Eile oli palgapäev.

Võib-olla läheme loomaaeda 🙂

Scroll to Top